Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andres Ehin (2)

3 KEHV
Punktid
ANDRES EHIN
Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija.
Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet.
Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism , ekspressionism, imažinism ja vanaida luule.
Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas. Ta esineb Raplas korrapäraselt luulekavadega. 24. oktoobril 2001 esines ta luulekavaga Tallinnas Kirjanike majas .
Andres Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka türgi keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest. Tema luuletõlkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine. Tema tõlkimistest võib järeldada, et ta oskab rääkida vähemalt 6-te keelt ja türgi ning gruusia keelest tõlkimisega saab hakkama väikse abiga.
Ehini luuletusi on tõlgitud vene, läti, leedu, kasahhi, soome, rootsi, inglise, saksa, taani, galeegi, prantsuse, ungari ja hispaania keelde. Tema luuletused on väga menukad, seda võib järeldada sellest, et tema luuletusi on tõlgitud 13-sse keelde.
Veljo Tormis on kirjutanud Andres Ehini tekstidele koorilaule.

Õpingu

  • 1958 lõpetas Tallinna 21. Keskkooli
  • 1964 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soomeugri keelte erialal

Töökohad

  • 1964–1965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas
  • 1964–1965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja
  • 1966–1969 ajalehe " Sirp ja Vasar " peatoimetaja asetäitja
  • 1969–1972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja
  • 1969–1972 ENE toimetaja
  • 1974– vabakutseline kirjanik

Looming


Luulekogud :
  • "Hunditamm" (1968)
  • "Uks lagendikul" ( 1971 )
  • "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977)
  • "Vaimusõõrmed" (1979)
  • "Tumedusi rüübaten" (1988)
  • "Täiskuukeskpäev" (1990)
  • "Teadvus on ussinahk" (1995)
  • "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004)

Valikkogu:
  • "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959 –1988" (1990)

Koondkogu:
  • "Alateadvus on alatasa purjus" (2000)

Kuulamisraamat(ööülikool):
●"Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006)
Romaanid :
  • "Rummu Jüri mälestused" (1996)
  • "Seljatas sada meest" (1998)

Lühipalade kogumik:
  • "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980)

Näidendid:
  • "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all)
  • "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000)

Tõlked:
  • Arkadi ja Boriss Strugatski. " Tigu nõlvakul" (1968)
  • Fjodor Dostojevski . "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971)
  • Heinrich Hoffmann " Kolumats " (1982)
  • Valimik " Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga;1984)
  • "Kaarsild". Soome luulet 1920–1950 (koos Ly Seppeliga; 1997)
  • James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998)
  • Carol Shields . "Kivist päevaraamatud" (1999)
  • P. Mustapää. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000)
  • Robert Bly. "Ürgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2001)
  • Richard Adang "Eesti valgel . The Light in Estonia"(koos Ly Seppeliga;2001)
  • Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma äri ja kultuuri käsiraamat" 1–3 (2002)
  • Thomas L. Friedman "Lexus ja oliivipuu " (2003)

Tunnustused:

  • 1994: "Loomingu" aastaauhind
  • 1996: Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luule) luulekogu ("Teadvus on ussinahk") eest
  • 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest
  • 2002: Valgetähe IV klass
  • 2003: Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "sügaval maa all elavad..." eest.

sügaval maa all elavad
linnud
mullased linnud
kui nad puhtaks pesta
lööb särama
rukkilille karva sulestik
need linnud on
põdrapõrnikpääsukesed
ja sügavsinised muttkotkad
nende lindudega mängib
eestlane indiaanlast
ja indiaanlane eestlast
need linnud lubavad vaid
põlisrahvastel
oma siniseid sulgi näppida
meie eestlased ja indiaanlased tuleme
kolmevärviliste koerte
ja maa-aluste lindude maalt
aga kuhu me läheme

Poliitiline tegevus:


1968–1989 oli NKLP(Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ) liige.
Taasiseseisvumise ajal oli Andres Ehin poliitiline aktivist. Ta kandideeris 1995 Roheliste ja Kuningriiklaste nimekirjas Riigikokku.

Isiklikku:


Esimesest abielust on Ehinil poeg Ivar ja tütar Anne.
Andres Ehin on 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 elab ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas.
Käes on savi
käes on suur savi
käes on kuum savi
eemale linnast
eemale linnast
sõidavad savitajad
kui käes on savi
siis soe on merevesi
üks savitaja ütles teisele:
´´Ma tunnen su vastu suurt havi ´´
suurt havi!suurt havi!suurt-suurt havi!
suur savi! päevad pikad!
suur savi! valged ööd!
kui savi on käes siis saame pahata!
* * *
lumi ammu ära sulas
metsa veeres palju sinilolli
kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle
tänulikult selle eest suud sa andsid mulle
Sügaval maa all elavad…
sügaval maa all elavad
linnud
mullased linnud
kui nad puhtaks pesta
lööb särama
rukkilille karva sulestik
need linnud on
põdrapõrnikpääsukesed
ja sügavsinised muttkotkad
nende lindudega mängib
eestlane indiaanlast
ja indiaanlane eestlast
need linnud lubavad vaid
põlisrahvastel
oma siniseid sulgi näppida
meie eestlased ja indiaanlased tuleme
kolmevärviliste koerte
ja maa-aluste lindude maalt
aga kuhu me läheme
Madal vererõhk
sõlmpunktist ujume mööda
oleme surnud varandus
meie isa kilkab korralikus õhtuülikonnas
kõrgel me peade kohal
pardid lendavad udu piiril
oleme sääsed
kes ronivad kuradi sarvede vahel
kuradi käed on lühikesed
ta on loid
teda segab madal vererõhk
meie oluliselt mitte
Omanäoline
Lase olla, nagu on:
oma nägu kallis on.
Võõral võõras nägu on:
lase olla, nagu on!
See, kes kukub , kägu on.
See on hunt, kes hallis on.
Lase olla, nagu on:
oma nägu kallis on
Vasakule Paremale
Andres Ehin #1 Andres Ehin #2 Andres Ehin #3 Andres Ehin #4 Andres Ehin #5 Andres Ehin #6 Andres Ehin #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kanakaka Õppematerjali autor
lühikokkuvõte temast ja ta loomingust

Sarnased õppematerjalid

Andres Ehin
10
doc

Andres Ehin

................................................................... 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal? Kust on selline mees tulnud?

Kirjandus
Andres Ehin
13
doc

Andres Ehin

Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Piir laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu: 1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat. 1963 Aleksander Suuman jt 1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4 1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid. Tüüpiline see, et hoovõtud on pikemad ja isiklikel põhjustel pikemad. Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu. Ehini esimene raamat koostatud nii, et poleks liiga sürrealistlik. 70ndate teisel poolel hakkavad luulemuutusi juhtima. 18.02 loeng Aleksander (Sass) Suuman

Eesti kirjanduse ajalugu II
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

«Kas paremat ei leind?» küsis perenaine uuesti. «Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakand minu hammas: põlnd raha. Aga ega ta siin nii väga hull olegi, las me aga harjume ära, see on ainult esteks nõnda, et ajab hirmu peale.» Nõnda vastas Vargamäe Andres oma noorele naisele, kellele pühas ristimises oli nimeks pandud Krõõt. Aga naist ei lohutanud mehe sõnad ja ta vastas: «Küll meie siin kahekesi sinuga päivi saame näha!» «Päivi saab vaene inimene igal pool näha,» arvas Andres. Sellega jutt lõppeski, kui nad puhkama heitsid esimest õhtut kahekesi oma uues kodus. II Järgmine päev oli määratud uue koduga tutvumiseks.

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (2)

alexela profiilipilt
Alex Xela: omg idioot... copy paste wikipediast, ja selle eest me maksame raha? pange ban sellele idioodile...
23:30 23-05-2010
Tnk- profiilipilt
Tnk-: põnev.
22:12 20-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun