Kimbuke sinilolli Andres Ehin 1972 Andres Ehin on tuntud Eesti luuletaja, kes on elu jooksul avaldanud mitmeid luulekogusid, esseesid ja proosatekste. Andres Ehin on tuntud oma teoreetiliste sõnavõttude kaudu ning kirjutab luuletusi kergemeelselt, valides oma sõnadeks need, mis parajasti pähe tulevad. Ehinit kui sürrealisti, siis kindlasti mitte ranges mõttes, pigem on ta sürrealist sisult ja vormilt, kui meetodilt. Ehini luule on küll vaimu vabalt voolamise tulemus, kuid see on viimistletud, töödeldud ning tema luuletused on ikkagi hoolikalt kokku pandud. Ehini keelekasutus käsitletud luulekogudes on tavapärane, kuid ilma ebatavalist sõnavara kasutamata loob ta vägagi ebatavalisi hetki. Tema luule on kujundikeskne. Andres Ehin Kimbuke sinililli luuletust peab mitu korda lugema enne, kui aru saad, mis mõtet on üritanud autor lugejale edasi anda. Autor kirje...
Alates 1974 elab ta Ly Seppeli isalt päritud majas Raplas. Käes on savi käes on suur savi käes on kuum savi eemale linnast eemale linnast sõidavad savitajad kui käes on savi siis soe on merevesi üks savitaja ütles teisele: ´´Ma tunnen su vastu suurt havi´´ suurt havi!suurt havi!suurt-suurt havi! suur savi! päevad pikad! suur savi! valged ööd! kui savi on käes siis saame pahata! * * * lumi ammu ära sulas metsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest suud sa andsid mulle Sügaval maa all elavad... sügaval maa all elavad linnud mullased linnud kui nad puhtaks pesta lööb särama rukkilille karva sulestik need linnud on põdrapõrnikpääsukesed ja sügavsinised muttkotkad nende lindudega mängib eestlane indiaanlast ja indiaanlane eestlast need linnud lubavad vaid põlisrahvastel oma siniseid sulgi näppida meie eestlased ja indiaanlased tuleme kolmevärviliste koerte
Õhtu. Virmalised. Öö. Valgeid hobuseid jookseb üle sinise põllu. Kukub kerget lund üle karge talve. Kusagilt kõlavad kellad üle kauge künka. Väriseb vari. Taevas rebaseid jookseb, tuli neil sabas. Välguvad hännad vilkalt ööga rütmis. Akna all tütarlaps istub tumedas kleidis. Muusika sulgub. 1962 8 *** "lumi ammu ära sulas..." Lumi ammu ära sulas metsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänulikult selle eest suud sa andsid mulle. See on viimane luuletus See on viimane luuletus, kus luule tolmab nagu põuapäike, kus luule undab nagu rehepeksumasin, kus luule tõukleb nagu higine reisija tipptunni trammis, kus ööluule istub augustipärna pimeduses, kus aoluule supleb põuamõõnases jões pajude all,
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768-1834) Hermeneutika ja kriitika (1838) Hermeneutika kui võõra individuaalsuse mõistmise viis Vääritimõistmine on loomulik; algne situatsioon Grammatiline ja psühholoogiline tõlgendamine: mõistmine sõltub keelest ja kõnelejast.Komparatsioon / divinatsioon Hermeneutiline ring: ,,Iga teos on osa ühisest elust." lumi ammu ära sulasmetsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänutäheks selle eest suud sa andsid mulle(Andres Ehin: Kimbuke sinilolli, 4) Seega tegeleb Schleiermacher arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki -- tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schleiermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel
Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine. Nt Ilmar Laabani sõnamäng Juhan Liivi nimega: Hilja, vinu, / nuhi vilja, / vihja linu / hilju, vina ... / (Ahjul viin.); Uno Laht onu Thal Paragrammid ehk näivad teisiti- või väärkirjutised, kus väljendites tõstetakse ümber (A. Alliksaar ,,Alternatiive") või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid (A. Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mitmetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju Akrostihhon värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valle
pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... ! ! (Ahjul viin.) Sellele lähedased on PARAGRAMMID ehk näivad teisiti- või väärkirjutused, kus väljendites tõstetakse ümber üksikuid häälikuid või silpe (Kimbuke sinilolli). SALMID Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsse nimetatakse SALMIDEKS e STROOFIDEKS. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest. Kui värsside arv või ehitus värsirühmades muutub korrapäratult, ei ole tegu salmide või näivsalmidega. Stroofi eristab: ! *kirjapilt: salmivahe, taandrida, suurtähed; ! *värsside kindel arv; ! *ühtlane värsimõõt ! *riimitervik; ! *lausungi ja tähenduse tervik.
psühhoanalüüsi suures voolamises. Psühhoanalüüsi ja sürrealismi lähedus selge. Ehini stiilis torkab silma, et kui Laaban on rõhutatult kirjandusliku või uuendusliku kirjaliku teksti autor keelekasutuse poolest, siis Ehin mõjub maalähedasemalt, maaelumotiivid, lendavad traktorid, mõnusam ja kombatavam. Järgnevates raamatutes hakkab tulema kõrvalehaake sürrealismist. Ei loobu kunagi sürrealismist. Eriti tuntud tsükkel "Kimbuke sinilolli" Lõbusam lugeda kui Laabanit. Hakkas kirjutama ka proosat ja draamat, filmistsenaariume. Ajaviitepeerude raamat parafraseerib Manteuffelit, on omaette kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Hiljem tegi avalikke esinemisi. Arendas omal kombel edasi häälutuskultuuri. Ehin elas pikka aega Raplas koos Ly Seppeliga. Seppel on oluline nimi selles luulepõlvkonnas. Peaaegu konkurentsitult Rapla parnass. Perekonnast tulnud Kristiina Ehin eesti luulesse
annaabi.ee 
