Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused vaheeksam vol 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
  • Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
  • Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
  • Mida tähendab töötaja hoolsuse määr?
  • Mis on töölähetus millistel tingimustel võib töölähetuse saata?
  • Mis on töötasu?
  • Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on?
  • Millal aegub põhipuhkus?
Õiguse alused vaheeksam vol2
16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest.
17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse ) rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu.
18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
V: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat lõppemisest arvates.
19. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
V:Katseaja käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Kestvus on 4 kuud, kokkuleppel võib ka lühendada. Töötajal on kõik õigused ja kohustused.
20. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
V: Võib kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel: 1. töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks.
21. Konkurentsipiirangu kokkulepe?
V: Töötaja võtab kohustuse, mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda samal majandus-või kutsetegevuse alal. (tootmis-või ärisaladus). Kehtib pärast töölepingu lõppu tingimustel, kui: sõlmitud kirjalikult, töötajale makstakse iga kuu hüvitist, sõlmitud kuni 1 aastaks töölepingu lõppemisest, on konk. Piiritletud.
22. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes
V: Kohustus saab tekkida üksnes juhul kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja kirjalikult teatavaks teinud.
24. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse
järgimata jätmisel?
V: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Täitmata jätmise määr määratakse töösuhte järgi, arvestades tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi- mida nõutakse töö tegemiseks. Samuti töötaja võimeid, mida tööandja teadis või teadma pidi.
25. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
V:Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tingimused: Kuni 30 järjestikuks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikem aeg. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3a või puudega last ( ainult nõusolekul), alaealist üksnes tema ja seadusliku esindaja nõusolekul. Hüvitamine: tööandja on kohustatud maksma lähetuses viibitud aja eest päevaraha, majutus - ja sõidukulud, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
26. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Mida tähendab töötasu alammäär? Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
V:Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu makstakse rahas. Suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel, millest arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud . Alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta, kehtestab Vabariigi Valitsus. Majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu on kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majanduslikust tulemusest, aluseks kinnitatud majandusaasta aruanne.
27. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Puhkusetasu maksmine .
V: Põhipuhkus antakse töötatud aja eest, on ajavahemik mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. 28 kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud või seadus ei sätesta teisiti. Aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pole kokku lepitud teisiti.
28. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Varalise vastutuse kokkulepe
V: Tahtliku kahju eest vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Koolituse tõttu vastutab töötaja kahju ulatuses.
Varalise vastutuse kokkulepe: töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest, kui: 1) sõlmitud kirjalikult 2)äratuntavalt piiritletud 3) ligipääs töötajal või kindlaksmääratud isikutel 4) kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris 5)makstakse mõistlikku hüvitist
29. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
V: Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada, kusjuures põhjus pole oluline, hüvitise maksmine ei ole kohustuslik.
30. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
V: 1) tähtajatu igal ajal (30 päeva ette) 2) tähtajaline asendamiseks sõlmitud tööleping (30 päeva) 3)katseajal (15 päeva ette)
31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
V: Mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist kui töötaja 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega 2) on hoiatusest hoolimata rikkunud korraldusi 3) on põhjustanud usalduse kaotuse 4)on tekitanud kahju tööandja varale
Kui tegemist on nt tervislike põhjustega, peab pakkuma võimaluse korral teist tööd ja vajadusel täiendõpet.
32. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
V: Kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või tööümberkorraldamsie tõttu või koondamine . Tuleb jälgida etteteatamistähtaegu ja võimalusel pakkuda muud tööd.
Õiguse alused vaheeksam vol 2 #1 Õiguse alused vaheeksam vol 2 #2 Õiguse alused vaheeksam vol 2 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rohelinepuu123 Õppematerjali autor
kordamisküsimused 16-32.
16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest.

Sarnased õppematerjalid

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused
8
docx

Õigusõpetus II KT kordamisküsimuste vastused

Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. 21. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 22. Eesti kohtusüsteemi astmed? Esimene: Maakohtud ja halduskohtud Teise: Ringkonnakohtud Kolmandasse: Riigikohus

Õigusõpetus
Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused-K Joamets
6
doc

Õigusõpetus II KT kordamisküs vastused (K.Joamets)

3. varale ligipääs ainult töötajal või töötajate ringil 4. kokkulepe varalise vastutuse ülempiiris 5. tööandja maksab töötajale mõistlikku hüvitist 11.Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79 Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) 12.Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79) Tähtaja möödumisel (§ 80) Töötaja surmaga (§ 81) Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3) Ülesütlemisega (§83) NB! Töölepingust taganemine on keelatud! 13.Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda

Õigusõpetus
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES
4
docx

KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS TÖÖÕIGUSES

Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 6. Nimeta töölepingu lõppemise alused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Töölepingu lõpetamine kokkuleppel · Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel

Tööõigus
Õigusõpetuse 2-kontrolltöö vastused
3
docx

Õigusõpetuse 2. kontrolltöö vastused

1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 6. Nimeta töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga, ülesütlemisega. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja

Õigus
2-Kontrolltöö küsimused ja vastused
11
doc

2. Kontrolltöö küsimused ja vastused

2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 12. Töölepingu lõppemise alused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Töölepingu lõpetamine kokkuleppel · Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel

Õigusõpetus
ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED
64
docx

ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik , suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks riigi ja õiguse omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Õiguse seos poliitikaga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid

Õigus alused
Õigus-kontrolltöö 2
10
docx

Õigus, kontrolltöö 2

17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse? Halduskohtud (Tallinna, Tartu) ja Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 19. Millisesse kohtu liiki saab esitada kaebuse I astme kohtu otsuse peale? I astme koht otsuse peale saab kaevata edasi II astme kohtusse, st Ringkonnakohtusse. 20. Millisesse kohtusse saab esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale?

Õigus
Õigusõpetuse kordamisküsimused I
8
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem- Avalik õigus ja eraõigus. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikad- Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt

Õigusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun