Kehaline areng, referaat (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Referaat
KEHALINE ARENG
Tallinn 2010
Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad.
Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi:

• Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud.
  
• Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad.
  
• Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng.
  

Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul , näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest.
Kehaehituse tähtsamad tunnused on:

• Kehapikkus ehk kasv on tähtsaim kehaehituse tunnuseid, sest selle taustal hinnatakse kõiki teisi kehamõõte ja kehaosade vahelisi proportsioone. Inimese kasv oleneb suurelt osalt tema rahvusest, soost ja east , seda hinnatakse igas vanuserühmas väga väikseks, väikseks, keskmiseks, suureks ja väga suureks. Kahle- kolmel korral on õpilase kasv väiksem kui väga väike või suurem kui väga suur. Kehapikkus on väga suurel määral ka pärilik, seda saab prognoosida, teades vanemate kasvu. Samas võivad kasvu mõjutada ka mitmed muud tegurid, nagu:
  

- Nn "peidetud nälg", mis tekib ühekülgse toitumise tagajärjel, tekkida võib kasvupeetus.
- Tähtsad on töö ja puhkuse õige vahekord , regulaarne kehaline koormus (kehalise kasvatuse tunnid koolis), täisväärtuslik toit, haigustest hoidumine.
- Suitsetamine ja alkohol . Nikotiin ja alkohol mõjutavad luudes asuvate kasvutsoonide rakke, mistõttu raku kestad tihenevad, ainevahetus rakkudes ja seega ka kasv aeglustub või peatub hoopis.
Kasvu soodustavateks spordialadeks peetakse võrk- ja korvpalli , kõrgushüpet ning ka ujumist.

• Kehakaal ehk mass annab koos pikkusega kujuka üldpildi kehalise arengu laadist , see tähendab kehaehituse tüübist ja arengutasemest. Üle- või alakaalulisi esineb paaril juhul sajast. Pikkus ja kaal on ka üsna suures seoses: mida pikem inimene, seda raskem ta on. Püknik on üldiselt raskem ja leptosoom kergem kui atleet . Õpilaste normaalkaalu arvutamiseks on loodud mitmeid valemeid, mõned neist siin:
  

Vanuses 6- 13 aastat:
Kehakaal = pikkus – 100 – (pikkus – 125)/2
Vanuses 14- 16 aastat:
Kehakaal = pikkus – 110 – (pikkus – 125)/2
Vanuses üle 18 aasta:
Kehakaal = pikkus – 100 – (pikkus – 150)/2
Kehakaal on samuti päritav tunnus, kuid erinevalt kasvust on inimesel võimalik oma kaalu korrigeerida. Samas väga intensiivsed kehalised koormused ei alanda kehakaalu, tekib hoopis söögiisu, mis võib viia kaalu tõusuni. Kaalu alandavalt toimivad aga mõõdukas tempos sooritatud pikemaajalised kehalised koormused, mille puhul rasvade kasutamine energeetilisteks kulutusteks on kõige suurem.

• Rindkere ümbermõõt, mida mõõdetakse hingamispausi ajal. Fikseeritakse ümbermõõt ka sisse- ja väljahingamise ajal. Lahutades sissehingamisel saadud ümbermõõdust väljahingamisel mõõdetu, saame uue näitaja: rindkere ekskursioon , mis näitab rindkere elastsust . See muutub vastavalt treenitusele.
  

 
KEHALISTE HARJUTUSTE MÕJU SISEORGANITE ARENGULE.
Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus - ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus. Nende omaduste põhjal võib inimesed jagada nelja põhitüüpi:

• Sangviinik – tugev, tasakaalustatud, liikuv. Need inimesed on väga teovõimelised ning enamik tippsportlastest kuuluvad sinna põhitüüpi.
  
• Koleerik – tugev, tasakaalustamata , liikuv. Ülekaalus on erutusprotsessid, nad on väga rahutud , kärsitud, püsimatud. Mõningatel spordialadel saavutavad koleerikud väga häid tulemusi, kuid konfliktid treenerite, kohtunike ja võistkonnakaaslastega on kerged tekkima . Sellepärast sobivadki neile individuaalalad.
  
• Flegmaatik – tugev, tasakaalustatud, väheliikuv. Need inimesed on väga suure töövõimega, nad võivad olla spordi- ja tööaladel väga edukad . Sobivad on pika kestusega, väikese intensiivsusega individuaalalad.
  
• Melanhoolik – nõrk, tasakaalustamata, väheliikuv. Seda tüüpi iseloomustab kiire väsimine, tahtejõu puudus, loobumine raskelt saavutavatest eesmärkidest. Spordis nad enamasti edu ei saavuta.
  

Kuigi kesknärvisüsteemi tüüp on üldiselt pärilik, saab seda õige vaimse ja kehalise kasvatusega mõjutada. Kiirust arendavate kehaliste harjutuste abil on võimalik suurendada erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumise kiirust, see on liikuvust. Seega kasutatakse neid harjutusi flegmaatikute puhul. Koleerikud vajavad aga vastupidavusliku iseloomuga harjutusi. Kõige raskem on aga kujundada nõrka närvisüsteemi, so melanhoolikut. Järk- järgult tuleb suurendada kehalisi harjutusi, tugevdada tuleb nii erutus- kui ka pidurdusprotsesse.
Kuigi südametegevus ei allu tahtele, on ta siiski üks tundlikumaid siseorganeid igasuguste mõjutuste suhtes.
Laste veresooni iseloomustab arterite suhteliselt suur läbimõõt, võrreldes kitsaste veenidega. See olukord kergendab küll südame tööd jõudehetkel, kuid kehalise pingutuse korral koormavad vereringetalitlust. See tähendab, et vere ringlusse paiskamiseks on vaja rakendada suurt mehaanilist jõudu. See aga põhjustab arteriaalse vererõhu aeglase kõrgenemise.
Et muuta süda vastupidavaks negatiivsetele mõjutustele, on vajalik paraja koormusega kehaline tegevus kogu elu jooksul. Eriti oluline on see noorukieas. Spordimeditsiinis käibel olev termin atleedi süda on süda, mille õõnte maht ja seinte paksus ületavad samaealiste inimeste südame keskmisi näitajaid. Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel.
Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine . See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus . Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka.
ORGANISM JA KEHALINE TREENING
Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused.
Energeetilised muutused
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks.
Treenituse teke
Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt. Kui aga treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega, siis toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon , mis ongi treenituse tekkimise aluseks. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Seega mitte liiga hilja , kui eelmise koormuse efekt on juba kadunud, aga ka mitte liiga vara, kui eelnevast treeningust pole veel taastutud. Nii tekib suurem kurnatus , mis omakorda põhjustab suurema superkompensatsiooni. Vaid treeneri juhendamisel suudetakse harjuda sellise süsteemiga. Superkompensatsioon hõlmab nii treeningul kulutatud energiavarude taastumist üle esialgse taseme kui ka adaptiivse valgusünteesi tagajärjel toimuvaid ehituslikke muutusi treeningul kõige rohkem koormatud süsteemides (lihased).
Spordiala valikul tuleks eelkõige lähtuda inimese eeldustest ühel või teisel alal edu saavutada. Kõigi inimeste kehalised võimed ei arene ühtemoodi ka täiesti sarnaste treeningute puhul. Väga suurt rolli mängib lihaskiudude eripära, mis on suures osas pärilik. Eristatakse kolme põhilist lihaskiudude tüüpi:

• Valged kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiiruse ja jõu arendamiseks .
  
• Punased kiired kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi kiirusliku vastupidavust nõudvatel aladel läbilöömiseks.
  
• Punased aeglased kiud: kui neid on palju, siis on eeldusi saavutada edu vastupidavust nõudvatel aladel.
  

Seega ei ole usinal harjutajal meeleheiteks põhjust, kui ta ühel alal pole olnud edukas. Valides spordiala, milleks tema kehalised võimed kõige paremini sobivad, pole edu saavutamine välistatud. Kui valitud spordiala on sobiv, on õigesti korraldatud treeninguga areng järjepidev.
Peale lihaste on olulised ka muud pärilikkusest mõjutatud näitajad, nagu kaal, kasv, kesknärvisüsteemi tüüp, liigutuste koordinatsioon , reaktsiooni kiirus. Et leida enda jaoks kõige õigem, on mõistlik tegeleda mitme spordialaga.