Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Unega seotud probleemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Psühholoogia tund 2.03.2010
Unega seotud probleemid
Unetus ehk insomnia
Inimene ei saa und, vähkreb voodis , ei saa und ja ärkab iga natukse aja tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes.
Unetuse põhjused:
  • Füüsilised põhjused – hingamishäired, astma , bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk
  • Füsioloogilised – päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur , järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist.
  • Psühholoogilised – depressioon , kurbus , erutus , ootusärevus, hirm, mure ja pinge.
  • Psühhiaatrilised – psüühilised traumad.
  • Farmakoloogilisedalkohol , mõned ravimid , antidepresandid, kofeiin , energijajoogid, nikotiin .
  • Keskkonnaga seotud – Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht.
  • Ööpäevarütmide häired – edasi lükatud magama mineku sündroom, esineb noortel ja vanuritel.
    Arstid liigitavad unetuse kestvused kolmeks:
    • Mööduv, kestab mõne päeva.
    • Lühiajline, kestab kuni kolm nädalat.
    • Krooniline, kestab kauem kui kolm nädalat.

    Norskamine
    Tavaliselt norskavad mehed tihedamini, kui naised. Norskamist süvendab selili magamine , alkohol, uinutid ja rahustid.
    Une- apnoe
    Magamisaegse hingamatuse sündroom.
    Apnoe = hingamatus
    Noortel seda ei esine.
    Unevaeguse puhul kulmineeruvad järgmised häired:
    Halveneb keskendumisvõime, meeleolu, mälu, seksuaalfunktsioon, võivad areneda kõrg vererõhtõbi, südamerütmi häired, südame või aju infarkt , diabeet.
    Ravivõimalused:
    • Cbap-positiivne pidev rõhk hingamisteedes. Ninal on mask , mille küljes on õhktoru, mis jookseb spetsiaalsesse apratuuri, mis kontrollib pideva rõhu adnmist hingamisteedele.
    • Operatsioon . Kui apnoe põhjuseks on adenoidid , pikk pehme suulagi või polüübid.

    Narkolepsia
    Kontrollimatu unevajadus , mille tõttu võib esineda 10-15 min teadvuse kaotusi (narkolepsia hoog) Inimene langeb sügavsse unne ja teda äratada on peaaegu, et võimatu. Präast hoogu teadvus taastub . Narkolpesia sümptomid ja sellega kaasnevad sündroomid võivad ilmneda korraga või areneda tasapisi .
  • Katapleksia – äkki tekkiv lihasjõuetus, mille kutsub esile tugev emotsioon.
  • Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid – tekivad vahetult enne uinumist või tukastumisel. Nähakse ennne uinumist kujundeid, nägusid, veidrusi tekib hirm uinumise ees.
  • Unehalvatus – REM uneajal ärkamisega, mis põhjustab lühiajalise halvatuse (ärkad üles ja ei suuda ei käsi ega jalgu liigutada)
    5000 ühel esineb naroklepsia ja see on päritav. See on ravimatu . Ravimiteks ergutid .
    10 unenippi
  • Ära maga päeval.
  • Õhtuti hoidu kohvist ja ergutavatest jookidest.
  • Väldi uneelset suitsetamist, alkoholi ja rahusteid (kaks viimast põhjustavad une ajal liigset lõdvestumist)
  • Liigu regulaarselt, ära tee trenni kolm tundi enne uinumist.
  • Magamistuba olgu pime, vaikne ja jahe.
  • Enne magaminekut tee midagi rahustavat (loe, joonista, kasitöö)
  • Heida voodisse kui tunned end uniselt.
  • Hilisõhtul väldi vürtsiseid toite ja liigset söömist.
  • Telekas pane kinni tund aega enne uinumist.
  • Voodisse ei minda mure mõtetega.
  • Magama mine ja ärka ühel ja samal ajal ka nädalavahetusel.
    Unenägude põhjused
  • Magaja meeltele mõjuv ärritus. Nt: Meil hakkab külm, kui tekk on maha libisenud, siis me näeme unes , et kõnnime tänaval puudulikus rõivastuses või alasti, kui haigele pannakse jalataldade alla kuumavee pudel , haige näeb unes tuld purskavat vulkaani või maapind jalge all on tuline.Unenägu lendamisest, kui me kehaline olek on väga hea, hingamine kerge ja me ei tunne madratsi survet . Luupainaja, loom istub rinnal, hingamistakistusest tingitud.Und luupainajast näevad need, kes sellesse usuvad.
  • Tundmused.Orgaaniliste protsesside läbi on meis uneajal esilekutsutud mingisugne emotsionaalne seisund ja unenägu on selle põhjendus.
  • Rahuldamata jäänud soovid. Nt näljane näeb unes sööke. Vaene leiab unes hunniku raha. Unenäod võib seada kõrvuti unistustega.
    NB! Unenäod ei teki juhuslikult.
    Sigmund Freud on leidnud, et unenägudes ei ole midagi juhuslikku, sealt ei leia midagi millel puuduks loogiline sisu või seos elementide vahel. Freudi teooria järgi on meie unenäod soovi unenäod.
    Alfred Adrel väidab, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove, vaid jätkab mistahes mõtet.
    Muutused psüühhilistes protsessides
    Unenägude seletamiseks on vaja kõigepealt tunda enda hingeelu .
  • Kujutluste elavnemine
  • Mälu
  • Mõtlemine – palju teaduslikke probleeme on lahendatud unes ja on komponeeritud terviklikke muusikapalasid.
  • Liigutused – ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, “kuutõbised”
    1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud
    2)Puuduvad loogilised sidemed
    3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele.
    Unenägude uurimine
    Üritatud uurida aegade algusest saadik
  • Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt meelde ja kirjutab üles
  • Objektiivne, on vaadeldud magajat, eriti miimikat, häälitsemist ja muutust hingamises
  • Eksperimentaalne – magajat mõjutatakse ja püütakse kindlaks teha, kuidas see mõjub unenägudele.
  • Unega seotud probleemid #1 Unega seotud probleemid #2 Unega seotud probleemid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MannuPannu001 Õppematerjali autor
    Psühholoogia tunni konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Unetus
    12
    rtf

    Unetus

    kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Inimene veedab umbes 1/3 oma elust magades. Ilma uneta ei tuleks inimene oma eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures. Hea uni on absoluutselt vajalik selleks, et me saaksime elada head elu. Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse kohaselt kannatab unetuse all sageli 25% elanikkonnast, 10% on kroonilise unetuse all kannatajad. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda. Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon

    Bioloogia
    Uurimustöö Unetus
    28
    rtf

    Uurimustöö Unetus

    SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema ­ kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk ­ uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav?

    Uurimustöö
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    .......................................................................... 106 4 5. Raadioside alused ....................................................................................................................... 134 6. Suhtlus ja koostöö häirekeskuse, teiste tervishoiutöötajate ning operatiivteenistustega ............ 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine.........................................................................................

    Esmaabi
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    » «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark! Arvad, et oled suur asjamees, jah? Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.» «Valelik!» «Ise oled valelik.» «O!ed valelik riiukukk ega julge peale hakata.» «Kõtt

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun