Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (6)

5 HEA
Punktid

Organismide mitmekesisuse 1. kontrolltöö küsimused protistide kohta

kati 1-19 / hannela 20-36 / tormi 32-53 / hannes 50-75 / piret 75-100 / kontrollis alvar
1 Ränivetikate pantsri välimine pool on epitheeka.
2 Punavetikatel vibur puudub.
3 Punavetikad esinevad tüüpiliselt mere rannikualadel .
4 Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu.
5 Krüptomonaade on teada alla 300 liigi.
6 Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu.
7 Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad.
8 Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik klorofülli c esinemine.
9 Stramenopiilid on monofüleetiline rühm.
10 Fototroofsete stramenopiilide plastiidi katab neli membraani.
11 Fototroofsete stramenopiilide plastiidides on tülakoidid paigutunud pakitult lamellides.
12 Stramenopiilide rühmal puuduvad orgaanilisest ainest rakku katvad soomused
13 Krüsofüüdid on peamiselt levinud magevees .
14 Krüsofüütidele on iseloomulikud rakku katvad ränist soomused.
15 Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloonialised.
16 Krüsofüütide viburid on apikaalsed.
17 Krüsofüütidel puudub kinetoplast
18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal.
19 Krüsofüüdi silmtäpp paikneb kloroplasti sees.
20 Statospoorid on krüsofüütidele iseloomulikud puhketsüstid [krüsofüütidele iseloomulikud tsüstid]
21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga
22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed – lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu;
23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit
24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid
25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult
26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd
27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid
28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin
29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale
30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000
31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat
32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi.
33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres.
34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser.
35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel
36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril.
37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme.
38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi.
39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised.
40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel.
41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased.
43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid , kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel.
44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme.
45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg - kui ketasränivetikatel.
46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga.
47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb.
48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed.
49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all.
50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka.
51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid.
52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine.
53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000.
50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid
51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit
52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal
53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid
54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka]
55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega
56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused
57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote]
58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne
59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga
60 Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel

61 Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist


62 Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks
63 Tsiliaatide vegetatiivne pajunemine toimub raku jagunemise teel ristitastapinnas

64 Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate [oligotrihhseid tsiliaate]

65 Kaelusflagellaadid on loomade ( Metazoa ) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane]
66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt
67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid
68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [ kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine]

69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele

71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson
72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes
73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter]

74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega


?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki ( vetikad ), osad loomariiki (algloomad)

76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid

77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta

78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed
79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides
80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal
81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega
82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest
84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast

85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel

86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid
87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b
88 Eugleniidide rakku katab pelliikula
89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas
90 Eugleniidid on fülogeneetiliselt lähedalt seotud kinetoplastiidsetega
91 Ühisesse monofüleetilisse klaadi kuuluvad rohevetikad ja maismaataimed
92 Eugleniidide vibur on kaetud peenikeste karvakestega
93 Eugleniidne liikumine on eugleniididele spetsiifiline ujumise viis, mille käigus rakk vahetab kiiresti ujumise suunda
94 Haptofüüdid on rakuehituslikult enamasti kahe viburiga monaadid
95 Kokolitoforiidid on haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused
96 Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist

97 Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist

98 Bodoniidid esinevad nii magevees, meres kui mullas
99 Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata
Nimetu #1 Nimetu #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadri S. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Protistid
3
docx

Protistid

1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofü?

Organismide mitmekesisus
Algoloogia
10
doc

Algoloogia

Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respir

Eesti sisevete ökoloogia
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika
Nimetu
114
pdf

Nimetu

MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. .................................................................

Kategoriseerimata
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuuri

Biosüstemaatika alused
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia




Kommentaarid (6)

Mulgitar profiilipilt
Mal M: Aitas, kuid leidus ka vigu nt:

kordamisküsimustes nr:18. 19. 29. 35. 42. 77. 80. (kordamisküsimuste numbrid on õppejõu poolt oleva faili numbrid, sest antud failis numbrid läksid alates 50'ndast lappama)
22:07 12-11-2010
elin16_1 profiilipilt
elin16_1: Vastatud on küsimustele, ühele küsimusele on jäetud kaks vastust, kuigi võib olla vaid üks. (küsimus 75, õige vastus peaks olema teine (3) variant)
19:13 28-10-2012
ds111 profiilipilt
ds111: Ehk leiab nii mõnelegi küsimusele vastuse :)
19:26 25-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun