Abikoka/Köögi praktikaaruanne (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Turismi õppetool
Irina Fjodorova
Praktika : Toitlustusosakonna toimingud
Aruanne
Juhendaja Silvi Pihlakas
Väimela 2013
Sisukord:
Sissejuhatus: 3
Ettevõtte tutvustus: 4
Ohutus ja turvalisus laevas : 5
Minu kui praktikandi tegevus ettevõttes: 7
Minu tegevused erinevates köökides : 8
Minu tugevad küljed: 11
Minu nõrgad küljed: 11
Hinnang: 11
Kokkuvõte: 13
Lisad: 14

Sissejuhatus:

Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks.
Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja see tundus hea koht praktika teostamiseks ja kogemuste saamiseks. Samas oli hea väike võrdlus olemas teise laevaga ja mandril olevate köökidega. Rootsi liini laevades on hea graafik st. 2 nädalat tööl ja samapalju järjest vaba.

Ettevõtte tutvustus:

Tallink kontserni töötajaid, on maal ja merel kokku üle 6000. Taust on erinev nii haridustaseme kui ka töökogemuse poolest, kuid on ühine eesmärk: olla Läänemere regiooni parim teenindusettevõte.
Tallinki tegutsemisvaldkonda mõjutavad pidevad muutused ning klientide ja sidusrühmade ootused. Samas annab pidev muutuste protsess Tallinkile uusi võimalusi arenguteks ja seeläbi vastata paremini ootustele.
Ühise eesmärgi saavutamine nõuab palju. Seepärast ongi tähtis hoolitseda iga Tallinki töötaja edukuse ja heaolu eest. Mida ka tõesti tehakse. Tallink toetab igat töötaja individuaalset arengut ja pakub mitmekülgseid tööülesandeid. Tehes põhikohaga töötajatele arenguvestlusi ja palju erinevaid koolitusi.
AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm , Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm / Kapellskär ja Riia-Stockholm.
Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele.
Victoria I, Tallinn – Mariehamn- Stockholm
Eesti laevandusettevõtte Tallink parvlaev, mis on ehitatud 2004. Aastal tollases Aker Finnyardsi laevatehases Raumas Soomes. Laev sõidab liinil Tallinn – Stockholm Eesti lipu all. Sõsarlaev Romantika sõidab liinil Riia – Stockholm.
Laev nimetati Rootsi kroonprintsessi Victoria järgi. Kuigi laeva ametlikuks nimeks sai Victoria I, nimetatakse teda lihtsuse mõttes Victoriaks.

Huvitavaid fakte:

Victoria1 ehitati 12 kuuga ja laeva hind oli 2,4 miljardit EEK.
Laeva 740’st kajutist peaaegu pooltel on aknad. Veeskamise järel oli Victoria 1 maailmas 6. (kuues) reisiparvlaevkajutite arvu poolest
Sõites liinil Tallinn – Mariehamn- Stockholm, kasutab Victoria 1, 16 400 tonni kütust aastas.
Victoria 1 läbib ühe aasta jooksul umbes 90 00 meremiili ehk teisisõnu teeks Victoria ühe aastaga 4,2 ümbermaailmareisi.

Ohutus ja turvalisus laevas:

Tööohutus

Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju. Tööohutus eeskirjad olid meile väga tuttavad ja arusaadavad, sest seda oleme ka koolis õppinud. Tööohutusega sai ka tutvuda laeval olevas töötajatele mõeldud puhkekohas kus olid olemas tööohutus eeskirjad ja üldised ohutusnõuded mida pidi järgima.
Tallinki esimeseks prioriteediks on inimeste, laevade ja keskkonna ohutuse ja turvalisuse tagamine.

Laeva personal:

Kõik laeva töötajad läbivad enne tööle asumist koolituse, mis keskendub ka ohutus- ja turvalisusküsimustele. Lisaks korraldatakse laevadel iganädalasi ohutus – ja turvalisusalaseid õppuseid koos erikoolitusega tulekahju likvideerimiseks ja päästepaatide käsitlemiseks.
Häireolukord:
Personal harjutab korrapäraselt reisijate päästmist ohu- või häireolukorraks. Ohu korral kuuleb häiresignaali, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast helisignaalist. Kuuldes häiresignaali, peavad reisijad viivitamatult minema lähimasse kogunemiskohta. Lähimad kogunemispaigad on märgitud kajutites ja koridorides olevatele evakuatsiooniplaanidele. Täiendavaid juhtnööre annab meeskond läbi raadio. Kogunemispaikades saavad reisijad personalilt juhtnöörid edasiseks toimimiseks.
Päästevarustus
Laeva päästevarustus vastab laevas maksimaalselt ühel reisil viibivate inimeste arvule. Täiskasvanute ja laste päästevestid asuvad kogunemiskohtades, kust saab ka infot nende kasutamise kohta.
Tuleohutusmeetmed
Laeva ruumid ja autotekk on varustatud suitsu- ja temperatuuriandurite ning sprinkleritega.
Selleks eraldi väljaõppe saanud töötajad teostavad laevas valveringkäike ööpäev läbi.
Informatsioon
Ohutus- ja turvalisusalane teave on olemas kajutites, koridorides ja laeva infolauas. Igal väljumisel antakse turvalisuse kohta teavet ka raadio teel. Turvalisuse kohta saab lisainfot laeva personalilt.

ÕPPUSED

Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel:

• Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime. Mõne aja möödudes liikusime koos rühma juhiga välistekile, kus kõik pidid selga panema päästevestid. Välistekil ootasime olenevalt häirest 10 min kuni 1h . Peale õppehäire lõppu pidid kõik kogunema taas kogunemispunktis ja seal rääkis kapten kuidas õppehäire õnnestus. Tavaliselt läks kõik hästi, kapten märkis üles mõned pisiprobleemid ja andis sellest teada, et järgmine kord paremini läheks, kui kapten oli lõpetanud võisid kõik taas asuda tööle või veeta oma vaba aega edasi.
  
• Päästeparve ehk MES õppuse korral tuli koguneda konverentsi saali, kus näidati meile videot, kus näidati kuidas toimida kui laevalt peab lahkuma pääste parvedega. Kui video oli vaadatud läksime välistekile piltlikult kõike üle vaatama. Päästeparvesid küll ei avatud aga näidati kuidas seda teha saab. Kord saime ka päästepaadiga merel olla. Siis meile näidati kuidas päästepaat vette lastakse. Kui päästepaat oli vette lastud läksime meie kaldale kust läksime päästepaati ja sõitsime sadama lähedal merel. Vahepeal jäeti päästepaat seisma ja räägiti sellega kaasas olevatest asjadest, mida võib vaja minna.
  
• Meile näidati ka veekindlate uste tööpõhimõtet. Kui veekindlad uksed avatakse tuleb oodata kuni uks on täiesti lahti ja alles siis läbi minna. Kui uksed sulguvad on keelatud sellest läbi joosta , sest uks on nii tugev, et kui inimene peaks sinna vahele jääma surub uks ta pooleks. Kui uksele on antud käsklus sulgeda siis läheb uks kinni ja seda takistada pole enam võimalik. Veekindlaid uksi on laevas kokku 14.
  
• Meile tehti õppus ka kus doktor rääkis meile viirustest ja selle põhimõtetest.
  
• Mõned õppused olid ka köögis, et kuidas ventilatsiooni välja lülitada kui peaks tekkima tulekahju ja millised uksed selle juhul sulgema peab ja kuidas. Näidati meile kuidas toimib CO2 süsteemiga kustutamine. Juhtus ka üks kord et kapten tuli kööki ja küsis kus on meie kemikaali kapp ja lasi sealt nt. ühe aine võtta ja küsis kus seda kasutatakse ja kus on selle ohutuskaart. Minule isiklikult näidati iga masina juurde tööle asudes selle tööpõhimõtted ja mida selle masina juures kindlasti teha ei tohi.
  

Minu kui praktikandi tegevus ettevõttes:

Praktika sooritasin kokana ja minule kehtis ametijuhend (Lisa3).
Minu eesmärk oli toime tulla laeval oleva meeskonnaga ja seal oleva tööga, mis oli minujaoks uus, sest varajasem suurköögi kogemus puudus. Tahtsin näha võimalikult palju, sest laevas on palju erinevaid kööke ja tegevusi nendes köökides. Tahtsin näha suurtootmist ja samas huvitas mind ka A La Carte köök ja gurmee köök, kus oli vaja täpsust ja ilu. Samuti huvitusin erinevatest seadmetest, mida kasutati nii toiduvalmistamisel ja ettevalmistuste tegemisel. Laevale praktikale minek oli, siis minujaoks taaskord suur katsumus ja katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin.
Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha. Heaks küljeks loen ma ka seda, et kui ma midagi ei tea siis ma alati küsin, kuigi võis tunduda juhendajatele tüütu. Olen ka hea kaasamõtleja ja vajadusel pakun ise ideid välja kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel
Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin.
Mina loen oma praktika väga õnnestunuks, sest kui ma sinna kööki läksin oli minu praktiline osa ümmargune null, kuid nüüd võin igas köögis juba midagi. Täitsin oma eesmärgi ja olin erinevates köökides alustades külmast rootsi lauast ja lõpetades A La Carte köögiga. Kui neid kööke ette lugeda siis olin veel kuumas rootsi lauas , fast - food köögis, messi köögis ( kokk kes teeb meeskonnale süüa) ja ühe silmaga piilusin ka gourme (külma ja kuuma) kööki. Tundsin ise asjade vastu huvi ja olen tõsiselt oma teadmiste pagasit täiendanud, nii, et jäi võimalus nädalalõpu töötaja kohale peale kooli.
Probleeme üldiselt ei olnud, kuid ikka laeval töötades on kõik töövälisel ajal koos ja seal tekkis suhtlemises pingeid, kuid madalat profiili hoides ja omade asjadega tegeledes üldiselt suuri probleeme ei tekkinud. Kõik tööalased probleemid lahendasime kohapeal, et kuna tööle ja kuna on päeva lõpp. Ise olin agar ja alati küsisin kuna ja kuhu pean tööle minema ja kui kaua pean olema. Otseselt toiduvalmistamise juures probleeme ei tekkinud sest info haarasin kiirelt ja juhendaja ei pidanud mitu korda läbi rääkima. Mind lausa usaldati ja pidin tegema tööd iseseisvalt nt. kastmeid salateid jms.
Praktikal olles õppisin väga palju. Alustades tükelduskujudest, seadmete kasutamisest kuni reaalse toiduvalmistamiseni välja. Peamisteks ülesanneteks oli igapäevane kööki töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, hommikusöögi väljapanek, salatite ja kastmete valmistamine, kartuli-, riisi-, tatra- ,kruubi ja makaronide aurukapis valmistamine, puuviljakorvide ettevalmistus, suurtes kogustes praadimine, kuupäevade jälgimine ja koristus. Töökorraldus oli köögiti erinev.

Minu tegevused erinevates köökides :

Kui alustada külmast rootsi lauast, siis seal asetati tooted piklikele kandikutele ja asetati väljastus kappidesse kus nised need ette viisid. Külmas köögis oli 4 kokka , üks kes pani magusat välja, üks kes pani lihatooteid ja juurvilu välja, üks kes tegeles kala ja mereandidega ja vanemkokk kes hoidis silma peal ja ise tegeles külma gourme väljastamisega.
Kuumas rootsi lauas on kaks kokka, kes valmistasid ete õigeks kellaajaks kuumad toidud ja kastmed , ise ette saali viies. Olenevalt päevadest kui on mitu katet siis katete vahel vahetatakse toidud värskemate vastu.
A La Carte köök on klientidele nähtav ja kõik toimetused seal kliendile nähtavad. Seal tehakse põhilised ettevalmistused enne avamist ära. Tellimused on tšekipõhised. Igal kokal on oma kohustus nt. kastmekokk, lihakokk , magusakokk, eelroakokk, ja lisandikokk.
Messi kokk ehk kokk kes teeb meeskonnale igapäevaselt süüa, hommikul , lõunal ja õhtul. Tema teeb üksinda ja peab organiseerima et teatud kellaaegadel oleks meeskonna toit õigel ajal õiges kohas. Seal sain ka mina kõige rohkem kätt külge panna ja palju teadmisi, et kuidas mingit asja valmistatakse.
Fast foodi kokk, kes teeb kohvikusse ja fast food’i erinevaid võileibu, grousante, wrappe, baguette , pitsasid ja puuviljavaagnaid sviitidesse ja lux’idesse.
Praktika andis mulle suurepärase ülevaate toitlustusettevõtete tööst, nägin, et igal kokal on oma ülesanded ja väga oluline on hea läbisaamine kolleegidega, kui läbisaamine on hea siis on abi lähemal. Samas nägin kui kiire suure ettevõtte töötempo on eriti kui oli jõuluaeg ja laeval oli palju rahvast ja kuidas pidi kiirelt kohanema uue menüüga. Töötempo oli tõesti kiire aga ma harjusin sellega, sest laeval pidin ma tööd tegema 2 nädalat järjest ja siis oli mul samapalju järjest vaba, et saaksin puhata . Igapäev anti mulle võimalus mingit toitu valmistada, mida varem valmistanud ei olnud. Selle aja jooksul mis ma laeval olin sain ma samuti veel palju töötada tükeldusmasinaga ja suurtes kogustes. Samas sain palju kala puhastada , mis alguses ei tahtnud väga välja tulla aga kui iga päev pidi 40 kg puhastama , siis hakkas puhastamine ka juba kiiremini minema. Ise tundsin veel huvi, mida kondiiter tegi ja sain seal samuti tortide valmistamisel abiks olla ja meeskonna magustoitude tegemisel.
Minu arvates sain kõigi töödega hakkama, mis mulle usaldati, sest keegi ei kurtnud kunagi millegi üle (kurtsid vaid laeva koristajad, kes koguaeg kurdavad) ja ise jäin ka enda töötulemustega rahule.
Esimestel päevadel õppisin tükeldama. Samas ei olnud neid magusakokka ja õpetati mulle kohe mis seal peab tegema. Kookide tõstmine kandikutele ja alustele , puuvilja panemine klaasidesse, smuuti pitsidesse valamine ja juustulaudade tegemine.
Järgmisel päeval sain palju puuvilju pesta ja tükeldada ja kõikide asjade puhul pidime kiletama ja kuupäeva lisama , isegi kui kohe väljastuskappi läks. Kuupäevi jälgis laeva doktor.
Järgmisel päeval sain juba hommikusöögi ettevalmistust teha. Seal oli vaja tomatid, kurgid , paprika, erinevad singid ja pasteet (jms) välja panna nii rootsi lauda kui A La Carte tarbeks.
Järgmisel päeval olin ma juba messi köögis kus hakkasin juba reaalselt toitu valmistama. Sain kohe seenekastet ja kotletisegu valmistama hakata ja seda umbes 200. Inimesele. Hiljem pidin ka need kotletid paneerima riivsaiaga ja praadima suurel pannil, millega mul samuti eelnev kogemus puudus. Samal päeval sain veel klimbisupi jaoks klimbitaigna teha ja siis need hiljem katlasse supi sisse lisada. Katla kasutamine oli taas minujaoks esmakordne. Samal päeval sain külmas köögis veel mix salatit teha, tükeldasin ja samuti panin külma rootsi laua ja A LA Carte hommikusöögi asju valmis järgmiseks hommikuks.
Järgmisel päeval Sain samuti kuumas köögis suures koguses karbonaadi praadida, seda eelnevalt paneerides. Külmas köögis tegin samuti hommikusöögi ettevalmistusi aga seekord enam ei küsinud niipalju kui eelmistel päevadel. Järgmisel päeval praadisin juba kala ja samuti seda eelnevalt paneerides. Õhtul tükeldasin ja panin juba iseseisvalt rootsi laua ja a la carte hommikussöögi asju välja.
Järgmisel päeval tegin juba abiga böfstrooganovi , frikadellisuppi, kus olid frikadellid ise valmistatud. Õppisin kasutama ahju, kus auruga keetsin kartuli ja tatra. Võtsime liha sulama, et see õigeks ajaks ära sulaks ja sellel päeval oli vahe suurpuhastus, kus pestakse köögis kõik seinad, laed, ahjud ja jahutuskapp.
Järgmisel päeval valmistasime borši suppi , pika poisi valmistamine alates hakkliha läbi ajamisest, kuni ahju panemiseni, valmistasin esimest korda sinepikastet, mille põhi on vein. Valmistasin veel riisi makra salatit ja järgmiseks hommikuks ka kuumade võileibade ettevalmistus. Kasutasin esimest korda jahutuskappi ja seal oli vaja kirjutada alati kui kappi panid midagi jahtuma. Maksimaalne aeg oli 2 tundi ja seda kontrollis samuti laeva doktor.
Kõige huvitavam oli minujaoks kanafilee praadimine, mida paneerisime hommikusöögi helvestega. Selle päeval sain veel puhastada suures koguses lõhet ja sain mõned nipid kuidas seda lihtsam on puhastada.
Kuid kala praadimine ei ole just kõige lihtsam, eriti suures koguses (40 kg). Kuid kastmete tegemise oskus oli mul selleks ajaks olemas ja valmistasin tavalise vorstikastme. Valmistasin vaid kastmepõhja, kuhu lisasin tükeldatud vorsti ja kastmepaksendaja. Valmistasime kartulipüreed, reaalsetest kartulitest, sest meeskonnale valmistatakse vähe tehisasjadest. Nägin kui lihtne on ahjus teha spagette ja nägin kuidas oasuppi valmistatakse.
Kastmete valmistamine oli mul juba selge, seetõttu pidin valmistama maksakastme, kus maksa eelnevalt ahjus küpsetasime ja siis tavalisele kastmepõhjale lisasime. Hiljem tegime lindströmi kotletisegu massi, mille ma samal päeval ära praadisin. Samal päeval tegin ka külma rootsi laua hommikusöögi ettevalmistuse.
Järgmisel päeval valmistasin taaskord kastmeid, sidrunikastme ja maksakastme. Tegime ka samuti talupojasuppi. Kiire töö tulemusena sain ma järgmises köögis kätt proovida, sest eelnevalt olin vaid näinud kuidas neid wrappe ja võileibu fast food köögis tehakse. Nagu iga asja esmakordse proovimisega ei tulnud minul need nii ilusad välja nagu põhitöötajal, kui olin mõne juba teinud hakkas minulgi need võileivad jms välja tulema . Sellel päeval kasutasin esimest korda võileibade kiletamismasinat ehk keevitajat.
Järgmisel päeval tegime pitsat (12 plaati). Tegime samuti hapukapsasuppi , tükeldasin liha ja valmistasin kana poolkoibasid ette, mis oli vaja eelnevalt pisikestest sulgedest ära kitkuda ja marinaadi panna. Valmistasin itaalia salati.
Järgmistel päevadel sain veel valmistada erinevaid kastmeid nagu juustukaste, karrikaste, külm kurgikaste jms. Valmistasime eel võileivatorte. Sain ise valmistada erinevaid toorsalatisegusid, mis mulle endale meeldisid ja mis mulle kokku segada meeldis. Sain valmistada rohke lihaga seljanka suppi. Sain praadida valget kala. Valmistasime asuud. Valmistasime veel hakkliharulle, rosoljet, kanataskut, kartulisalatit, püreesuppi, kooreklopsi, küüslaugujuustu jms. (Lisades messi menüü).
Jõulude ajal lõin käe külge suure tordi valmistamisel. Palju kasutasin tükeldusmasinat erinevate juurikate masindamiseks.
Õppisin tegema köögivilja woki, kuumas rootsi lauas. Samuti pidi seal lõhe kala puhastama ja tükeldama GN nõudesse et hiljem ahju panna. Kuumas rootsi lauas oli samuti hommikusöögi ettevalmistus, kus pidin hommikuks välja panema valged oad punases kastmes, hakkpallid, kartulikroketid, peekoni laduma, pannkoogid laduma alusele valmis, omleti põhja kokku segama jms. Samuti oli seal igaõhtune tegevus või vastavalt rahvaarvule kartulipudru, aurutatud köögivilja, kastmete, kartulisektorite, miso supi ja liha valmistamine. (Retseptuur ja valmistamismeetod on lisades.)
Järgmised päevad olin vaheldumisi fast food köögis kus tegin võileibu, wrappe, pitsasid, grosaante ja baguete. A La Carte köögis kus vaid nägin valjastamist taldrikutel, nii eelrooga (hiidkreveti Caesari salat), põhiroogasid (kana, spagettidega, seapraad, lõhe ja hamburger friikartulitega), kui ka desserte (tallinki komm marjadega). Ise sain a la carte köögis vaid tükeldada, valmistada karpe (proovisin isegi) ja valmistada vähisaba salatit. Samuti oli igas köögis vaja palju masindada, nii oli ka a la carte köögis ja fast food köögis.
Kuid alati peale töö lõpetamist tuli oma töökoht koheselt puhastada, et saaks kohe teise tööga alustada või siis keegi teine hakkas seda tööpinda kasutama. Minul õnnestus alati oma töökoht puhtana hoida, sest siis oli tööpäeva lõppedes alati lihtsam koristustöid teha.

Minu tugevad küljed:

Minu arenemiskiirul oli minu üks kõige suurem tugevus. Mina ise tunnen et minu areng selles ettevõttes oli hüppeliselt kõrge, sest kui esimestel päevadel tööd alustasin ei teadnud ma suurt midagi ja nüüd võin igas köögis vabalt midagi ära teha ja isegi üksinda mõne koka koha ära täita.

Minu nõrgad küljed:

Ma sain sellest ise ka aru et minu kõige nõrgem külg oli tükeldamiskiirus. Mida rohkem pidin tükeldama seda kehvemaks läks tükelduskuju. Kuid ma ikka alati proovisin ja üritasin ja üldjuhul sain hakkama, kuigi mõni asi võttis kauem aega kui oleks pidanud.

Hinnang:

Koolipoolne korraldus oli väga hea. Kõik vajaliku info, paberid ja suulise konsultatsiooni sai kohe kui vaja. Minu kauge praktikakoht ei seganud isegi suhtlemist praktikajuhendajaga praktika ajal, et nõu sai küsida igal ajal.
Ettevõttepoolse juhendajaga olen ma samuti väga rahul, sest seal oli väga palju inimesi, kellelt võisin abi paluda , kui olin hätta jäänud. Vahendeid ja minu töö ülesanded olid mulle täpselt teada ja detailselt lahti seletatud, et midagi juurde küsida eriti ei olnud. Samuti küsiti minukäest, et mida mina soovin teada ja õppida, niipalju kui teadsin ja oskasin küsida, siis ma küsisin.
Nagu ka ma eelnevalt mainisin, saime me kaasa head teoreetilised teadmised ja neid oli väga hea kasutada praktiliselt. Väga palju asju oli nii nagu teoreetiliselt olime õppinud, kuid tuli ka ette et päris nii ei olnud, sest tegu oli sellegipoolest laevaga. Üldiselt kõik asjad toimisid.

Kokkuvõte:

Praktikal viibisin OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval abikoka ametis, alates 13.12 2012-20.01.2013. Eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika kestvus oli kokku 300 akadeemilist tundi , mis kõik olid väga sisukad. Praktikal olles sain teada, kuidas erineb mandril olev köök, laeva köögist, sest laeval on koguaeg rahvast ja seda palju.
Sooritasin oma praktika edukalt.

Lisad:

(Buffee Talv 2013 toitude retseptid, messimenüü ja ametijuhend)

Lisa3

Ametijuhend:

Ametikoha nimetus: Kokk

Ametikohaga seotud alluvussuhted:

*Asend laevas: reisijateenindus
* Allub : peakokale

Nõudmised ametikohale:

*Tööks vajalikul määral võõrkeele oskus
* Kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu

Ülesanded:

*Valmistab ja väljastab vastavalt retseptuurile roogi
*Jälgib toidulaua serveeringu õigsust ja toitude ratsionaalset väljapanekut.
* Jälgib toiduvalmistamisel valmistoodangu reaalset vajadust
*Jälgib tooraine valikul realiseerimistähtaegu.
*Kohustub kasutama toidu valmistamisel tekkinud jääkprodukte otstarbekalt ja kasulikult.
* Jälgib, et toorainete (produktide) töötlemisel ja roogade valmistamisel täidetakse rangelt puhtuse nõudeid.
* Täidab sanitar- ja ohutustehnika eeskirju, kannab nõuetekohast tööriietust.
* Tööpäeva lõppedes vastutab töökoha ja köögi nõuetekohase koristamise eest.
* Vastutab köögiseadmete ja – vahendite nõuetekohase ja heaperemeheliku kasutamise eest, puudustest informeerib koheselt peakokka.

Üldsätted:

Hoiab kollektiivis head meeleolu ja sõbralikku õhkkonda.
Täidab firmas kehtestatud sisekorraeeskirja ja peab kinni töödistsipliinist.
Ei kommenteeri reisijale firma strateegiat ja poliitikat ega edasta sellekohast informatsiooni.
Osaleb laeva õppustes ja häiretes vastavalt laeval kehtestatud korrale.
Õigused ja kohustused, mis ei ole määratletud käesolevate ametikohustustega, määratakse kindlaks laeva SMS dokumentatsiooniga, juhatajaga või laeva kapteni käskkirjadega.
Otsese juhi ja temast kõrgemalseisva isiku seaduslikud korraldused kuluvad täitmisele kohustuslikus korras.