Vana-Kreeka (0)

VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE
Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas
Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr.
Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid . Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve.
Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi.
Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas.
Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused:
-olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. ( Poliste teke)
Kujuneb uut tüüpi vaimsus , mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele.
Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele.
Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest.
Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine : miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub.
Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi.
Algaine probleem
Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses.
Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis.
Kolm tähtsamat filosoofi:
Thales - veeteooria (on veel mõjustatud religioonist)
Anaximenes
uuris õhku ja udu
Anaximandros - kasutas mõõistet apeiron e. määramatus. Oli esimene kes selgitas maailmamuutusi abstraktse mõiste alusel.
Muutumisprobleem
Kõik kolm filosoofi Mileetosest arvasid, et leidub üksainud algaine millest kõik muu on tehtud.
Püstitati küsimus, kuidas üks aine saab muutuda milleksgi muuks ja kuidas algainest on tekkinud kogu loodus/maailm - sellele küsimusele esitas
põhjapaneva lahenduse Demokritos ja atomistide koolkond:
muutused maailmas ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt muutub, vaid, et maailm koodneb jagamatutest algosadest (aatomitest), mis on aga
igavesed ja muutumatud.
Teadusliku mõtteviisi sünd
Matemaatika (mathema - teadmine, teadus, õpetus)
Phytagoros - 6. saj eKr leidis ta, et maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel : maailma aluseks on arvud ja nende vahelised suhted. Looduses
on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena.
(Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis).
Ateena filosoofia
Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega .
Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud".
Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine.
Tähtsamad filosoofid:
Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat.
Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik.
Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti.
Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi.
Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad .
Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg , mõistus ja tahe . Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning
valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass
peab ohjeldama masse, saades filosoofidelt juhtnööre).
Platoni põhiteoseks oli dialoog ,,Riik".
Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust.
Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel.
Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna
liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest.
Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika"
Jumalatega suhtlemine
Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust.
Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant)
Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused.
Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning
müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses.
Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse).
Demeteri saladusest osasaamiseks pidi tegema läbi 2 kordse pühitsemise, millest ei võinud teistele rääkida.
Populaarsed olid ka orpheuse müsteeriumid (nim. orfikuteks). Orfikud olid omad pühad raamatud, millest osasid fragmente on säilinud.
Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputute sündide ahelas - sellest võib vabastada ainult vooruslik elu.