Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab Kirjeldatakse tehtavat tööd, määratakse töötegemise aja, koha ja viisi) töötasu ja tähtaeg tööle Alluvus Tööandja Töövõtja Lepingu pooled
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev
õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib.
Homonüüm. Üks sõna tähistab mitut mõistet. Mõiste sisu objekti subjekti nähtuse olulised tunnused Mõiste maht need, mis kuuluvad mõisyesse Oileri ringid Mõiste mahu avamine e liigitus Reeglid: · Liigitama peab järjekindlalt samal alusel · Liigitus peab olema võrdne · Liikmed peavad üksteist välistama · Kogu mõiste maht peab olema avatud täielik liigitus Identsed mõisted NaCl, keedusool, kaasalluvad mõisted euro ja sent Alluvussuhtes mõisted mets, puu Vastupidised mõisted tark, rumal vasturääkivad . tark ja mittetark Ristuvad mõisted naine- mees- perekond Defineerimine on verbaallogiline operatsioon, mille sisu avatakse mõiste sisu. Defineeritav, defineeriv. Peab olema adekvaatne, def on kitsas kui defineeriva mõiste maht on võiksem kui defineeritava. Definitsioon on lia, kui defineerivad mõiste maht on suurem kui defineeritava. Perekond on grupp inimesi, kes kasutavad üht külmkappi xD
Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus. Eraõigusega on meil tegemist siis kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Eraõiguse alla kuulub nt. tsiviilõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avaliku õiguse alla kuulub riigiõigus, haldusõigus kriminaalõigus jne. 4. Õigusnormid on üldkohustuslikud, üldiseloomuga ja formaalselt määratletud käitumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad või loovad soodsad tingimused ühiskonna süsteemi edasiarenguks. Õigusnormid on:
Eestis nimetab esimese ja teise astme kohtunikud ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul vastavalt KS §55 lg 1-le. Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul, kuulanud enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamuse kandideerija kohta vastavalt KS § 55 lg 4-le. Suur erinevus Eesti ja Rootsi vahel on ka see, et Rootsis jaguneb ka halduskohus kolmeks omavahel alluvussuhtes olevaks kohtuks. Esimese astme kohtuks haldusasjades on Rootsis madalaimad halduskohtud (länsratter), teise astme halduskohtuteks on apellatsiooniastme halduskohtud (kammarrätter) ning lõppastme kohtuteks haldusasjades on Kõrgem Halduskohus (Regeringsratten). Esimesena võetakse asi arutamisele madalaimas halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme
3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Avalikus õiguses - subjektid on alluvussuhtes , toimub avaliku võimu kandjale allumine. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. 6. Õiguse allikate ajalugu: 1.Sugukonnaõigus. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek. Sugukondliku korra organisatsiooniline
ettenähtud alustel ja ulatuses. Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks organiks on Vabariigi Valitsus
detsentraliseerimiseks. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid võib seadusega või selle alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid: Vabariigi President Vabariigi Valitsus Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele): Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Inspektsioonid – allub ministeeriumile Ministeeriumid Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Ametid – allub ministeeriumile Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel * Avalik-õiguslik asutus – põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid * Avalik-õiguslik sihtasutus – põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt. Eesti Kultuurkapital)
avaliku õiguse alla. Eraõiguslikus suhtes osalejad on võrdsed ehk nad ei allu üksteisele. Iseloomulikuks tunnuseks eraõiguse puhul on üksikisiku tegevusvabadus, mis väljendub lepinguvabaduses, kus leping on tüüpiline tegevusvorm. Vastupidiselt eraõigusele reguleerib avalik õigus õigussuhteid, kus vähemalt üks pooltest tegutseb kõrgema võimu kandjana. Avalikõigusliku suhte puhul peavad pooled olema alluvussuhtes (näiteks kohtunik- kahtlusalune). Avaliku õiguse tüüpiliseks tegevusvormiks on haldusakt. Samas ei tähenda avalikõigusliku isiku osalemine õigussuhtes alati seda, et tegemist on avalikõigusliku suhtega. Kui riik näiteks rendib bussi reisile minekuks, ei esine ta mitte kõrgema võimu kandjana, vaid tegutseb eraisikuna. Eraõigust ja avalikku õigust ei saa täielikult eristada, vaid nad on üksteisega mitmeti seotud. Era- ja avaliku õiguse
asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. 10 Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja
Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud osalejad on alluvussuhtes. Mandri-Euroopa: põhineb ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: suhteid. era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa
Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma:
Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Üldiselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava
Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv. Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.v. Ametid allub ministeeriumile II. Kaudne e. delegeeritud riigihaldus nad on loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel: a. Avalik-õiguslik asutus põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke
asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava riigiasutusena ka Sisekaitseakadeemia. Siseministeeriumi enda kõrgemalseisvaks
Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses. osalejad on alluvussuhtes. Mandri-Euroopa: põhineb Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. õigusseadusel, väga suur mõju Rooma õigusel, õigus jaguneb: era ja avalikus õiguseks, suur osa õigusest on kodifitseeritud, Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa
Iseseisvuse all võib mõista, et suhted antud süstemi elementide vahel on tugevamad, kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Süsteemi organiseeritus eeldab süsteemi teatavat arengut. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt. 7 Õiguskorda käsitletase kui õigussüsteemi, mis on hierarhilise ülesehitusega. Näitena sellest hierarhilisusest võiks tuua fakti, et kõik seadused on alluvussuhtes Vabariigi Põhiseadusega st, et ükski seadus ei tohi olla vastuolus põhiseadust tulenevaga. Seega on soolisevõrdõiguslikkuse seadus ühe suurema süsteemi väikemat järku süsteem. Läbi kahe süsteemi peamise omaduse vaadatuna võib väita, et soolise võrdõiguslikkuse seadus on käsitletav süsteemiteooriast tulenevalt. Mitteamorfsus väljendub selles, et seaduse igat õigusnormi on võimalik käsitleda iseseisvana, kuid samal ajal on ta siiski akti üks osa
Mandrieuroopa õs-s kohus ei loo uusi õigussüsteeme/norme. Angloameerikas on pretsedenti õigus. Varasemate juhtumite põhjal luuakse uusi õigusi. Rooma Õiguse mõju on minimaalne. !! Õiguse valdkonnad Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Õigusallikad Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad (Anepaio jt 2005:18). Seadused ja tavad Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud
Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud. Määratud ajaks leping sõlmitakse:
) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus Pereõigus Kindlustusõigus Pärimisõigus · Võlaõigus lepingud
Teatud õigusvaldkondade puhul on olemas konkreetsed riigiasutused pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamise põhimõte – nn huviteooria. Ulpianuse definitsioon – Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhe). Avaliku õigusesse kuulub probleem juhul, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhe). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa peale panna üksteisele siduvaid otsuseid. Alluvussuhetes saab. Mandri-euroopalikus õiguskultuuris – era ja avalik õigus. Common Law-s üldine ja õiglane õigus. Ombudsman – konstitutsiooniline organ, kes peab kaitsma üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on selleks õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja
kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline ebavõrdsed Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel
kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline ebavõrdsed Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel
puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust (näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt ainult ühe, vaid mitme erineva tööd andva isikuga ning tema sissetulekuriskid on hajutatud). Töösuhteid iseloomustab eelkõige töö tegemine alluvussuhtes töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile: - tööandja juhib ja korraldab tööprotsessi; - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töötaja täidab kindlat funktsiooni, alludes tööandja kehtestatud reeglistikule; - tööandja määrab töö tegemise koha ja aja. Tööleping on kestvusleping, enamasti seovad lepingu pooled enda pikaajaliselt ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv.
nõusolek, kes võib vajadusel 7-12-aastase alaealise tahte väljaselgitamiseks kaasta elukohajärgse lastekaitsetöötaja. Tööandjaks võib olla: 1) juriidiline isik (eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik); 2) 18-aastaseks saanud teovõimeline isik. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu põhitunnused on: 1)tööd tehakse alluvussuhtes; 2) töötegija sõltub tööd andvast isikust; 3) tööd tehakse isiklikult; 4) oluline on tööprotsess; 5) tööd tehakse tasu eest. Töölepingu kohustuslikud andmed on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5. Need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui
Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigus hõimuühiskonnas
sõlmitud tööleping; 2) individuaalne tööõigus – selle aluseks on töötajate esindusorganisatsiooni sõlmitud kollektiivleping. Töölepingu tunnused - 1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu; 2) kohustub tööandjale kokku lepitud tööd tegema isiklikult; 3) töötaja - füüsiline isik; 4) tähtajaline või tähtajatu; 5) orienteerutakse protsessile; 6) töötaja tööandjaga alluvussuhtes: kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 7) tööandja määrab, millal ja kuidas ; 8) töö tehakse tasu eest - tasuline; 9) tingimused lepingus ja seaduses Klassikaline töösuhe (tüüpiline) - üks töökoht,tähtajatu tööleping,täistööaeg. Mittetüüpiline töösuhe - tähtajaline tööleping- osaline tööaeg- renditöö- kaugtöö- nõudetöö. Mittetüüpiliste töösuhete tekkimise põhjused – tehniloogia areng ning muudatused
Läbi erinevate kvaliteeti puhul on võimalik ka Common Laws ja Islamis rääkida horisontaalsetest ja vertikaalsetest struktuuridest. a) Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Üritatakse vormida ja muuta, seda mis on juba olemas. Olemasoleva baasil muutuste sissetoomine. Ka Prantsusmaal on laialt levinud nn koodeksite vastuvõtmine, mis sisaldavad ühe ja sama küsimuse jaoks olemasolevad normatiivsed ettekirjutused. Konstantsele õigusele tuginevat kodifitseerimist kasutatakse Prantsusmaal 1948. aastast alates, koostatud on 46 koodeksit. 1989
EI TOHI teha tööd: ületab võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, takistab arengut, phustab tervist. Alaealiste töötamiseks on vajalik tema enda soovile ka seadusliku esindaja nõusolek. Tööandja- juriidiline isik ja 18. A saanud teovõimeline füüsiline isik. Tööleping alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale selle eest tasu Tunnused: -tööd tehakse alluvussuhtes -töötegija sõltub tööd andvast isikust -tööd tehakse isiklikult -oluline on tööprotsess -tööd tehakse tasu eest Töötaja teavitamine üldjuhtudel: -nimed -töötaja tööle asumise aeg -tööülesanded -ametinimetus -töötasu -muud hüved -tööaeg -töökoht -puhkuse kestus -töölepingu ülesütlemise tähtajad -tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele -kollektiivleping Erijuhtudel:
Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem ÕIGUS 1. Õiguse valdkonnad a) Eraõigus vaidluse lahendab maakohus valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Pooled on võrdsed. Isik vs Isik. Raamatu tagastamine b) Avalik õigus vaidluse lahendab halduskohus - valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Isikvs Riik Inimese tapmine 2. ÕIGUSE HARUD õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Võlaõigus Tööõigus Perekonnaõigus 3. ÕIGUSINSTITUUT õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum. Õigusinstituut on õiguse allharu. 4. ÕIGUST LOOVAD AKTID e ÜLDAKTID Määrus Otsus 5
Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest
õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib 3 Õiguse allikad 3.1 Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul
Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja. Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad. Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
1. Ühitatavad (e. ühendatavad) on sellised mõisted, mille mahtudes on ühiseid elemente: 1.1. Samased ehk identsed (ik identical) mõisted, nt: T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik. T; R 1.2. Ristuvad (ik overlapping) mõisted, nt: Y üliõpilane; M muusik. Y M 1.3.Subordinaarsed ehk alluvussuhtes olevad mõisted, nt: O okaspuu; M - mänd (mõiste M on alluv (ik subalternate) mõiste O suhtes, O on allutav (ik superalternate) mõiste M suhtes). O M 2. Ühitamatud (ühendamatud) on sellised mõisted, mille mahtudes pole ühiseid elemente: 2.1. Kaasalluvad (B ja C on alluvad mõiste A suhtes), K M nt: P puu; M mänd; K kask. P 2.2
- Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust Subkordinatsiooni teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes
avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa alati õigusvaldkondi eristada ka eraõiguses subordinatsioonisuhted. Subjektiteooria täiendamine aitab aga õiguse valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esinev vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib.
39 Notar, olles notariameti kandja, võib täita üksnes talle seadusega ettenähtud avalik-õiguslikke ülesandeid. Notar ei ole avalik teenistuja ega muul õiguslikul alusel riigi poolt tasustatav riigiametnik, vaid ta tegutseb väljaspool riigiaparaati. Seaduse järgi on notariameti pidamiseks sätestatud nõuded ja piirangud, kuid sellest hoolimata täidab notar talle pandud ametitoimingud iseseisvalt, erapooletult ning sõltumatult, olemata ühegi riigivõimuorganiga alluvussuhtes.40 Notariaalselt tõestatud dokumendid kergendavad kohtu- ja ametkondlikku menetlust, pole vaja pikka ja kallist tõendite kogumise ja hindamise protsessi. Erinevalt kohtunikest, kes kindlustavad õigusliku kaitse pärast vaidluse tekkimist, tagab notar õigusliku kaitse juba lepingu vormistamise staadiumis, vältides sellega hilisemate vaidluste tekkimist. Seepärast on õige iseloomustada notarit õiguselus kui "eelkohtunikku". Siiski kuulub notari ametitegevus riigi huvisfääri
Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt töösuhtes oleva isiku kaitselt laiemalt tööturul olevale isikule. Turvalise paindlikkuse põhimõte töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada
kummalgi juhul käsitletakse kolme võimalust. D3.8.1. Ühitatavad (ehk ühisosaga) on sellised terminid, mille ekstensioonides on ühiseid elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T – täisnurkne rööpkülik; R – ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd tehakse tasu eest. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Tööõigus kuulub eraõigusharusse. Töösuhe on tüüpiline siis, kui töötajal on üks töökoht, tähtajatu tööleping ja töötaja töötab täistööajaga. Mittetüüpiline kui
kummalgi juhul käsitletakse kolme võimalust. D3.8.1. Ühitatavad (ehk ühisosaga) on sellised terminid, mille ekstensioonides on ühiseid elemente (vt joonis 3.2). Sel juhul on olemas kolm võimalust. Joonis 3.2. Euleri diagrammidega on esitatud kolm võimalust, millises suhtes saavad ühisosaga (ühitatavate) terminite mahud olla. Vasakul on kujutatud identsete terminite T ja R kokkulangevad mahud, keskel ristuvate terminite Y ja M mahud ning paremal alluvussuhtes olevate terminite O ja M mahud. Tähised vastavad näidetele definitsioonis 3.8.1. Keskmisel joonisel on terminile M vastav Euleri ring tähistatud katkendjoonega. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.1.1. Samaste ehk identsete (identical) terminite mahud langevad täpselt kokku. (Nt T täisnurkne rööpkülik; R ristkülik.) D3.8.1.2. Ristuvate (overlapping) terminite mahud langevad osaliselt kokku - nad
Era- ja avalik Õ: vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mille kohaselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikkuse Õse. Samas mõned eraÕe normid on loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis (koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna, teises aga saab. Õkorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, soetus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õakt peab olema formaalselt Õpärane, s.t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite
Napoleon tuli preisimaale pärisorjuse kaot loosungiga, poola ter mis varem olid preisil olnud moodustas Varssavi hertsogiriigi, 1807 kaot seal pärisorjuse. E pärisorjuse kaot vältimatus. Vabahärra von Stein kellele palju omistatakse pärisorjuse reformi, oli olnud alla nädala valitsusjuht, e reform oli juba varem valmistatud. Kui Eesti ja Liivimaa pärisorjuse kaot ediktid olid paksud, siis Preisimaal oli 12 leheküljeline see asi. Põhiline et talurahvas polnud enam alluvussuhtes mõisnikest, igasugune mõisasõltuvus pidi kaduma, preisis piidi olema ainult vaba rahvas.Igasugune maavalduse omandamisõigus anti nii talurahva kodanikele kui ka mõisnikele, küigil oli õigus omada nii linna, talumaja kui ka mõisu. Kõikidel tp õigus astuda ka kodaniku seisusesse ja uus elukutse omale valida. Kuna see oli lühike ja lakooniline seadus, siis palju jäi veel õhku. Aadlile sobis, said omakasupüüdlikult seda interpreteerida.
kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus annab põhiprintsiibid, pole lepinguvabaduse põhimõtet. Töölepingu kujunemine 1 tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks
ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest 1.1.4 Tööõiguse koht õigussüsteemis TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu
Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2. Mida peetakse silmas tüüpilise (klassikalise) töösuhte all? Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni?
Huviteooria– vanim eristamise kriteerium –avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga. Subjektiteooria – kaasajal määrvaks – õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhetes). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal
annaabi.ee 
