A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U 1 Ravimi väljatöötamise projekti NüüdisPuhasVäärtuse arvutamine 2 3 Sisendandmed 4 Arenduskulud 9,3 Aastane_kasumikasv =Model!$B$6 5 Esimese aasta kasum 1,2 Aastane_kasumilangus =Model!$B$8 6 Aastane kasumikasv 10% Arenduskulud =Model!$B$4 7 Kasvuaastate arv 8 Diskontomäär =Model!$B$9 8 Aastane kasumilangus 5% Esimese_aasta_kasum =Model!$B$5 9 Diskontomäär 12% Kasum =Model
nõuded, rahvatervise seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, tarbjakaitseseadus, biotsiidiseadus, kemikaaliseadus, terviseametijuhend. Tehnoloogiline keskkond- Tehnoloogilised muutused mõjutavad salongi mitmeti. Näiteks infotehnoloogia areng pakub ilusalongidele erinevaid turundamise võimalusi. Samas Iluteenuste tehnoloogiline areng pakub klientidele rohkem valikud ning võimalusi ja tänu sellele suureneb tootlikus. Lisaks sellele võib siia alla lugeda ka arenduskulud, mis lähevad personali koolitamiseks, et kliente teenindaks omaala proffesionaalid.
Ülesande 1 lahendus Keskmine tellimuste arv 15 mminuti jooksul µ 7 Keskmine tellimuste arv 5 minuti jooksul 2.33 m P(x=m) Tõenäosus, et 5 min jookusl 0 0.097 ei ole ühtegi tellimust Töötajate Arenduskulud Firma Käive (mln $) arv (tuh) (mln $) Abbott Laboratories 10012 50.24 1072 Alza 326 1.44 20 American Home Products Corp 13376 64.71 1354 Bristol Myers Squibb 13767 49.14 1199 Carter Wallace Inc 662 3.61 26 Genentech Inc. 857 2.84 503 IVAX Corp
tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis- ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades. Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus, käitamismaksumus ja
● Mugavus ● Võimalik tootearendusalase ● Ühekordne investeering kliendi jaoks oskusteabe puudulikkus tulevikus ● Kodumaine ● Esialgne sihtgrupp on üldturust väike ● Madalad püsikulud osa ● Kaasaegne ● Kallis tööjõud ● Töötab kõigil ● Kõrged arenduskulud operatsioonisüsteemidel Võimalused Ohud ● Laiendada äppi, et see kaasaks ka ● Inimeste madal usaldus infot toiteväärtuste, e-ainete ja ● Olemasoleva konkurendi laienemine ökoloogilisuse kohta välismaa turult Eesti turule ● Laieneda välismaa turule ● Uue ning nimeka konkurendi
tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), arenduskulud jms. Kuidas saaks alandada püsikulusid? Väga oluline on teada, kui suured on sellised igakuised kulud ja võrrelda seda ettevõtte varade jääkväärtusega, et vajadusel mõnedest püsikuludest loobuda kui mingit teenust enam ei vajata. Samuti saab kulusid vähendada valides odavamaid turva, juriidilisi ja kindlustusteenuseid jne Millised on ettevõtte finantskulud ja kuidas saaks neid alandada? Kulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega.
2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, 3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu – Tootmise kaudkulud
äravõtmine, haldusarest). Atseteeritud hindaja: tõendab kompetentsust elamispindade hindajana. Atseteeritud kinnisvarahindaja: tõendab kompetentsust kõigi kinnisvara liikide hindamisel. Arvutusülid: puhas tegevuskulu+kapitalituli ×100 kinnisvara tootlus= kapitaliseeritud väärtus o kapitaliseeritud väärtuseks on arenduskulud või ostuhind 1 × 100 tasuvusaeg = tootlus tegevustulu ×100 Kogukapitali tootlus(ROA) = kogu investeeritud kapital rahavoog enne maksustamist ×100 Omakapitali tootlus(ROE) = investeeritud om akapital
aga mõõdikud keskenduvad ainult artiklite avaldamisele, seades selle ainsaks kriteeriumiks. 4 Tulemustabelis võrreldakse ka EL maid ka nende maadega, mis jäävad El väljapoole. Nende puhul hinnatakse välismaiste ja kodumaiste doktorantide suhet, mis olekski parem rahvusvahelistumise ja avatuse mõõdik. 3) Finantstoetuse taset a. Teadus- ja arenduskulud avalikus sektoris b. Riskikapitalifondide investeeringud 4) Erainvesteeringute tase a. Teadus- ja arenduskulud erasektoris suhtena SKT-st b. Innovatsioonikulud suhtena ettevõtete käibesse 5) Ettevõtluse innovatsioonitase a. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes tegelevad ettevõtte siseselt innovatsiooniga b. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes teevad teistega koostööd
ÄRITULUD KOKKU 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 12 688 312 508 256 798 ÄRIKULUD KAUBA JA TEENUSTEKULU Arenduskulud 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 1 200 1 200 2 000 ARENDUSKULU KOKKU 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 1 200 1 200 2 000 RENDIKULUD
ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: · jooksva kasumi maksimeerimine; · turuliidriks pürgimine - turuosa suurendamiseks kasutatakse madalamaid hindu; · kvaliteediliidriks pürgimine - sellega kaasneb tavaliselt kõrge hind, et katta arenduskulud; · eksistentsi kindlustamine - kasutatakse madalaid hindu (eelkõige majandusraskuste perioodil); · muud eesmärgid: uute klientide juurdetõmbamine, seniste klientide säilitamine, kasutamata võimsuste rakendamine, kindlate võtmeklientide endale võitmine, mingite eriomadustega klientide juurdetõmbamine, enda kaitse konkurentide vastu, toote eristumine konkurentide omadest, konkurentide eemaletõrjumine,
Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse tulemusena, sest nende eesmärk ongi uue teadmuse loomine. 5. Kuidas seostuvad innovatsioon ja toote elutsükkel - Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. 6
See on eriti oluline kui kasutame hindamisel stabiilse kasvu mudelit. Kui ettevõtte on kahjumis tuleks leida viis kuidas seda `töödeldes' kasum saada. Ajutised probleemid ja tsüklilisus on kasumi normaliseerimisega lahendatavad samas kui struktuursed, finantsvõimenduse ja toote/kulu probleemid ei ole. Viimasel juhul tuleb koostada detailne rahavoogude prognoos 5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra.
• süsteemi valideerimine ja testimine. Seda protsessi võib teha nii kosemudeli moodi kui ka iteratiivselt. Eelised: • Väiksemad riskid; • Spetsialistide parem kasutamine; • Parem vastavus standarditele; • Kiirem arendusprotsess. Puudused: • Suuremad hoolduskulud; • Komponentide teegi ülalpidamine; • Korduvkasutatavate komponentide leidmine, neist arusaamine ja nende kohandamine. Tarkvara arenduskulud – Arenduskulud ja Evolutsiooni-hoolduse kulud. Kulud sõltuvad arendatava süsteemi tüübist ja süsteemile esitatud nõudmistest nagu näiteks jõudlus ja töökindlus. Arenduskulud on umbes 1/4 kuludest ja evolutsioon on 3/4. Tarkvara arenduskulude jaotus sõltub arendatava süsteemi tüübist ja kasutatavast tarkvaraprotsessi mudelist. • Mittekriitilised süsteemid 40-20-40, • kriitilised 60-20-20 (nõuete analüüs, kaevandamine – kodeerimine – testimine)
Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel · Mittetootmiskulud · Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige *Turunduskulud väiksem ja viimasel aastal kõige suurem. Meetodi pooldajad väidavad, et *Uurimis- ja arenduskulud, moraalne kulumine on kasutusea lõpus kõige suurem ja see meetod arvestab *Halduskulud seda · Juhtide ja nende abiliste palgakulu Elektrijaamade olulised kulud sõltuvad:
Mitmekülgsus sääst, tähendab seda, et erineval platvormil on võimalik erinevaid tooteid toota. Näiteks autotööstus, kus ühe kere põihiselt arendatakse erievaid mudeleid. Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid. Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks.
ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 6. Sisseost logistikas, miks oluline efektiivsuse tõstmisel (outsourcing) Sisseostetavad on tavaliselt transport, laondus, ka osa turundusest Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu: 1.Kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 2. Äriline fookus: kui fookus kaob põhitootelt, siis tõusevad ettevõtte arenduskulud, konkurents turul suureneb jne rohkem, kui ainult põhitoodet pakkudes. Mõistlikum oleks luua nt tütarettevõtteid 3. Parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Lähtekohaks 3PL valikul on see, et pakutavat kvaliteeti aktsepteeritakse, kusjuures kvaliteeti mõõdetakse ja parandatakse pidevalt "do what you do best, outsource the rest ", alati ei pea leiutama ise jalgratast. 4. Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus 5
tarkvara komponendi maksumust hinnatakse eraldi, kogu projekti maksumus saadakse nende summeerimisel ja üldkulude lisamisel). Praktikas tuleks kasutada mitut erinevat meetodit, võrrelda neid ja hinnata projekti maksumust korduvalt. 40. Millest koosneb projekti üldmaksumus? Ressurssideks leotakse vajalik riistvara, tarkvaratehnika tööriistad, inimesed ja paljudel juhtudel ka ruumide üür ning firma arenduskulud. 41. Kas suurema arvu programmistidega saab alati töö kiiremini valmis? Tänu tarkvara tootmise keerukusele ja tegijate vahelise infovahetuse olulisusele on igal projektil oma optimaalne tegijate arv. 42. Mille peale kulub tegelikult programmisti tööaeg? Projekti meeskonna liikmed kulutavad päevas vaid 50% tööajast projektiga vahetult seotud tööde jaoks. Ülejäänud aeg kulub arvutite ja tarkvara probleemide kõrvaldamiseks,
Tööstuses, eriti tehnoloogia mahukas tootmises, on võimalik tugevalt positiivne mastaabisääst. Seetõttu on innovatsioon siin väga tulus. VEEL? 19.Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)? 20.Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist. Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. 21
seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud üldhalduskulud arenduskulud finantskulud ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD 1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus; 4. immateriaalse põhivara kulum; 5. küte, valgustus, vesi; 6. andmetöötluse, raamatupidamise, juriidilise ja muude teenuste kulud; 7. tuletõrje- ja valve kulud; 8
2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine.
Eesmärk on kulusid vähendada, efektiivsuse ja ettevõtte kasumi suurendamine. Peamiselt jaekaubanduses. E-hankimise eelised: paberimajanduse vähendamine, dokumendihalduse lihtsustamine; ajakulu vähenemine päringu saatmise ja pakkumise saamise vahel; vigade arvu vähenemine; ostu- ja tellimuskulude vähenemine; hankeprotsessi haldamise lihtsustamine; läbipaistvus Piirangud; osadel pole IT baasi; ebapiisavad lahendused; suured arenduskulud; kultuur ei sobi e- hangetega Outsourcing teenuste väljasttellimine- tööde ja teenuste teistelt organisatsioonidelt ostmise protsess. Üldjuhul tellitakse ettevõtte kõvaltegevusi, juhul kui endal puudub kompetents või loodetakse tarnijalt kulusäästlikuma tulemust. Loeng 4 Ostuprotsessi etapid: 1. ostuvajaduse tuvastamine; 2. kriteeriumite määratlemine; 3. tarnijaturu kaardistamine, tarnija otsing; 4. tarnijate eelvaliku tegemine; 5
9% nn halduskulud; 27% tehnilised probleemid ning nende lahendamiskulud; 43% kuludest moodustavad kasutusprobleemid - valed töövõtted, vähene koolitus, oskamatus arvuti ressursse ära kasutada - mis kõik tähendavad raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus. Net Group pakub infosüsteemide omamiskuluna järgmiseid kulutusi: Eelarvestatud kulud: Soetuskulud; Arenduskulud; Kasutajatugi; Hilisemad hooldus- ja administreerimiskulud Juhtimiskulud; Muud kulud Eelarvestamata kulud: Lõppkasutajad (Fuzz faktor); Võimalikud rikked ja soovitav veakindlus 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. Mida endast kujutab ITIL raamistik? Laias laastus võib IKT inimste struktuuri kujutada traditsioonilise ettevõtte mudeli järgi püramiidina, mille: · tipus on IT juht;
Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang meile kui tootjale maksma on läinud. Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib
kulud pole tekkinud otseselt tootega seoses, saab neid siiski tootega seostada. Need on püsi- või muutuvkulud (materjalid, mida kasutatakse erinevate toodete tootmisel saab nende vahel jaotada näiteks remont, küte, elekter). Kui puudub objektiivne jaotamise alus, tuleb neid kulusid käsitleda üldkuludena. üldkulud näiteks administratiivkulud, mis on ühised paljude osakondade jaoks; need kulud ei muutu, kui mingi tegevusvaldkond peatatakse (näiteks turundusuuringud ja arenduskulud). alternatiivkulud on tulu, millest me loobume, valides antud tegevusvaldkonna (ka antud tooted). Need kulud on olulised kui kasutatakse kõiki võimsusi või kui ressursid on piiratud. rahalised ja mitterahalised kulud kulud võivad olla sularahas või arvestuslikud (amortisatsioon). otsesed muutuvkulud kui antud toodet ei toodeta, võrduvad nulliga. pool-muutuvkulud varieeruvad sõltuvalt tootmise mahust, kuid ei võrdu nulliga tootmise puudumisel.
tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine.
edasiarendamisest: teised, kes oleksid sellest huvitatud, peavad hakkama uuesti „jalgratast leiutama“. Mõnikord võib aga juhtuda, et programmis on vead: turvaaugud jms, mille korral ei jää kasutajale häid valikuid: ta kas peab jätkama vigase programmi kasutamist, kirjutama uue samu funktsioone täitva programmi (raha ja aeg kuluvad), ostma laiendatud versiooni esialgselt tootjalt ja maksma kinni ka ebavajalike täienduste arenduskulud või parandada programm ise ja minna vastuollu autoriõigustega. Seega tarkvara elutsükkel on lühem, sest tehnoloogiamaailmas on lühikese ajaga võimalik asju väga kiiresti ja väga kaugele edasi arendada ja muuta. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus)
24. Mis on kõige parem tarkvaraprotsessi mudel? Ei saa välja tuua ühte kolmest mudelist, mis on kõige parem. 25. Millist tarkvaraprotsessi mudelit kasutatakse kõige rohkem? Kõige rohkem kasutatakse kombinatsiooni erinevatest mudelitest. Puhtaid mudeleid väga ei kasutata, seega ei saa öelda, et ühte või teist kasutatakse kõige rohkem. 26. Mis on tarkvaraarenduskulud? Kuidas nad jaotuvad? Koosnevad: ● Arenduskulud ● Evolutsiooni ja hoolduse kulud Kulud sõltuvad arendatava süsteemi tüübist ja süsteemile esitatud nõudmistest nagu näiteks jõudlus ja töökindlus. Tarkvarasüsteemi arendamise ja evolutsiooni kulude vahekord: 7 Evolutsioon on kõik, mis tuleb peale live’i andmist.
masinate ja seadmetega seotud kulud; mittepõhitöölise palgakulu ja muu kaudne töötasu jne. Perioodi ja mittetootmiskulud on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega ning ettevõtete üldjuhtimisega: turundus- ehk müügikulud; tellimuste hankekulud; lähetuskulud ehk hankekulud; üld- ja halduskulud; 16 uurimis- ja arenduskulud; finantseerimiskulud jne. Müügihinna arvutamine Võttes arvesse, kui kõrge on toote/teenuse omahind, milline on konkurentide hinnatase ja millist hinda on tarbija valmis antud toote eest maksma, määra juurdehindluse summa ja toote/teenuse müügihind. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse vahe planeerimisel Äriplaani finantsprognoose tehes tuleb mõista termineid kassapõhine arvestus ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui liigub raha
Suprises · Eliminate waste · Amplify learning · Empower The team · Build Integrity in · See The whole · !Decide as late as possible · !Deliver as fast as possible 15. Loeng - Tarkvarasüsteemi evolutsioon ja hooldus Mis on tarkvaratehinka? Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale Tarkvara arenduskulud Kulud sõltuvad arendatava süsteemi tüübist ja süsteemile esitatud nõudmistest nagu näiteks jõudlus ja töökindlus A spiral model of development and evolution Evolution vs. Maintenance Software maintenance is viewed as a process different from evolution because: In many cases maintenance is performed by a different organisation. Maintenance involves extra process activities, such as program understanding Evolution and servicing
Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel
Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) · Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on:
Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus. (lk 121-124, Majandusarvestus_I) Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine. Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel
võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ning ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: jooksva kasumi maksimeerimine; turuliidriks pürgimine - turuosa suurendamiseks kasutatakse madalamaid hindu; kvaliteediliidriks pürgimine - sellega kaasneb tavaliselt kõrge hind, et katta arenduskulud; eksistentsi kindlustamine - kasutatakse madalaid hindu (eelkõige majandusraskuste perioodil); muud eesmärgid: uute klientide juurdetõmbamine, seniste klientide säilitamine, kasutamata võimsuste rakendamine, kindlate võtmeklientide endale võitmine, mingite eriomadustega klientide juurdetõmbamine, enda kaitse konkurentide vastu, toote eristumine konkurentide omadest, konkurentide eemaletõrjumine, valitsuse
ettevõttest. Et tööjõukulud on 6,7% kõigi ettevõtete omadest, siis järelikult on keskmise IKT sektori ettevõtte tööjõukulud keskmise ettevõtte omadest 81,1% [(6,7/3,7-1)*100] võrra suuremad. Tööjõukulud ühe töötaja kohta on IKT sektoris 59,5% [(6,7/4,2-1)*100] kõrgemad kui keskmised tööjõukulud, see tähendab, et keskmine palk on IKT sektoris üle kahe korra kõrgem. Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris. IKT sektori lisandväärtus moodustas kogu Eesti ettevõtluses loodud lisandväärtusest 9% (Statistikaamet 2009, viidatud Niitra järgi 2009). See näitab, et IKT sektoris suudetakse luua keskmiselt rohkem lisandväärtust ühe inimese kohta.
laohoonete amortisatsioon. [ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ] Müügikulud kitsamas tähenduses on müügipersonali palgad, komisjonitasud ja müügiosakonna muud kulud (Alver & Reinberg, 2002, lk 45). Organisatsiooni juhtkonna, juhtimisosakondade ülalpidamiskulud ning vastava hoonestiku ja seadmete amortisatsioon on administratiiv- või halduskulud[ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ]. Uurimis- ja arenduskulud on seotud uute toodete või teenuste väljatöötamisega ja turule toomisega (uurimislaborite ülalpidamiskulud, uute toodete katseeksemplaride valmistamisekulud). Finantseerimiskulud on ettevõtte finantseerimisest tulenevad kulud ehk intressikulud. (Alver & Reinberg, 2002, lk 45-46) Ettevõtte tegevuse käigus tekkivad kulud otseselt või kaudselt mõjutavad toote või teenuse omahinna kujunemist. Omahinna kalkuleerimise aluseks on mõõdetavad kulud
hanke tugiteenuseks. Selleks, et teada saada toote koguväärtusahela omahinda, tuleks arvestada toote omahinda nii toote juurutamisega kui selle lõpetamisega seotud kulud, samuti üldjuhtimiskulud, eriti siis, kui need tootesarjade puhul erinevad. Täisomahinna arvestus võib vaatlemata jätta üksnes kahte tüüpi kulud – tulevaste toodetega seotud kulud, nagu baasuuringud ja arendus, ning reserv– või kasutamata tootmisvõimsuste kulud. Juhtimise aspektist tuleks baasuuringute ja arenduskulud lugeda investeeringuteks tuleviku toodetesse, mitte praeguste toodete kuludeks. Kokkuvõtteks võib öelda, et ükski üksiksüsteem ei saa rahuldada kuluarvestussüsteemide ja omahinna arvestusele esitatavaid mitmekesiste funktsioonide nõudeid. Ettevõtted võivad kasutada üht meetodit, et haarata kogu oma tegevusega seotud detailset informatsiooni, kuid selle informatsiooni töötlemine erinevatel otstarvetel nõuab eraldi, spetsiaalselt kohandatud lähenemist
õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Lihtlitsentsi kasutatakse reeglina tarkvara lõppkasutajatele õiguste andmiseks, kui sama programmi on mõistlik müüa veel kolmandatele isikutele. Samuti on lihtlitsentsid kõikvõimalikud nn vabavara litsentsid. Lihtlitsents peaks idee poolest olema odavam, kui loovutamine või ainulitsents, kuna litsentsisaaja õiguste ulatus on palju väiksem ning tootja saab jagada arenduskulud mitme kliendi vahel. Litsentsmise alla käib ka arvutiprogrammi rentimine (AutÕS § 13 lg 3), mis on teisõnu loa andmine varalise autoriõiguse - õigus teose levitamisele - kasutamiseks. Teose rentimine tähendab intellektuaalse vara ärilisel eesmärgil kasutada andmist (mitte segi ajada asjaõigusliku rentimise või üürimisega). Tarkvara rendilepingule kohaldakse VÕSi litsentsilepingu sätteid. Vabakasutuse tüüptingimused
Pensionikindlustus ja riiklik ravikindlustus vastavalt 60 % ja 40 %. 237. Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes? Hüvitised töötajatele (25-35%, kasvav), kapitali kogumahutus (28% ümber, stabiilne), subsiidiumid (27-18 %, langev). 238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? 4-3 % ja langenud. 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 0,6-1,6 kasvav. ELs 1,8-2 ja stabiilne. 31 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKPga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? 3-4 % ümber ja suhteliselt stabiilne. 241. Kulud riigikaitsele suhtena SKPga: tase ja dünaamika Eestis? 1,31-1,77 %
kasutatakse Eestis sotsiaalkindlustusfondide vahendeid? LK19 54 237. Kui suured on kolme peamise tegevusvaldkonna osatähtsused kogu valitsemissektori üldkuludes? LK 14 S – H - T 238. Hariduskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega viimasel kümnel aastal? Eurostat 239. Teadus- ja arenduskulud kokku SKP suhtes: tase ja dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? EUrostat 240. Valitsusektori kulud üldistele valitsemissektori teenustele suhe SKP-ga ja osatähtsus valitsemissektori kogukuludes: tase ja dünaamika Eestis? [alla 10%-i] Eurostat 55 241. Kulud riigikaitsele suhtena SKPga: tase ja dünaamika Eestis? Eesti Statistikaamet 242
tooteid müüakse. Sellel kasumiaruande kirjel kajastatakse üldhaldushoonete ja seadmete 19 amortisatsioon, juhtkonna tööjõukulud, õigusabi ja konsultatsioonikulud. Samuti lisatakse sellele kirjele juhtkonnale soetatud kontoritarbed, autokulud, telefoni ja internetikulud ning juhtkonna lähetuskulud. (Tikk, 2016, lk 267) Üldhalduskuludes eristatakse sageli uurimis- ja arendustegevuse kulusid ning abitegevuse kulusid. Uurimis- ja arenduskulud on mõeldud uute toodete väljatöötamiseks ja turule toomiseks. Neid kulusid arvestatakse sageli projektipõhiselt ning need projektid peaksid tagama ettevõtte kasvu ja kasumi tulevikus. Abitegevuse kulud on ettevõtte põhitegevusega mitteseotud funktsioonide, tegevuste või protsesside kulud. Nende jaotamine kuluobjektidele ei ole sageli otstarbekas ning need arvestatakse eraldi. ( Karu, 2008, lk 132)
- arendustegevus, - tootearendus, - tootmine. Sihtkulud kujunevad tüüpiliselt: 1) lubatavate ja planeeritavate (prognoositavate) kulude vahele, 2) lubatavate kulude alusel, 3) analoog-toodete tegelike kulude alusel, 4) kulude kokkuhoiu protsendi alusel. TCM kaasab eelkõige järgmisi kululiike: materjali otsekulu, ostetud sõlmed, otsesed tootmiskulud, tootmislikud üldkulud, uute investeeringute amortisatsioon, arenduskulud, katsetootmise kulud, logistikakulud. Peamine instrumentaarium: I Väärtusanalüüs (Value Engineering) funktsiooni analüüs, alternatiivide otsing määratud funktsioonide täitmiseks, miinimumkuludest lähtuva alternatiivi valik. II Kuluarvestus ja –analüüs hinna alampiiri määratlus, tegevuspõhise kuluarvestuse teostamine - kulukäiturite kujundamine, kulude kokkuhoid.
Püsivkulud jagunevad: a) püsivateks omamiskuludeks e. siduvateks püsivkuludeks, mis tulenevad seadmete, hoonete muud vara omamisest, samuti tippjuhtide sõlmitud lepingutest, mille suuruse määravad ära tippjuhtide strateegilised otsused; b) püsivateks suvakuludeks, mis on seotud perioodiliselt langetavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi, neil puudub selge seos sisendite ja väljunditega (reklaami-, koolitus-, uurimis- ja arenduskulud). Juhtkond võib neid korrigeerida jooksvalt, planeerimisperiood on lühem kui siduvatel püsivkuludel ning neid võib vähendada, ilma et see põhjustaks lühema perioodi jooksul negatiivseid tagajärgi. Püsivkulude osatähtsuse suurenemine on tingitud paljudest asjaoludest, peamisteks põhjusteks on: a) automatiseerimise kasv toob kaasa investeeringute suurenemise masinatesse ja seadmetesse, millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine;
Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on ostetud infrastruktuur kord juba rajatud. Peamised püsivad tootmiskulud on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud
perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on ostetud infrastruktuur kord juba rajatud. Peamised püsivad tootmiskulud on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud
vastuvõtukulud laos, tollimine ja erinevad maksud (impordimaksud, aktsiisimaksud jne), hoiusta- mine, inventeerimine, varude hoidmise riskikulud, järeltarnete kulud, reklamatsioonide käsitlemise kulud, tagastuskulud, samuti ka administreerimis- ja arenduskulud. Kõige nähtavam kulukompo- nent on ostuhind, kuid ostutegevus toob endaga kaasa ka ostu- ja tellimiskulud, mis jaotuvad oma- korda paljudeks kulukomponentideks. 420 15 Ostmine Ostu kogukulu arvutamine on suhteliselt uus praktika, mille eesmärk on teatud toote või
annaabi.ee 
