Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeta-Mükeene kultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kreeklased rajasid palju kolooniaid kus?
1. iseloomusta mükeene kultuuri
Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur,
losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud )
2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik
800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal.
3.iseloomusta sparta riiki
Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid , heloodid, elanikud
doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e. geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul
4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit
Riietus – kitoon , himation , pükse ei kanta , jalas sandaalid, Toit – puu – ja juurviljad , kala, maitseks küüslauk, mesi , oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima.
5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda
Usupidustused (OM), müsteerium – salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel.
6. mis jumalaga on tegu
Artemis – jahijumalanna, Poseidonmerejumal , Aphrodite – armastuse- ja viljakusejumalanna , Zeuspeajumal ( taevajumal ), Hephaistostulejumal . Demeter – viljakuse jumalanna, Hades – allmaailmavalitseja, Dionysosveinijumal , Hera – abielude kaitsja, Ares – sõjajumal. Athena – sõjajumalanna, Apollon – valguse, luule ja muusikajumal, Hermes – jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia – kodukoldejumalanna, Nike – võidujumalanna.
7. iseloomusta kreeka teatrit
Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline – teatron , keskel mänguplats – orkestra , taga lavaehitis – skenee , näitlejad kandsid maske – mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist.
8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks
Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales – maailm tekkinud veest. Anaximandros – tajumatu piiriga alge – apeiron , seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos - aatomid .
9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul
Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena .
10.isel minoilist kultuuri
2000- 1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss – kindlustamata, kanalisatsioon , seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu.
11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid , kus?
Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse – põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda).
12.iseloomusta ateena riiki
Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik. Elanikud – kodanikud, metoigid(käsitöölised) ja orjad (200.000), rahvakoosolek - iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga , kohtunikud( heliaia ) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel
13. sport kreeekas
Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion – spordiväljak, riietus- ja pesuruum . Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM-e Zeusi auks, lemmikalad – jooks , rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus , viievõistlus ( kaugus, ketas , oda, jooks, maadlus ).
16. isel kreeka kooliharidust
Hariduse eest hoolitsesid linnriigid , poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika – spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa.
17. AS.
Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles , vallutas Väike- Aasia (pärsia), Aleksandria, India – ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik – Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks – Egiptus , Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka).
18. Kreeka kunst
Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit . Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi – taust must, punasega joonistatud. Amforat – kahesangaline säilitusnõu.
Kreeta-Mükeene kultuur #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Looonu Õppematerjali autor
Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus, tutvustus. Kunst, jumalad, filosoofid jne.

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo kordamine - Kreeka
4
doc

Ajaloo kordamine - Kreeka

Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka kultuur

Ajalugu
Vana-kreeka perioodid
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4

Ajalugu
Kreeta ja Mükeene kultuur
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid ­ salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus ­ taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera ­ abielu kaitsja, Hephaistos ­ tule-ja sepatöö jumal, Ares ­ eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene ­ lineaarkiri sõjajumal, Hermes ­ jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, ­ loomade- ja jahijumal, Apollon ­ ilu-ja kunstijumal, Dionysos

Ajalugu
Ajaloo 11-klassi kordamisküsimused - Kreeta-Kreeka ja Mükeene
3
doc

Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene

Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused

Ajalugu
Vana-Kreeka ajalugu
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

1. Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik ­ sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp ­ maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur ­ 1600-1100a e.m.a Iseloomulik ­ sõjakus, Kreeka

Ajalugu
Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.

Ajalugu
Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun