01.2013 Koostajad: EESMÄRK · Parandada politsei organisatsioonikultuuri · Parandada politsei mainet · Süvendada politsei ühtekuuluvustunnet · Anda juhiseid heade tavade ja kommete ning igapäevase suhtlemise ja käitumise reeglite rakendamise kohta politseiteenistuses SISU · Politseisümbolid ja nende kasutamine · Politsei põhiväärtused · Ameti- või politseivande andmine · Politseiteenistujate ametiseisund · Alluvussuhted · Suhtlemine · Tervitamine · Enda esitlemine SISU · Pöördumine · Politseitseremooniad · Lipu kasutamine · Vormiriietuse kandmine · Visiitkaardid ja nende kasutamine · Kutsed TÄHTSUS · Seab ette politseiametniku käitumisnormid. · Sätestab ära vormiriietuse kandmise põhinõuded. · Ühtsete mallide kehtestamine kogu ametkonna töös. Täname kuulamast!
Juhtimisulatus – väljendab ühe juhi otseste alluvate arvu, lisaks alluvate arvule arvestatakse ka suhete arvu allüksuses. (Optimaalseks peetakse 7 alluvat ehk 21 suhet) Komplekssus – horisontaalne eristumine (spetsialiseeritus, osakondade grupeerimine) + vertikaalne eristumine (otsustusõigus ja juhtimisulatus) + ruumiline hajusus. Erinevate üksuste töö koordineerimine • Vastastikune kohandumine Peamiselt suuline infovahetus, paindlikud alluvussuhted, jagatud vastutus • Otsene juhtimine Keskastme juhid, kes tagavad koordineerimise, palju igapäevast juhtimist • Standardiseerimine, formaliseerimine Standardite, normide, (kirjalike) reeglite loomine (tööprotsessi, tulemuste, kvalifikatsiooninõuete jne. kohta). Odavus vs jäikus • Vastastikune kohandumine kõrgtasemel Standardiseeritus ja formaliseeritus + paindlikkus (detsentraliseerimine)
LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS Alluvussuhted - Põhja-eestis allus Lundi oeapiiskopkonnale (taani vaödus), aga piiskopid osalevad siiski riia piiskopkonna tegemistes - Riia peapiiskopkonnale alluvad Saare-Lääne piiskopkond ja tartu piiskopkond - Piiskopkondade keskus on toomkirik, mis asusid Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Riias. Piiskopkondade valitsemine - Toomkirikutes teenivad kõrgemad vaimulikud- toomhärrad. Nemad osalevad ka piiskopkondade valitsemises ja moodustavad toomkapliitli. - Toomkapiitel on autonoomne, omab iseseisvat vara ja kassat. - Piiskopkonnad jagunevad kirikukihelkindadeks. Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et ...
vastutust. Nad võivad sisaldada endas ka informatsiooni töötingimustest, kasutatavatest töövahenditest, -seadmetest, vajalikest teadmistest ja oskustest ning seostest teiste ametikohtadega.Organisatsioonis võib olla kasutusel ühtne ametijuhendi vorm. Sageli ootavad personalijuhid töökohustuste nimekirja ja kujundavad ametijuhendi lõplikult organisatsioonis kasutatavale ühtsele vormile. Ametijuhendi koostisosad on: ametikoha asend organisatsiooni struktuuris; alluvussuhted; tööülesanded; nõuded teadmistele, oskustele ja võimetele; vajalik haridustase ja töökogemus; nõuded füüsilise vormi kohta; töökeskkonna kirjeldus ... Ametijuhend vaadatakse üle regulaarselt/perioodiliselt, et olla kindel, kas ametijuhend peegeldab täpselt, mida töötaja teeb ja vastab ootustele töötaja töötulemustest. Ametijuhendi koostamisel on võtmeroll vahetul juhil. Personalitööd tegeval
Töölepingu seadus nõuab töölepingus töökohustuste kirjelduse äratoomist. Üldjuhul vormistatakse see ametijuhendina, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on ära toodud: Kohustused; Õigused; Vastutus; panus ja tulemused, mida antud ametikohalt oodatakse, nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhted/aruandekohustused, põhilised seosed teiste ametikohtadega. Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu. Ametijuhendi sisu jaguneb kaheks: ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks. ametikirjeldus annab ülevaate tehtava töö sisust
järgnevate peatükkide numbrid) 9. Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine 9.1. Tootmisvõimsus, arendusmeetmed 9.2. Tootmisprotsess ja selle arendamine 9.3. Investeerimisplaan (loetelu vajaminevatest seadmetest, töövahenditest, sisutuselementidest jne koos soetushindadega) 9.4. Koostööpartnerid (allhankijad millistelt ettevõtetelt tellitakse tooraine, materjalid jne) 10. Ettevõtte juhtkond, personal 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine (struktuur alluvussuhted) 10.2.Personal, selle arendamine, koolitusplaanid (milliseid koolitusi vajatakse) 10.3. Töötasu ja palgasüsteemi areng (ajapalk, tükipalk, preemiad, müügiprotsendid vms) 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine (tellitakse raamatupidamine vastavast ettevõttest, kasutatakse kunstniku/kujundaja teenuseid vms) 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus (mille alusel kas planeerimise aluseks on äriplaan ise?) 11.2
Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus Ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust 12. Tsentraliseeritus, selle mõju organisatsioonile Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil 13. Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine Vertikaalne – kompetentsi jaotumine ja alluvussuhted Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks 14. Missioon, visioon ja strateegia – mõisted 2 Missioon kui üldine eesmärk Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne.
S. Freud-mäng võimaldab vabaneda hirmust L. Peller-rollimängud-vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson-3 sfääri-(arendas edasi Freudi ideid)*Autosfäär-keha, nägu, suunanäitaja lapse ego*mikrosfäär-mänguasjad,*makrosfäär-mängukaaslased-poiste ja tüdrukute erinevus tulenebnende seksuaalsuse erinevusest. Innovatsiooniteooria Sutton- Smith-mäng ei ole alati vabatahtlik, võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, võimu ja alluvussuhted, mängus on võimalik lahendada konflikte, mis igapäevaelus oleks võimatu. 4 Faktorit-*mäng kui progresss*mäng kui kohanemine,*mäng kui jõud,*mäng kui niisugune- mäng on tegevus milles on oluline vabatahtlikkuse moment, mängul ohud-õnnemängud ja spordifanaatikud. Kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed teooriad Bateson-mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks.Verbaalne kommunikatsioon toimub alati mitme abstraktsiooni
tootmisettevõtetega, alalised või ajutised. Rakendajad: Starbucks ja Shell!!! Tunnused: madal spetsialiseeritus, madal hierarhia, kahekordses vastutus- ja alluvussuhted, suur tähelepanu juhtimisele enesele, kvaliteetsete juhtide olemasolu on maatriksstruktuuri eduka rakendamise eeldus, eeldab org'i siseste infovoogude olemasolu ja väga head toimimist. Tugevused: Suur paindlikkus, aitab kaasa tehn arengule, innovatsioonile, võimaldab kasutada iga spetsialisti maksimaalselt, aitab vabaneda üksustesisesest orientatsioonist, loob eeldused fuknts ja division struktuuride tugevate külgede ühendamiseks, loob eeldused saavutada
Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine)
vähendadatöötajateomavolilisttegutsemist. •Formaliseeritakse korduvaid ja lihtsamaid tegevusi. Käitumise standardiseerimise tehnikad: •Personali valik •Rollide määratlemine •Õpetamine •Rituaalid Organisatsiooni struktuur: Struktuur •kuidas organisatsioon on jaotatud töörühmadeks •kuidas on korraldatud aruandlus ja võimusuhted, mis seovad organisatsioonis töötavaid üksikisikuid ja töörühmi (Brooks2006: 201). •alluvussuhted, tööjaotus; vastutus, kohustused ja õigused, info liikumine •Kirjeldab, kuidas ideaalispeaks organisatsioon toimima •Struktuuri tüübi valik sõltub organisatsioonieesmärkidest, küpsusastmest, suurusestja keskkonnast. Mida saab teada organisatsiooni skeemilt? •Tööjaotus–ametikohad näitavad vastutust •Alluvussuhted–kes kellele “raporteerib” •Kontrolliulatus–inimeste arv, kes nn raporteerib ühele juhile
FRANGI RIIGI TEKE Chlodovech – kuulus Franfi kuningas, kelle juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja lasti ennast ristida Karl Martell – Frangi riigi majordoomus, kes lõi Poitiers’ lahingus (732 a) araablased tagasi, tugevdas ratsaväge maatükkide jagamisega (feodaalkorra algus) Feodaalkord – I at II poolel Lääne-Euroopas välja kujunenud ühiskonnakorraldus, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud alluvussuhted, sõjameeste klassi valitsemine, poliitilise võimu killustatus, sellest lähtuv maaomandi killustatus Saratseenid – moslemite laialt levinud nimetus Euroopas keskajal Karl Suur – Frangi riigi keiser, kes ühendas suure osa Lääne-Euroopast. Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks
Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister) Õpipoisist meistriks saamise tingimused: 11) olla sündinud seaduslikust abielust 12) läbida prooviaeg 13) olla 2-5 a sama meistri juures õppinud 14) teha 2-3 rännuaastat kuskil mujal linnas/riigis 15) esitada meistritöö e sedööver 16) korraldada enda kulul kõigile tsunftiliikmetele suur pidu tsunfti kuulujatel oli kohustus üksteist vajadusel abistada ja toetada. Kõik linna
Koguda makse. 3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1
Koguda makse. 3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1
11.Formaliseer.reeglite tähtsus: Formaliseerumine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegleid, protseduure või informaalset suhtlust 12.Tsentral.,selle mõju org-le: Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumistel tasanditel. Kommunikatsioon,osalemine, rahulolu on suuremad detsentrliseeritud organisatsioonis, kuid koordinatsiooni ja kontrolli on selles raske tagada 13.Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine: Vertikaalne– kompetentsi jaotamine ja alluvussuhted Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks 14.Missoon, vissoon, strateegia: Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne Visioon ilma tegevuseta on unistus, kuid tegevus ilma visioonita on ajaraiskamine Missioon kui üldine eesmärk Kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem - strateegia 15.Kompetents ja vastustus:
väga tihti muutuda; Inimesi tuleb pidevalt koolitada, et tagada nende pidev areng; Töö lõppedes ei tohi hästi töötavaid meeskondi lõhkuda, neile tuleks leida uus Ülesanne; Töötajate initsiatiivi tuleb ära kasutada võimalikult suurel määral. 2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND Bürokraatliku organisatsiooni tunnused: Selge tööjaotus võimu ja vastutuse piirid on määratletud Selge hierarhia selged alluvussuhted Personali valitakse ja edutatakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel seda on võimalik kontrollida ja mõõta Juhtimine on lahutatud omandist Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis rakenduvad kõigile töötajatele Reeglite sõltumatus isikust,kes antud ametikohal töötab Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab järjepidevuse ja organisatsiooni mälu 2.3.1 MAX WEBER
Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud.
õiguslik ja sotsiaalne olukord oli kõikjal enam-vähem sama. Privileege neil ei olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö. MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri, kus olid kirjas alluvussuhted oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid
2)Vandus senjöörile igavest truudust(investitatuur) 3)teenis senjööri sõjaväes 4)vajadusel laenas raha või ostis vanglast välja 5)toetas nõuannetega Feodalismi tekke põhjused 1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht. 2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas kehtis põhimete:" minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne. Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.. lääni kord oli mõeldud riigi tugevdamiseks, kuid lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus.
Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid ja rolliootused. Võivad olla täpsemad või lahtisemad; tihti täpsustuvad aegamööda (organisatsioon „kivistub”) Produktiivse koostöö korraldamine. Liikmete tegevuse ja teiste panuste korraldamine nii, et nad on eesmärkide saavutamiseks kasulikud. Võimuvahekorrad ja alluvussuhted liikmete vahel kontroll. Tulemuste üleandmine või jaotamine, nende hindamine ja jälgimine; tagasiside 15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Bürokraatia elemendid Weberi järgi: Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks. Spetsialiseerumine.Tööjaotus selge ja formaalne Käsutamisõigus. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad. Kaebamisõigus oma ülemusele. Sundimisvahendid
Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu • Subordinatsiooniteooria alusel – avalik õigus ja alluvussuhted, eraõigus ja võrdsusel põhinevad suhted Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika (NT: USA) • Kohtusüsteem on ühtne (pole kohtute liigitamist erinevatesse harudesse) • Pole konstitutsioonikohust (pole kohust, mille ülesandeks oleks kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele)
Vangi dilemma puhul on petmine äärmiselt ahvatlev. Võimalik, kui loomad viibivad kaua koos, suudavad üksteist ära tunda ja petjaid karistatakse. Tit-for-tat strateegia, selle piiratus. Karistamistrateegia: esimesel korral tee alati koostööd, teistel kordadel käitu alati täpselt nii, nagu partner käitus eelmisel korral. Suurtes anonüümsetes ühiskondades hästi ei tööta, sest võib põhjustada juhuslike eksimuste eskaleerumist (nt lakkamatut veritasu). Alluvussuhted ja grupisisene hierarhia, selle kestvus. Domineerimise ja allumise tasakaalu põhjused kasu ja hinna seisukohast vaadatuna. Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Sageli pannakse äsjakujunenud loomarühmades jõuproovide alusel paika hierarhilised alluvussuhted. Alluvus kui ajutine strateegia - alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima,
Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. Eesti talupere ja selle suurus. Talupere käsutuses oli teatav maavaldus (talu), mida ta haris ja mille eest pidi maksma mõisale renti ja tegema tegu. Eesti talupere oli tootmis-, tarbimis- ja kasvatusüksus. Talupere liikmete vahel olid sugulus- või alluvussuhted. Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi peremehe ema või isa, mõni õde või vend, onu, tädi (laienenud pere) või siis koguni terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Peremehe perekonda koos sugulastega või nende perekondadega nimetati pererahvaks
kättesaadavus; töötajad, teenindusstandard; kliendid, sihtgrupp, turud; varustajad, vahendajad; edasimüüjad, turustuskanalid; hinnakujunduse põhimõtted; turundustegevus, reklaamid; eesmärgid, ülevaade kogu äriplaanist. 1.2. Asukoht Reaalne aadress (olemasoleval vabal äripinnal) Asukoha valiku põhjendus (lisas analüüsitabel) Rendi suurus, kaasnevad kulud Lisada võib asukoha joonise ja äripinna skeemi. 1.3. Töötajad Ametikohad, alluvussuhted ja organisatsioonistruktuur Tööülesannete lühikirjeldus ja jaotus Töötajatele esitatavad nõuded Palgakulud Organisatsioonistruktuur skeemina, kui firmas on rohkem kui kolm töötajat Amet Brutopalk Sots.maks Töötusk Palgakulu Juhataja 7000 2310 21 9331 Administraator 5000 1650 15 6665 Kokk 5000 1650 15 6665
2) Töölisi tuleb teaduslikul alusel valida , treenida ja õpetada. 3) Töölistega tuleb teha koostööd ,selleks et iga töö saaks tehtud parmal teaduslikult põhjendatud viisil. 4) Töö ja vastutus jaguneb tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt.Juhid teevad neid töid,milleks neid on paremini ettevalmistatud kui töölised. 45. Organisatsiooni struktuuri eesmärgid. On 5 eesmärki: 1) Struktuur määrab alluvussuhted ning tööjaotuse,mille kaudu määratletakse otsustetegemise protsess ja võimusuhted. 2) Struktuur on eesmärkide saavutamise vahend. 3) Struktuuri ülesandeks on infokanalite määramine-palju suheldakse horisontaalselt,palju vertikaalselt. 4) Struktuur on aluseks töötajakesksele lähenemisele-struktuur märab töötaja positsiooni organisatsioonis. 5) Struktuuri kaudu toimub juhtimise täiustamine-iga juht peab tedma,mid tema alluvad teevad
· spetsialiseerumine eri dimensioonide järgi; võimalus kontsentreeruda mõlemale; · motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu; · tööjõu paindlikum rakendamine, spetsialistide võimalused professionaalsuse arendamiseks ja karjääriks; · tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Maatriksorganisatsiooni puudused: · alaline konfliktioht; · ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · ebaselged alluvussuhted, kulukas kompetentsi piiritlemine, ebaselge vastutus; · suur kommunikatsiooni- ja informatsioonivajadus, administratiivkulude suurenemine; · otsustusprotsessi pikenemine (ajakadu) ja taastegemise võimatus; 11 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp
arvestust majandustehingute üle, jne. Kõik ettevõtte valdkonnad on omavahel seotud ja peavad moodustama edukaks tegevuseks ühtse terviku. Kliendilt tellimuste vastuvõtmisel tuleb arvesse võtta tootmisosakonna võimet tellimus tähtaegselt täita jne. Ettevõtte kogu tegevuse korraldamiseks kujundatakse välja struktuur. Struktuur ehk ülesehitus näitab ettevõtte üksuste omavahelisest asetust ja määrab ära õigus-, vastutus- ja alluvussuhted ettevõttes. Seega on ettevõte süsteem, mille üksikud osad inimesed, struktuur ja vahendid mõjutavad üksteist. Ettevõtte tegevusele avaldab mõju ka väliskeskkond (üldine majanduslik olukord, konkurendid, kliendid jne.). ÜLESANNE 21 Anna ülevaade ühe oma õpitavas valdkonnas tegutseva ettevõtte tegevusest. Ettevõtte tegevuse kirjeldamisel pööra tähelepanu järgmistele punktidele: ettevõtte nimetus, asukoht, ettevõtlusvorm, asutamise aeg ja ajalugu,
Organisatsiooni edu võtmena nähakse paindlikku ja oma liikmetest hoolivat meeskonda. Loovat kultuuri iseloomustab töötajate ülisuur tegutsemisvabadus ja uute ideedega kaasnevate riskide võtmise toetamine (kõrge paindlikkus), samuti soov olla oma valdkonnas innovatsiooniliider, pakkuda turul uusimaid lahendusi (väline orientatsioon). Organisatsiooni edu võtmena nähakse riskijulgust ja suutlikkust tuua turule pidevalt uusi tooteid. Hierarhilist kultuuri iseloomustavad väljakujunenud alluvussuhted, kindel reeglistik ja kontrollimehhanismid (kõrge stabiilsus) ning organisatsiooni osade omavaheline integreeritus ja sujuvalt toimivad tööprotsessid (sisemine orientatsioon). Organisatsiooni edu võtmena nähakse väga hästi juhitud, efektiivset ja tõrgeteta toimivat süsteemi. Turupõhist kultuuri iseloomustavad väljakujunenud alluvussuhted, kindel reeglistik ja kontrollimehhanismid (kõrge stabiilsus) ning organisatsiooni osade
programmeerijad, analüütikud ja projektijuhid. Selle tõttu ei ole võimalik teha üldistusi Eesti IKT ettevõtetes valitseva ametikohtade osakaalu suhetest. See tähendab, et käesoleva uurimuse põhjal ei saa näiteks välja tuua, kui palju on keskmiselt programmeerijaid ühe projektijuhi kohta. Enamik (59%) uurimuses osalenud ettevõtetest tõid välja, et nende struktuur on selgelt hierarhiline. Uurimuses tulid välja selged tendentsid, kuidas paiknesid alluvussuhted: programmeerijad, IT arhitektid, analüütikud alluvad projektijuhile/tiimijuhile. Suuremates ettevõtetes alluvad projektijuhid/tiimijuhid osakonna juhtidele ja need omakorda, kas juhatusele või tippjuhile. Mõnedel ettevõtetel (viiel vastajast) on eraldi arendusosakond. Lisaks on firmadel veel müügi ja raamatupidamise personal, mis olenevalt firma suurusest, kas allub otse juhatusele või tippjuhile või on selleks eraldi osakond, mille osakonna juht allub juhatusele/tippjuhile
· spetsialiseerumine eri dimensioonide järgi; võimalus kontsentreeruda mõlemale; · motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu; · tööjõu paindlikum rakendamine, spetsialistide võimalused professionaalsuse arendamiseks ja karjääriks; · tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Maatriksorganisatsiooni puudused: · alaline konfliktioht; · ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · ebaselged alluvussuhted, kulukas kompetentsi piiritlemine, ebaselge vastutus; · suur kommunikatsiooni- ja informatsioonivajadus, administratiivkulude suurenemine; · otsustusprotsessi pikenemine (ajakadu) ja taastegemise võimatus; · paljude kahtlaste kompromisside oht; ettevõtte põhieesmärkide realiseerimise nõrgenemise oht; · ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. Maatriksorganisatsiooni üheks praktiliseks ilminguks on projektiorganisatsioon.
Teadlased on toonud põhiliste mängutunnustena esile järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud positiivsete tundmustega, sisemiselt motiveeritud ja mittereaalne. S-S väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Nimelt ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Tuleb näha mängu mitmetahulisust (esinevad ka neg. tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, mängijate vahel valitsevad võimu- ja alluvussuhted, mängu asutatakse ka selleks, et teisi terroriseerida või saavutada kontrolli jne). Mängu eeldustena näeb S-S tingimusi, mis peavad olema täidetud, et mäng üldse aset leiaks (nt. organism, kelle areng on pikemaajalisem, tunneb end kaitstuna ja kindlalt hakkab ennem läbi viima mängu). S- S eristab järgmisi spontaanseid käitumisvorme: testimine, imiteerimine, konst- rueerimine ja uurimine. Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis
Teadlased on toonud põhiliste mängutunnustena esile järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud positiivsete tundmustega, sisemiselt motiveeritud ja mittereaalne. S-S väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Nimelt ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Tuleb näha mängu mitmetahulisust (esinevad ka neg. tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, mängijate vahel valitsevad võimu- ja alluvussuhted, mängu asutatakse ka selleks, et teisi terroriseerida või saavutada kontrolli jne). Mängu eeldustena näeb S-S tingimusi, mis peavad olema täidetud, et mäng üldse aset leiaks (nt. organism, kelle areng on pikemaajalisem, tunneb end kaitstuna ja kindlalt hakkab ennem läbi viima mängu). S- S eristab järgmisi spontaanseid käitumisvorme: testimine, imiteerimine, konst- rueerimine ja uurimine. Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis
Teadlased on toonud põhiliste mängutunnustena esile järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud positiivsete tundmustega, sisemiselt motiveeritud ja mittereaalne. Sutton-Smith väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Nimelt ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Tuleb näha mängu mitmetahulisust (esinevad ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, mängijate vahel valitsevad võimu- ja alluvussuhted, mängu asutatakse ka selleks, et teisi terroriseerida või saavutada kontrolli jne). Mängu eeldustena näeb Sutton-Smith tingimusi, mis peavad olema täidetud, et mäng üldse aset leiaks (nt. organism, kelle areng on pikemaajalisem, tunneb end kaitstuna ja kindlalt hakkab ennem läbi viima mängu). Sutton-Smith eristab järgmisi spontaanseid käitumisvorme: testimine, imiteerimine, konst-rueerimine ja uurimine. Kõik need tegevused algavad
kontroll, administratsioon. 1) Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid / rolliootused. 2) Produktiivse koostöö korraldamine. Liikmete tegevuse ja teiste panuste korraldamine nii, et nad on eesmärkide saavutamiseks kasulikud. Võimuvahekorrad/alluvussuhted liikmete vahel. 3) Kontroll: Tulemuste üleandmine või jaotamine, nende hindamine ja jälgimine; tagasiside. 11. Autoriteedi tüübid Max Weberi järgi 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): * Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed * Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu. * Administratsiooni aluseks on statuut - seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis
4. Kõrge ja laia organisatsioonistruktuuri eelised ja puudused. Juhtimisulatuseks (lai/kitsas) nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 5. Organisatsiooni põhikarakteristikud (sh struktuuri elementide sisu ja olemus) Struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplitseeritus, formaliseeritus ja tsentraliseeritus. Eristuvus/komplitseeritus näitab, millised võrdsus- ja alluvussuhted toimivad ülesande täitmisel. Mida komplitseeritum on org. seda olulisemaks muutub tegevuste koordineerimine ja juhtimise efektiivsus. Komplitseeritus hõlmab eristumise kolme vormi: horisontaalset, vertikaalset ja ruumilist. 1. Horisontaalne eristuvus näitab, millised liikmed asuvad võrdsel positsioonil ja jagavad võrdselt vastutust ning otsustamisõigust. Kaks liiki horisontaalset eristuvust on lai spetsialiseeritus ja kitsas spetsialiseeritus
ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika kestvus oli kokku 300 akadeemilist tundi , mis kõik olid väga sisukad. Praktikal olles sain teada, kuidas erineb mandril olev köök, laeva köögist, sest laeval on koguaeg rahvast ja seda palju. Sooritasin oma praktika edukalt. Lisad: (Buffee Talv 2013 toitude retseptid, messimenüü ja ametijuhend) Lisa3 Ametijuhend: Ametikoha nimetus: Kokk Ametikohaga seotud alluvussuhted: *Asend laevas: reisijateenindus * Allub : peakokale Nõudmised ametikohale: *Tööks vajalikul määral võõrkeele oskus * Kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu Ülesanded: *Valmistab ja väljastab vastavalt retseptuurile roogi *Jälgib toidulaua serveeringu õigsust ja toitude ratsionaalset väljapanekut. * Jälgib toiduvalmistamisel valmistoodangu reaalset vajadust *Jälgib tooraine valikul realiseerimistähtaegu.
palju kui võimalik. Samuti ka loodame saada endale sponsoreid ja teisi firmasid, kellega koostööd tega, nagu näiteks Abakhan, Kangas ja Nööp jms. Meie firmas on ka võimalus kasutada kliendi kaarte, mille saavad püsikliendid, kes käivad meie juures vähemalt korra kuus ja tellivad midagi. Neile on tooted/teenused 10% odavamalt. Kliente võidame enda poole toodete kvaliteedi ja sõbralike ning abivalmis töötajatega. 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE Alluvussuhted: · Omanikud (3 omanikku) · Juhataja(d) (1-2 juhatajat) · Töölised (6 õmblejat, 2 stilisti, 4 disainerit, 1 sekretär, 2 raamatupidajat). Omanikeks on K.Moosel, I.Tagel ja R.Liblik. Ülejäänut töötajaskonda veel ei ole, aga otsimine käib juba. Nimi: Kristiina Moosel Sünniaasta: 12.11.94 Ametikoht: Disainer, firma ,,Mannekeen" OÜ omanik/juht Kohustused: lahendada kõik firmaga seotud probleemid, mis tekivad; rõivaste disainimine.
tegeleb pidevalt müügi suurendamisega, ning ehk tõesti ei vaja nad sellisel juhul selget kava ja strateegiat. Isiklikult arvan, et kindel kava ja strateegia muudaks ettevõtte töö vähemalt mingil määral selgemaks ja eesmärgipärasemaks, kui see seda seni olnud on. 6 2 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR (Hierarhiline skeem) Joonis 1 Ettevõtte struktuur ja alluvussuhted (Autori joonis) 7 Organisatsiooni tasemete, juhtimistasemete ja kontrolliulatuse arvulised väärtused väljenduvad ülaltoodud skeemis. 2.1 Struktuuri liigendus ja disain XXX AS struktuur on liigendatud funktsionaalse jaotuse järgi, kuna müügi ja järelhooldus tüüpi ettevõttes on see parim lahendus. Igale ettevõtte funktsioonile on olemas spetsialist kõiges mis puudutab tema tööd
järgmisi tunnuseid: mäng on vabatahtlik tegevus, ta on seotud positiivsete tundmustega, sisemiselt motiveeritud ja mittereaalne. Sutton-Smith väidab, et siin peituvadki mitmed vastuolud. Nimelt ei ole mäng alati vabatahtlik, vaid on tihedalt seotud mängu ja mängukaaslaste valikuga. Tuleb näha mängu mitmetahulisust (esinevad ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, mängijate vahel valitsevad võimu- ja alluvussuhted, mängu asutatakse ka selleks, et teisi terroriseerida või saavutada kontrolli jne). Mängu eeldustena näeb Sutton-Smith tingimusi, mis peavad olema täidetud, et mäng üldse aset leiaks (nt. organism, kelle areng on pikemaajalisem, tunneb end kaitstuna ja kindlalt hakkab ennem läbi viima mängu). Sutton-Smith eristab järgmisi spontaanseid käitumisvorme: testimine, imiteerimine, konst-rueerimine ja uurimine. Kõik
Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased
Administratiivne koolkond tekkis küll 20 sajandi esimestel kümnenditel, kuid selle mõju oli domineeriv ka järgneval sajandil. Üldjuhtimine, mille alustalade loojaks oli Henri Fayol sarnaneb projektijuhtimisele, kuid töö eesmärgid on projektijuhtidel selgemad. Autorid järeldasid, et projektijuhtimise põhitegevused erinevad üldjuhtimise tegevustest eesmärgi püstitamise, meeskonna loomise, kommunikeerimise ja kokkuvõtte poolest. Sarnaselt eesmärgi püstitamisele erinevad alluvussuhted, motiveerimine ja kontrollfaas projektijuhtimise ja üldjuhtimise vahel. Juhtimisteoreetik Fayol sündis Istanbulis, Türgis, kuid omandas hariduse Prantsusmaal. Fayol lõpetas kooli kaevandusinsenerina ning töötas aastaid Prantsuse kaevandusettevõttes. Paralleelselt inseneritööga tegeles Fayol aktiivselt teooriate arendamisega. Fayol rõhutas administratiivse juhtimise rolli ning lõi juhtimise funktsioonid administratiivse juhtimise seisukohast
2) Täitmine 3) Kontroll 6. Avaliku halduse põhimudelid. Traditsiooniline ning kaasaegne avaliku halduse mudel Avaliku halduse põhimudelid (3): a) Traditsiooniline avaliku halduse mudel (tunnustatud), koosneb 3-nest teooriast: a. Max Weberi bürokraatia (kr. keelest ,,laua võim" ideaalne võimukorraldus) a.i. Loodud avalikele organisatsioonidele, aga eraettevõtted võtsid selle üles a.ii. Selged alluvussuhted (struktuur) igaüks teab, kes kellele allub a.iii. Selge tööjaotus igaüks teab täpselt, mida keegi peab tegema, igal ametikohal kindlad funkts. a.iv. Tegevus on kirjalikult dokumenteeritud a.v. Töötajad on elukutselised vastava haridusega b. Woodrow Wilsoni poliitika ja administratsiooni lahusus e. Westminsteri süsteem b.i. Ametnikud peaks olema sõltumatud poliitikast
Kontseptuaalne stiil: sotsiaalselt orienteeritud, palju informatsiooni, kaalutakse ka kõrvalmõjusid. Käitumuslik stiil: hool ja tähelepanu teiste suhtes. 18. Organiseerimise olemus Juhtimistegevuse, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv tööde maht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse töökohad/ametikohad, koondatakse nad allüksustesse, määratakse kindlaks alluvussuhted. Organiseerimise käigus määratakse kindlaks planeerimise käigus fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia määratleb mida teha, organiseerimine määratleb kuidas teha. Otsustatakse mis põhimõttel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente ressursse ja tegevusi. Organisatsiooni struktuur peab vastama strateegiale. Seega ei ole organisatsiooni
sharing), individuaalsed töövaheajad (kui protsess võimaldab). · töökoha (tööruumi) kujundamine, mille juures mängivad rolli: liikumisvabadus (sobiv keha asend ja selle muutmise võimalikkus), valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu.
loomadel. See jaguneb erinevaiks tüüpideks: (a) mutualism - sel puhul võidavad koostööst korraga mõlemad/kõik koostööpartnerid ja üksteise petmine ei tasu ära (näiteks hundisalk, kes püüavad ühiselt põtra) (b) retsiprookne altruism - sel puhul abistab kõigepealt üks isend teist ja see vastab kunagi samaga (vampiirnahkhiired) Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes, tit-for-tat strateegia. Alluvussuhted ja grupisisene hierarhia. Kahest loomast, kelle puhul üks on teisest üle, nimetatakse esimest dominandiks, teist subordinaadiks. Paljudes gruppides domineerib üks tugev isane kõigi ülejäänute üle: - tal on esimesena ligipääs mistahes toidule, mille grupp leiab - tal on võimalus paarituda iga parajasti indleva emasega Jõuproovid. Väiksemais loomarühmades püsib algsete jõuproovide alusel kujunenud hierarhia edaspidi mõnda
- Keskkonna keerulisuse määr - kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi tegureid ja kas nad on sarnased või erinevad. - Keskkonna muutlikkuse määr - keskkonnategurite uutumine ja püsimus teatud perioodil. Organisatsiooni kujundamine ja kavandamine - protsess, milles valitakse: 1) struktuur ning ametliku suhtluse, võimu ja vastutuste süsteem 2) tehnoloogia 3) strateegia 21 Organisatsiooni komplitseeritus - millised võrdus- ja alluvussuhted toimivad ülesande täitmisel, otsustamisel ja vastutuses: - Horisontaalne eristumine- millised organisatsiooni liikmed on organisatsiooni hierarhias võrdsel positsioonil. - Verikaalne eristumine - näitab erinevusi organisatsiooni hierarhias. - Ruumiline eristumine - kuivõrd organisatsiooni üksikud osad on füüsilises või geograafilises mõttes üksteisesteraldatud. Organisatsiooni formaliseeritus - mil määral tegevused on organisatsiooniliselt standardiseeritud:
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 b) Mahult ühendamatud mõisted. 1. Kaasalluvad on ühte ja samasse klassi kuuluvad mõisted. Euleri ringidest on näha (vt. joonis 7), et mõistete "A" ja "B", samuti "A" ja "C" vahel on alluvussuhted ehk: need mõisted on subordinaarsed. Mõisted "B" ja "C" on aga omavahel kaasalluvad. Seega, samasse klassi A kuuluvad liigimõisted on kaasalluvad. Näiteks, valitsusse B kuu-luvad kohtuminister ja kultuuriminister on C kaasalluvad mõisted. Tavamõtlemises kasutatakse sageli kaasalluvaid mõisteid, Joonis 7.
valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, + sotsiaalsed tegurid sotsiaaltasud: kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. tavadest tulenevad nt staaz, vanus, perekonnaseis, laste arv jne (nt Jaapanis), · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted. seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine (tükipalgal) jm. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 9 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 10 Ajapalga (ajatöö) eelised (+) ja puudused (-):
missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? • Weberi bürokraatia ideaaltüüp’- Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina – ta ei väitnud, et ta tegelikes org-des alati nii töötab. Bürokraatia elemendid Weberi järgi: * Spetsialiseerumine, tööjaotus selge ja formaalne * Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad * Formaalne reeglistik, mis on organisatsiooni tegevuse aluseks * Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks * Organisatsiooni liikmete ja klientide suhted on iskutest sõltumatud * Kaadri täiendamine oskuste ja ametialaste teadmiste alusel * Ametnikud on täiskohaga tööl ja saavad palka * Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv
annaabi.ee 
