kodanikualgatus. 2. Pluralistlik on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed huvirühmad. 3. Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele. 4. Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisreziimid autokraatia ja totalitaarne reziim. 5. Erinevalt moraalinormidest on õigusnormid kehtestanud riigivõim, nad on esitatud kirjalike seaduste või määruste vormis, nende täitmine on kohustuslik ning eiramine kohtulikult karistatav. 6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja
Totaalne mobiliseeritus Kõigil oli sõjaväe kohustus Massiteabevahendite kontrollimonopol Ajakirjandus oli täis propagandat ja artikleid kui hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide
teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
Maksukohustuslane ja maksuhaldur Millised on maksukohustuse õiguslikud alused? Kes on ombudsman ja millised ülesanded tal lasuvad? Kes täidab Eestis seda kohustust? Ombudsman ehk õigusvaemees on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. Ombudsman on iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu ja üksikisiku vahel. Kuigi õigusvahemehe järelevalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Ta võib välja pakkuda muudatusi iigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda. Eesti õigusvahemeheks on õiguskantsler Indrek Teder. Põhiülesanded: 1)täidesaatva ja seadusandliku riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide seadusele ja põhiseadusele vastavuse kontrollimine. 2) Avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks.
majandusliku, sotsiaalse ja vaimse kriisiga NSV Liidus. · Mida nimetatakse dissidentluseks ning milline roll (tähtsus) oli sellel NSVL-s? (lk 50) Dissidentlus - teisitimõtlemine, mis tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Dissidentluse eestvedajad püüdsid väljaannete kaudu anda ülevaadet nõukogude ühiskonna elust ja inimõiguste rikkumisest. · Millised majandusprobleemid eksisteerisid NSVL-s? (lk 50-51) *Kogu majanduselu oli allutatus rasketööstuse eelisarendusele ja riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi põud ja sellega kaasnendu näljahäda. *Hrustsovill puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Alguses toimus majanduslik areng, kuid 1960.aastate algul see pidurdus. Tõsteti toiduainete hindu ja osteti esimest korda välismaalt kulla eest vilja. *1960.aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu.
enamik tänapäeva arenenud riike, ka Eesti Vabariigi põhiseadus (§ 10 ). Riigi ja õiguse seosed Õigusriigi olulisemad tunnused: Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku , täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, s.t riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Riigi ja õiguse seosed Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele Demokraatlik õiguse mõistmine
Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni, mida isaloomustavad järgmised tunnused: Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises
kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000-ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed
Erialase kvalifikatsiooni olemasolu; Tasustamine rahapalgaga, mida arvestatakse lähtuvalt ametniku positsioonist ametihierarhias ning vastutuse ulatusest; Antud amet on ametniku jaoks ainuke (või peamine) elukutse ja sissetulekuallikas; Kindla edutamise süsteemi olemasolu, mis on seotud nii töö tulemuslikkuse kui ametis oldud ajaga; Ametikoha mittepäritavus ja - ostetavus; Ametniku allutatus rangele ja ühtsele distsipliinile ning kontrollile. Weberi koostatud mudelil oli kolm peamist eesmärki, mida ta tahtis eelpool toodud põhimõtete rakendamisel saavutada: 1) kiirem töö tegemine, 2) usaldusväärsuse tõus, 3) isiklike suhete elimineerimine. 3. JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT Kas saame erinevaid juhtimismudeleid vaadelda vaid aspektist parem- halvem? Ilmselt pööratakse liialt vähe tähelepanu asjaolule, et erinevad juhtimisteooriad ei pruugi alati omavahel konkureerida
Henry Fayol’i juhtimispõhimõtted: • tööjaotuspõhimõte: tõhus on kõrge spetsialiseeritus; • võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; • distsipliin (reeglite järgmine); • käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; • suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; • isiklike huvide allutatus firma huvidele; • õiglane hüvitamine; • tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; • õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema;
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1
ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000- ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. 10 "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel
Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5. .Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. .Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia, üksainus eliidi juhtitud massipartei, terroristlik politseikontrolli süsteem, massiteabevahendite kontrolimonopol, relvamonopol.. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu.Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared–totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. SULTANISM
Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda) Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Sultanism: Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki Sageli tagurikud, uuendamisvastased Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees
Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega.
ha ● üksjalad – väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas ● vabatalupojad – maksid raharenti ja olid teotööst vabad ● maavabad – omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistuskohustus 9 ● sulased ja teenijatüdrukud – suuremates taludes (adrataludes) vajati palgatööjõudu Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha; eestlaste olukord halvenes ülestõusude järgselt veelgi - karistuseks suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid. Suuremad vastuhakud:
Riiklik korraldus: unitaarriik, föderatsioon Poliitline režiim: demokraatlik, autoritaarne, totalitaarne Riigi funktsioonid: sise- ja välisfunktsioonid Riigiorgani tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega määratud funktsioon, vajalik pädevus, kulud kaetakse riigieelarvest, riigiteenistujad saavad tasu riigilt Riigiorganid: seadusandlik-, täidesaatev-, ja kohtuvõim Õigusriigi tunnused: Võimude lahusus, Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid, Riigi allutatus PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks
Riigivõimu teostatakse ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. JNE 12. Õiguskorra funktsioonid. Reguleerida ühiskonda? 13. Õigusriik. - Võimude lahusus: 3 võimu lahutatud, ükski võim teise tegevusse ei sekku. - Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid - Riigi allutatus põhiseadusele - Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt.
(10) tööjaotuspõhimõte: tõhus on kõrge spetsialiseeritus; võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; distsipliin (reeglite järgmine); käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas. 2) Kirjelda Elton Mayo eksperimente valgustuse, konveieritööliste ning intervjuudega
põhimõtet.Tund algas kõnni, kerge jooksu, hüplemisega. Järgnesid harjutused kätele, õlavööle, jalgadele, selja- ja kõhulihastele, puusavööle, liigestele ning lülisambale kolmes suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi. Tegeledes kuni kaks korda nädalas kehakooliga, omandab
tööjaotuspõhimõte: tõhus on kõrge spetsialiseeritus; võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; distsipliin (reeglite järgmine); käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema;
Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur. Autoritarismi põhiliigid- sõjaväeline- Franco Hispaania, Birma; üheparteiline- Päts; traditsiooniline- monarhia kuningriik, sultanism Brunei; teokraatlik-islamimaailma, vatikan, Iraan. Totalitarism- valitseb ideoloogia, millele rajaneb inimeste mõttemaailma muutmine, eesmärk on kodanike sisemine rahulolu. Sõjaväe allutatus, et positsiooni kindlustada. Endised väärtused kustutatakse, kultuur jne. Eliidi juhitud massipartei. Meedia kontrollimonopol. Relvamonopol, kodudes relvad keelatud. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus, tegutseb ideoloogia eesmärke täites. Politseikontrolli süsteem. Sultanism- võimu ekstreemne koondumine. Isikukultus (põhja-Korea). Puudub selge ideoloogia, teenib üksnes isikukultuse eesmärki(Gadaffi). Ebastabiilne, sõltub liidri suvast. Kasvab välja
· käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; 2 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; · isiklike huvide allutatus firma huvidele; · õiglane hüvitamine; · tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; · ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; · kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; · õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema;
Õigusriik riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi formaalsed vormilised tunnused: 1) Võimude lahusus 2) Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigiõigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 3) Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 4) Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5) Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele.
3) formaalsed deeglid ja protseduurid. 4) reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. 5) tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivse juhtimise koolkond: 1) tööjaotusprintsiip (всем одинаковую работу). 2) võimuprintsiip (конкретные права). 3) distsipliin. 4) käskuda ühtsus (один начальник). 5) suundade ühtsus (один вид работ - один начальник). 6) isiklike huvide allutatus firma huvidele. 7) õiglane hüvitamine. 8) tsentraliseerimine (высокая организакия на сколько это возможно). 9) ahela printsiip - firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. 10) kord (организация всего). 11) õiglus. 12) stabiilsus. 13) initsiatiiv. 14) kooskõlastatus. Inimsuhete koolikond: 1) kõige oluline: inimene ja tema vajadus. Süsteemi koolkond:
legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia Üksainus eliidi juhitud massipartei Terroristlik politseikontrolli süsteem Massiteabevahendite kontrollimonopol Relvamonopol Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulguse. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne. Demokraatia liike:
reguleeriv toime, ta võib mõjutada majanduse arengut kas soodustavalt või takistavalt. 15. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnusteks on: 1) Riigi allutatus õigusele 2) Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid 3) Seaduse ülimuslikkus 4) Õigusloome demokraatlikkus. Seadusloome parlamendi kaudu. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused
üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. 1)võimude lahusus-põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid(riigiorganid) 2)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 3)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele-põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelisest kehtestamisest ja muutumisest. 4)Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5)seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nede
Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund. Üritati kontrollida Ida-Euroopat (Jugoslaaviaga olid suhted jahedad), toetati kommunistlikke ja kommunismimeelseid liikumisi kolmadates riikides ning nähti kapitalistlikke lääneriike enda suurima vaenlasena. Juulis 1953 sai läbi Korea sõda, mis oli juba vähemalt kaks aastat olnud patiseisus.
Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga 15. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.- Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigusriik-võimulahusus, riigi allutatus PS, õiguste tagamine jne. Poliitika on kollektiivne tegevus, mida reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis. Majanduse korraldamisel ei saa läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilise majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse, tarbimise jt protsessid on reguleeritud õigusega 16. Õigusriigi kontseptsioon.- Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused
· Pildid või stseenid, millest koosneb vaatus. Need on keskmise liigendustasandi lõigud. Tavaliselt märgib stseeni/pildi piiri tegelaste lahkumine ja/või lavaaja katkemine. · Etteasted, mida piiritlevad muutused tegelaste koosseisus (etteaste kestel on konfiguratsioon püsiv). Suletud vorm on klassikaline näidenditüüp. Suletud vormi iseloomustavad: · endassesuletud lugu ja korrapärane ülesehitus, · aja-, koha- ja tegevusühtsus, · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele, · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud), · -sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Süzee põhielemendid on sissejuhatus e. ekspositsioon (koos sobitusega), tegevuse arendus e. dispositsioon (koos kulminatsiooniga), lahendus e. konklusioon. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad või episooddraamad. Avatud teoste analüüsimisel tuleks vaadelda
· Administratiivne juhtimise koolkond Prantsuse tööstur Henry Fayol, kes koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: 1) Tööjaotuspõhimõte 10) kord 2) Vaimupõhimõte 11) õiglus 3) Distsipliin 12) stabiilsus 4) Käskude ühtsus 13) initsiatiiv 5) Suundade ühtsus 14) kooskõlastatus 6) Isiklike huvide allutatus firma huvidele 7) Õiglane hüvitamine 8) Tsentraliseerimine 9) Ahela põhimõte Samuti sõnastas Fayol esimesena juhi peamised kohustused. Tema järgi on juhi ülesanded: planeerimine, organiseermine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 11. Kaasaegsed juhtimisekoolkonnad · Inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonnale panid aluse Hawthorne´i eksperimendid 20-ndate aastate lõpus. Koolkonna tekkeks andis tõuke 1935
Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga 15. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.- Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigusriik-võimulahusus, riigi allutatus PS, õiguste tagamine jne. Poliitika on kollektiivne tegevus, mida reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis. Majanduse korraldamisel ei saa läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilise majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse, tarbimise jt protsessid on reguleeritud õigusega 16. Õigusriigi kontseptsioon.- Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused
tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku,
ja eesmärgid antud ajahetkel. Samas ei saa ükski riik oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilised majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 14. Õigusriigi konstruktsioon FORMAALSED TUNNUSED: 1) Võimude lahusus 2) Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena 3) Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 4) Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine 5) Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitmuses, nende käitmuse vastavus õigusnormide nõuetele 6) Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellviimine, mille kohaselt kõik seadusest
tragöödia või nn hästi-tehtud-näidend, millega tähistati osavalt püstitatud intriigi ja loogiliselt areneva tegevusega draamateost. Suletud vormi iseloomustavad endassesuletud lugu (lugu algab sündmuste algustest ja lõpeb intriigi lahenedes); korrapärane ülesehitus (sissejuhatud, konflikt, lahendus); aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelate või -teema avamise teenistuses); funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud); sündmustiku areng tõusvas kahanevas pinges. Avatud vorm vastandub suletud vormile, rikkudes viimase peamisi reegleid. Avatud vormiga on seisundidraamad, kus tegevus on minimaalne ning mingi lahenduseni ei jõuta (Becketti ,,Godot'd oodates"). Või episooddraama, kus pole üht terviklikku,
vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 23. Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle neid omavahel. Toralitarismile iseloomulikud tunnused on Ideoloogia, Totaalne revolutsioon, Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu, Totaalne mobiliseeritus, Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine, Sõjaväe allutatus. Sultanismile iseloomulikud tunnused on Võimu ekstreemne koondumine, Isikukultus, Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine, Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki, Väga ebastabiilne, sõltub liidri suvast, Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid. 24. Iseloomusta autoritarismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle totalitarismi ja autoritarismi.
Prantsuse tööstur Henry Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: tööjaotuspõhimõte: tõhus on kõrge spetsialiseeritus; võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; distsipliin (reeglite järgmine); käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema;
inimese loomulik surm, üleujutus jms. 2. üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete 2) Tegudeks tegelikkuses asetleidev muutus, mis toimub õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed inimese tahtel, so väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, üksikisiku õigustega võrreldes käitumisakt (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Teod 3. riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. kehtestatud seadustele. See nõuab õigusriigilt lugupidavat Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: suhtumist, hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine
soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus Ida-Euroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSV Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 11 Liidule). Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. 3.2. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940:
lepped pagenute välja andmiseks. *15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”. Pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. *põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud. *16. saj alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised vabadused - tekkis pärisorjus. *Kaotus muistses vabadusvõitluses ning allutatus võõrvõimudele ei vähendanud eestlaste igatsust taastada muistne iseseisvus. Eestlased korraldasid võõrvõimude vastu pidevaid vastuhakke, mille puhkemisele aitas kaasa ka koormiste pidev kasv ja õiguste vähendamine. *Kõik eestlaste ülestõusud ning katsed taastada muistne iseseisvus suruti julmalt maha; eestlaste olukord halvenes ülestõusude järgselt veelgi - karistuseks suurendati koormiseid, vähendati õiguseid ja sunniti ehitama linnuseid.
tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Õigusriigi olulisemad tunnused: 1. võimude lahusus 2. üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena 3. riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 7
- mille liikmete käitumisstandardeid jäljendatakse või omaks võetakse, - kuhu indiviid ei pruugi, aga võib kuuluda Oluline kaasaegse reklaamitööstuse kontseptsioonis: - orienteerumine kindlale klientuurile (väärtused, staatus) - orienteerumine uuele klientuurile "vana kaupa" müües - orienteerumine üldistele tarbimismudelitele Formaalorganisatsioon inimkooslus, mida iseloomustavad: · mitteisikulised suhted · tegevuse planeeritus ja allutatus kindlatele eesmärkidele · identifitseeritavus füüsilises keskkonnas · suhteliselt kõrge bürokratiseerituse aste Bürokraatia M. de Gournay (1745): ebaefektiivne ametnikevalitsus Bürokraatia täpne ja efektiivne administreerimise mudel Max Weber: bürokraatia ideaaltüüp: "ratsionaalse organistasiooni mudel": · selgepiiriline võimuhierarhia ("käsukett") · võim koondub "püramiidi" tippu***
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise. 15. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, kus inimeste üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused võimude lahusus riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus
eksimusi ette tulla. Arenenud pangasüsteemiga riikides peaks sellised keskpanga sekkumised olema välistatud. Keskpanga sõltumatus Riigi ja keskpanga sõltumatu areng on liikunud selles suunas, et rahapoliitika rakendamisel on prioriteetseks saanud keskpank, kes rakendab rahapoliitikat suhteliselt sõltumatult valitsusest. Teadlased on leidnud, et sõltumatul keskpangal on mitmed eelised võrreldes sellega kui keskpank on allutatud valitsusele. Selline allutatus saab otseselt mõjutada raha väärtust, usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, kelleks reeglina ongi keskpank. Raha väärtus püsib suhteliselt stabiilsena siis, kui keskpank kontrollib rahapakkumist ega lase sellel paisuda liiga suureks ka valitsuse poolt mõju avaldamisel. Kui keskpank on valitsusest sõltuv, võib tal tekkida mitmeid põhjusi, et raha pakkumist suurendada. Üheks põhjuseks võib olla raha emiteerimisest saadav tulu
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: · rahvahääletusel · Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt · Riigikogu poolt kiireloomulisena 29. Õigusriigi mõiste. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi tunnused: · Riigi allutatus õigusele · Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid · Seaduse ülimuslikkus · Õigusloome demokraatlik iseloom. Seadusloome parlamendi kaudu. · Seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme). · Kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 30. Sotsiaalriigi mõiste. Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt min. Inimväärikas äraelamine. Samuti pöörama
domineeriv 1 Missugused on totalitaarse rezhiimi tunnused ja püsimise vahendid? 13 Totalitaarse reziimi tunnused: · ideoloogia · totaalne revolutsioon · eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine · sõjaväe allutatus Püsimise vahendid: · ametlik ideoloogiad · üks partei · terroristlik politseikontroll · massiteabevahendid tsensuuri all · relvamonopol · keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt) 1 Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid. Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel.
Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2. Üksainus eliidi juhitud massipartei 3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5. Relvamonopol 6. Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Kodanikuallumatus Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne
annaabi.ee 
