Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protistid (2)

4 HEA
Punktid
  • 1.Punavetikate vibur
  • 2. Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel .
  • 3.Punavetikad on tüüpiliselt
  • Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu
  • Krüptomonaade on teada all 300 liigi
  • Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu
  • Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad
  • Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik
  • Stramenopiilid on monofüleetiline rühm
  • Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt
  • Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees
  • Krüsofüütidele on iseloomulikud
  • Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed
  • Krüsofüütide viburid on apikaalsed
  • Krüsofüütidel puudub kinetoplast
  • Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum
  • Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel
  • Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid
  • Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga
  • Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed – lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu.
  • Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit
  • Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid
  • Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult
  • Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd
  • Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid
  • Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin
  • Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel
  • Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki.
  • Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat.
  • Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb
  • Ränivetikad on peamiselt fototroofsed
  • Ränivetikate rakusein on ränist
  • Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi
  • Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres
  • Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser
  • Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult
  • Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril
  • Ränivetikate vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme
  • Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi
  • Ketasränivetikad on radiaalsümmetrilised
  • Raaf esineb ainult sulgränivetikatel
  • Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased
  • Ränivetikatel paiknvead fükobiliproteiinid
  • Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga.
  • Ränivetikate hulgas on palju
  • Ränivetikatel suguline paljunemine nii sulg - kui ketasränivetikatel.
  • Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult raafiga ränivetikatel
  • Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb.
  • Ränivetikad on vegetatiivses vormis
  • Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed.
  • Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all.
  • Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid
  • Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu.
  • Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka
  • Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed.
  • Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks.
  • Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki
  • Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid
  • Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit.
  • Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal
  • Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid
  • Dinoflagellatidel puudub nukleomorf
  • Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega
  • Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste
  • Dinoflagelladi sügoot on alati
  • Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga
  • Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel.
  • Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist
  • Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks.
  • Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas
  • Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate
  • Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt
  • Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm
  • Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt
  • Kaelusflagellaadid
  • Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele
  • Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead , bakterid ja eukarüoodid.
  • Eukarüoodid on monofüleetiline takson .
  • Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt
  • Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter.
  • Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega
  • Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma.
  • Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid
  • Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu
  • Plastiidi primaarne endosümbios on sinivetika omastamine prokarüoodi poolt ja esmase eukarüootse raku tekkmine.
  • Kõigil kaasajal elavatel eukarüootidel on
  • Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta
  • Primaarsete plastiididega on muuhulgas kõik klorofülli c sisaldavad eukarüootsed vetikad ?
  • Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellidena.
  • Fükobolisoomid on struktuurid sinivetikate tülakoidide pinnal, mis sisaldavad fotosünteetilisi antennpigmente.
  • Primaarsete plastiididega vetikatel ===+
  • Plastiidide eelane on olnud vabalt elav sinivetikas
  • Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomi suurusest
  • Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast.
  • Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel.
  • Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid
  • Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b
  • Eugleniitide rakku katab pellikula
  • Eugleniitide plastiid kui see esineb on tekkeliselt.
  • Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud
  • Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid
  • Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega
  • Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine
  • Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised
  • Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell
  • Kokolitoforiidid on (soomustega haptofüüdid) haptofüüdid, mida katavad lubjastunud soomused
  • Kokkoliidid on moodustunud kaltsiumkarbonaadist
  • Kokolitoforiidid on kaetud lubisoomustega
  • Kinetoplast on osa kinetoplastiidsete mitokondrist
  • Kinetoplastiidsed on
  • Bodoniidid esinevad nii magevees, meres, kui mullas
  • Rafidiofüüdid on ilma jäiga rakuseinata
  • Radiolaarid on planktilised heterotroofsed organismid ookeanides
  • Kambrilised on bentilised organimid ookeanides
  • Amööbidele on iseloomulik viburite puudumine.Su
    SEENED
    Dimorfmism – seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest , mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil.
    Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid . Suguline arengujärk teleomorf.
    SEENTEHÕIMKONNAD :
    Viburseened , Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine)
    Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine)
    Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine)
    Kandseened , Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
  • Protistid #1 Protistid #2 Protistid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor matss Õppematerjali autor
    Protistide osa kordamisküsimuste vastused. Osad vastused on puudu.

    Sarnased õppematerjalid

    Nimetu
    2
    doc

    Nimetu

    kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes 73 Mitokondri eellane oli endosümbiontne vetikas [endosümbiootiline alfa-rühma purpurbakter] 74 Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega ?? 75 Protistid moodustavad (2) parafüleetilise eukarüootse rühma (3) polüfüleetilise rühma mille osad liigid kuuluvad fülogeneetiliselt tameriiki (vetikad), osad loomariiki (algloomad) 76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides

    Vee elustik
    Algoloogia
    10
    doc

    Algoloogia

    Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respir

    Eesti sisevete ökoloogia
    Botaanika eksami konspekt 2017
    84
    docx

    Botaanika eksami konspekt 2017

    kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Taimeriigi käsitlused erinevas mahus. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda

    Aiandus
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused.

    inglise teaduskeel
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

    Botaanika



    Kommentaarid (2)

     profiilipilt
    : Suur hulk vastuseid puudu ja mõned ka valed vastused, kui valmis saan, laadin parema faili üles.
    16:52 24-12-2014
    nyden profiilipilt
    Pleep Ploop: Aitas mul kõvasti aega kokku hoida, aitäh!
    12:17 13-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun