Hingamisfüsioloogia (0)

Hingamis füsioloogia
1.Hingamisprotsessi erinevad osad –
väline hingamine - See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri( ventilatsioon ). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel( difusioon ). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes.
gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse.
Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine.
2. Inspiirium – sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma , nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse.
Ekspiirium , - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja.
3.Hingamisteede ülesanded:

• atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel
  
• alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel
  
• sissehingatava õhu puhastamine- toimub ninaõõnest alates, tolm püütakse nina limaskesta. Ripsmete rütmiliste liikudustega kantakse lima kõri suunas ja neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha.
  
• Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess
  
• Õhu kvaliteedi kontroll
  
• Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja.
  

4.Välise hingamise näitajad –
hingamissagedus – hingamisliigutuste arv minutis . Naisel 15-20, mehel 12-Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht – maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata .
Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata
Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist
Vitaalkapatsiteet – hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus.
Minutiventilatsioon – on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk.
Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis.
Hingamissageduse muutused –

• Düspnoe- hingeldus
  
• Apnoe -hingamisseiskus
  
• Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
  
• Hüpoksia- hapnikuvaegus veres
  
• Hüperkapnia-CO2 liig veres
  
• Asfüksia-lämbumine
  

Gaasivahetus kopsudes
O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas.
Gaaside transport verega
O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas . 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega.
Hingamise regulatsioon – Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad:
Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes.
Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta.
Hingamise regulatsioon jaguneb:
Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine .
Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Tundlik on CO2 JA H liigsusele, mis põhjustab hingeldamist.