Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud (0)

3 HALB
Punktid

KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD
Referaat
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 3
2.JUHTIMISTEOORIAD 4
2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE 4
2.1.1 FREDERICK TAYLOR 5
2.1.2 HENRY FORD 6
2.1.3 HENRY GANTT 6
2.1.4 FRANK ja LILLIAN GILBRETH 7
2.2 ADMINISTRATIIVNE KOOLKOND 8
2.2.1 HENRI FAYOL 8
2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND 10
2.3.1 MAX WEBER 10
3.JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT 12
4.KOKKUVÕTE 13
5.KASUTATUD KIRJANDUS 14
  • SISSEJUHATUS


    Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval.
  • JUHTIMISTEOORIAD


    Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud:
    • Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth)
    • Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol)
    • Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut , kui ühtset “masinavärki” (Max Weber)

    2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE


    Teadusliku juhtimise põhimõtted:
    • Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid
    • Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele
    • Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele
    • Töötajate töö tuleb hoolikalt planeerida ja kõrvaldada kõik võimalikud segajad
    • Töötajaid tuleb premeerida plaani ületamise eest, boonussüsteem
    Panus
    • Näitasid tasu ja preemiate olulisust
    • Näitasid ülesannete ja tegevuste täpse uurimise olulisust
    • Tõestasid personali valiku ja koolitamise vajalikkuse
    Kriitika
    • Ei pidanud oluliseks töö sotsiaalset konteksti ja tööliste kõrgemaid vajadusi
    • Ei tähtsustanud inimeste vahelisi erinevusi
    • Pidasid töölisi vaid käsutäitjateks ning ignoreerisid nende ideid ja ettepanekuid

    2.1.1 FREDERICK TAYLOR


    19. sajandi lõpus murdsid Ameerika Ühendriigid välja Euroopa traditsioonidest ja võtsid kasutusele Frederick W. Taylori poolt loodud juhtimissüsteemi. Taylori eesmärgiks oli suurendada produktiivsust läbi tööliste oskuste suurendamise. Ta saavutas selle usaldades töö planeerimise vabrikus spetsialiseeritud inseneridele ja kasutas tööliste ümberpaigutamist ja järelevaatajaid vastavalt inseneri plaanidele.
    Taylori uudne lähenemisviis viis märgatavale produktiivsuse suurenemisele, aga sel oli ka olulisi tagasilööke. Tööliste ilmajätmine mõjuvõimust ja iseseisvusest tõi kaasa toodangu kvaliteedi languse. Vastutasuks kvaliteedi halvenemisele lõid vabrikuomanikud inspekteerimis­osakondi, et kõrvaldada defektsete kaupade jõudmine tarbijani . Kui praaktoodang jõudis tarbijani, oli tavaline, et omanik küsis inspektorilt: ”Miks seda välja ei praagitud?”, selle asemel, et küsida tootmise juhtijatelt : „Miks me tegime seda sel viisil?”.

    2.1.2 HENRY FORD


    Henry Ford uskus siiralt, et ettevõtja kohustus on maailma paremaks muuta ja ühiskonna heaks oma panus anda. Ta pidas hoolitsemist oma tööliste eest väga oluliseks. 1914. aastal kehtestas ta tööliste tunnipalgaks ennekuulmatud 5 dollarit, mis oli tavapärasest palgast kaks korda suurem. Samal ajal alandas ta autode hinda kaks korda. Ta tahtis, et auto muutuks igale soovijale kättesaadavaks, ning oli veendunud, et iga tööline peab endatoodetud hüvedest osa saama. Ta pakkus nii oma metsatöölistele, kaevuritele kui ka tehasetöölistele inimlikud elutingimused ning hoolitses pidevalt töötingimuste parandamise eest. Haridust pidas Ford väga tähtsaks ning pakkus väljaõpet kõigile, kes olid piisavalt töökad, ning jagas alati meelsasti oma teadmisi. Ford pakkus tööd ja väljaõpet muuhulgas orbudele ja väikeste lastega emadele.
    Ta arvas, et n.ö maailma parandamine on kõigi enda kätes, et ei saa kellelgi loota , tuleb ise teha. Näiteks tema raamatus „My life and work “ räägib ta sellest, kuidas saame ise Valitsust aidata, sest Valitsus meid ei aita. Tema moto oli järgmine: „Less government in business and more business in government“.

    2.1.3 HENRY GANTT


    Töötas välja omanimelise diagrammi süsteemi, mis on mõeldud suurtele infrastruktuuri projektidele. Diagramm oli mõeldud ka boonussüsteemina palga maksmisel ja täiendavate mõõtmismeetodite töötaja efektiivsuse ja tootlikkuse välja töötamiseks. Gantti diagrammid on aksepteeritavad ja olulised juhtimisvahendid ka tänapäeval, see annab graafilise ajakava planeerimise, kontrolli tehtud töö suhtes ning näitab edusamme projekti etappides.
    Ka ülikoolides kasutatakse tema diagramme, olles isegi nendega kokku puutunud.

    2.1.4 FRANK ja LILLIAN GILBRETH


    Gilbreth’ite panuseks oli liigutusuuring (inglise k. motion study), mis tähendas nende konkreetsete liigutuste uurimist , millega töölised oma tööülesande sooritasid. Nad tõid eraldi välja kõik üldised liigutused, mida antud ülesande sooritamiseks oli vaja ja nimetasid need therbligsiteks ( anagramm perekonnanimest Gilbreth). Pärast analüüsi oli võimalik ülearused või siis ebaefektiivsed liigutused üles leida ja kõrvaldada või siis muuta. Gilbreth’id avastasid, et nad suutsid tööülesanded ümber kujundada nii, et neid täideti kiiremini ja väiksema pingutusega ning selle tulemuseks oli kogutoodangu suurenemine. Need kaks kontseptsiooni said tuntuks kui aja- ja liigutusuuring, ning see muutus 20.sajandil üheks olulisemaks juhtimisvõtteks, mida paljud juhid kasutavad veel praegugi.

    2.2 ADMINISTRATIIVNE KOOLKOND


    Selle teooria peamine eesmärk oli luua ideaalselt töötava organisatsiooni mudel. Erinevalt teadusliku juhtimise teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele töökohtadele, kuivõrd just organisatsiooni kui terviku funktsioneerimisele. Teoreetikud pidasid eriti oluliseks töötajate kompetentsust, kirjalikku dokumentatsiooni ja kontrolli.

    2.2.1 HENRI FAYOL

    Ta pani kirja järgmised ratsionaalselt ülesehitatud ja tegutseva organisatsiooni põhimõtted:
    • Organisatsiooni töö peab olema jaotatud üksikuteks spetsiifilisteks osadeks või alltöödeks;
    • Juhtidel peab olema nii võim kui ka vastutus oma alalõigu osas;
    • Igal töötajal peab olema üks ülemus ja üks konkreetne tegevusplaan;
    • Töötaja huve ja organisatsiooni huve tuleb kohelda võrdse lugupidamisega;
    • Palk peab vastama tööle;
    • Informatsioon peab liikuma hierarhilist struktuuri pidi, informatsiooni mitteformaalne liikumine tuleb välistada;
    • Organisatsioonis peab valitsema kindel ja kõigile teadaolev sisekord , mis ei tohi väga tihti muutuda;
    • Inimesi tuleb pidevalt koolitada , et tagada nende pidev areng;
    • Töö lõppedes ei tohi hästi töötavaid meeskondi lõhkuda, neile tuleks leida uus Ülesanne;
    • Töötajate initsiatiivi tuleb ära kasutada võimalikult suurel määral.

    2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND


    Bürokraatliku organisatsiooni tunnused:
    • Selge tööjaotus – võimu ja vastutuse piirid on määratletud
    • Selge hierarhia – selged alluvussuhted
    • Personali valitakse ja edutatakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel – seda on võimalik kontrollida ja mõõta
    • Juhtimine on lahutatud omandist
    • Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis rakenduvad kõigile töötajatele
    • Reeglite sõltumatus isikust,kes antud ametikohal töötab
    • Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab järjepidevuse ja organisatsiooni mälu

    2.3.1 MAX WEBER


    Ta arendas Fayol’i põhimõtetest välja klassikalise teooria. Ta oli esimene teoreetik, kes lähenes kogu organisatsioonile süstemaatiliselt. Oma teooria aluseks võttis ta organisatsioonid, kes olid juba pika aja jooksul suutnud tõestada oma efektiivsust : Preisi armee , Rooma katoliku kirik ja Vana-Egiptuse riik. Oma eesmärgiks seadis ta ratsionaalse organisatsiooni mudeli loomise, mille ellurakendamine aitaks suurendada organisatsiooni efektiivsust. Peamise tähelepanu koondas ta organisatsiooni sisestele teguritele. Weber töötas välja efektiivse bürokraatia mudeli miinimum- ja maksimumvariandi.
    Miinimumvariant:
    • Organisatsioonis tuleb väärtustada spetsialiste;
    • Selge hierarhia olemasolu;
    • Töö formaliseeritus;
    • Kindel tööjaotus;
    • Kirjalik dokumentatsioon;
    • Organisatsiooni kontroll oma vara, maine ja tegevuse üle.

    Maksimumvariant:
    • Ametnikud on isiklikult vabad, tööpostil on nad allutatud ainult ametikohustustele;
    • Kehtib kindel ametihierarhia, st töötaja ja positsioon on üksteisest eraldatud;
    • Organisatsioonis valitseb kindel ametikompetents, st töötajate valik ja edutamine toimub kompetentsuse alusel;
    • Töö toimub lepingu alusel, st, et ametnik võib vabalt valida töökohta, ta ei ole oma töökohaga jäädavalt seotud;
    • Erialase kvalifikatsiooni olemasolu;
    • Tasustamine rahapalgaga, mida arvestatakse lähtuvalt ametniku positsioonist ametihierarhias ning vastutuse ulatusest;
    • Antud amet on ametniku jaoks ainuke (või peamine) elukutse ja sissetulekuallikas;
    • Kindla edutamise süsteemi olemasolu, mis on seotud nii töö tulemuslikkuse kui ametis oldud ajaga ;
    • Ametikoha mittepäritavus ja - ostetavus ;
    • Ametniku allutatus rangele ja ühtsele distsipliinile ning kontrollile .

    Weberi koostatud mudelil oli kolm peamist eesmärki, mida ta tahtis eelpool toodud põhimõtete rakendamisel saavutada: 1) kiirem töö tegemine, 2) usaldusväärsuse tõus, 3) isiklike suhete elimineerimine.
  • JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT


    Kas saame erinevaid juhtimismudeleid vaadelda vaid aspektist parem- halvem? Ilmselt pööratakse liialt vähe tähelepanu asjaolule, et erinevad juhtimisteooriad ei pruugi alati omavahel konkureerida.
    Olemuslikult võivad need ka üksteist täiendada või hõlmata (s.t. neid saab edukalt koos
    rakendada), teatud juhtudel aga rakendamise mõttes ühisosa üldse mitte omada.
    Klassikaline juhtimismudel eeldab järgmisi aspekte :
    • Hierarhilised organisatsiooni struktuurid on vahendiks korra loomisel
    • Mida enam kontrolli, seda enam korda
    • Töötajad on „vahetatavad osad“ organisatsiooni „masinas“
    • Probleemid lahendatakse „jaga ja valitse“ printsiibil
    • Projekti täitmise kulg ja riskid on piisavalt prognoositavad ja seega hallatavad põhjaliku eelneva plaanimisega

  • KOKKUVÕTE


    Konkreetses referaadis on vaadeldud ainult väike kogus olemasolevatest juhtimisteooriatest ja mudelitest, kuid juba nende põhjal saab öelda, et toimivaid organisatsioone ei oleks ilma nendeta. Siiski tuleb tõdeda, et kui klassikaline juhtimisteooria näeb ette ülesande matemaatiliselt korrektset defineerimist, siis teooria rakendamisel praktikas tavaliselt ilmneb, et maailm on kaugelt liiga keeruline, et seda matemaatiliselt täpselt kirjeldada, ajalisi muutusi on raske, kui mitte võimatu, ette ennustada ja pealekauba on meie teadmised ümbritsevast reaalsusest üsna puudulikud.
    Referaadi koostamisel n.ö 50:50 varianti me ei kasutanud, otsisime mõlemad võrdselt iga teema kohta infot ning seejärel noppisime sealt meie jaoks olulisema ja põnevama välja.
  • KASUTATUD KIRJANDUS


    1. http://www.tlu.ee/files/arts/4427/1-loedf7f80c39f03197423773f1846ebfa38.pdf
    2. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford
    3. http://www.gutenberg.org/dirs/etext05/hnfrd10.txt
    4. http://en.wikipedia.org/wiki/Henry_Gantt
    5. http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/AO%20juhtim.ht m
  • Vasakule Paremale
    Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #1 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #2 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #3 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #4 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #5 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #6 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #7 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #8 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #9 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #10 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #11 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #12 Klassikalised juhtimisteooriad ja teoreetikud #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hl22 Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Teaduslik juhtimine
    21
    pptx

    Teaduslik juhtimine

    Teaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid-näiteks rusikareeglid-mida tuleks täita, et edukalt juhtida. põhimõtted · töö korraldamine; · töö lihtsustamine; · töö planeerimine; · tööviljakus, tootlikkus, efektiivsus. Freder ick Winslow Taylor Click to edit Master text styles

    Juhtimise alused
    JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL
    23
    doc

    JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL

    ...........................................13 3. FAYOLI JA TAYLORI TEOORIATE VÕRDLUS...................................................17 KOKKUVÕTE................................................................................................................20 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Administratiivne koolkond ja selle teoreetikud keskendusid organisatsiooni juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Koolkonna teoreetik Henri Fayol arendas välja juhtimisprintsiibid, mis on kasutusel tänapäevani. Fayoli juhtimise viis elementi on väga sarnased 21. sajandil kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Teoreetiku sõnul on juhtimisprintsiibid universaalsed ja rakendatavad eritahulistes organisatsioonides. Fayoli juhtimisprintsiibid on aktuaalsed tänapäeval ning enamikes organisatsioonides ja

    Juhtimise alused
    Klassikalised-neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria
    23
    docx

    Klassikalised, neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria

    Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati

    Juhtimise alused
    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad
    4
    docx

    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad

    Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest,

    Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid
    Organisatsiooniteooria konspekt
    20
    docx

    Organisatsiooniteooria konspekt

    Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – av

    Ühiskond
    Ettevõtluse KORDAMISKÜSIMUSED
    5
    doc

    Ettevõtluse KORDAMISKÜSIMUSED

    vaim Bürokraatlik juhtimine Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber rõhutas vajadust selge tööjaotuse ja hierarhia ning ametlike reeglite ja protseduuride järele. 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ülesanded. Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse

    Ettevõtlus
    Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine
    8
    doc

    Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine

    lahendaja, läbirääkija rollid. 10. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused ­ ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. Suhtlusoskus ­ oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. Kontseptuaalsed oskused ­ võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad ­ alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale. Teaduslik juhtimine ­ F. Taylor alustaja, töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja. Jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks, soovis tööd normeerida. Uuris tööoperatsioone ja mõõtis neid kaamerate ja kelladega.

    Juhtimine
    Kokkuvõtvad küsimused - Juhtimise alused 2012
    4
    doc

    Kokkuvõtvad küsimused - Juhtimise alused 2012

    Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? Erinevad tegevused peaksid firmas olema tasakaalus. 5. Juhtide rollid Suhtlusrollid (esindaja, juhtija/liider, sidepidaja), infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja), otsutamisega seotud rollid (ettevõtja, hälvete korraldaja, ressursi jagaja, läbirääkija) 6. Juhtide peamised oskused Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK ­ Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine). BÜROKRAATLIK ­ organisatsioon peaks toimima nagu

    Juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun