Amööb Amoeba proteus: Pildid: http://faculty.clintoncc.suny.edu/faculty/michael.gregory/files/Bio%20102/Bio %20102%20lectures/protists/amoeba_proteus_X_100.jpg http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/imgsep01/amoebaproteus450.jpg amööb söömas :http://www.desmids.nl/info/food_source/images/07amoebafeeding.jpg Videod: http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Amoeba.MOV Silmviburlane Euglena gracilis: Pildid: http://protist.i.hosei.ac.jp/pdb/Images/Mastigophora/Euglena/gracilis/Itu-14/gracilis_2.jpg http://bio.rutgers.edu/~gb101/lab6_protists/r6a1euglena.html Videod: http://biog-101-104.bio.cornell.edu/bioG101_104/tutorials/protista/movies/Euglena.MOV http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/C/027.mov http://protist.i.hosei.ac.jp/movies/MDB1/0005/D/028.mov Kingloom Paramecium caudaum Pildid: http://www.microscopy-uk.org.uk/mag/imgmar99/marimg99.jpg http://www.talkorigins
Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2. Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%). 3. Väga väikese vooluhulga, aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%). 4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi
jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest.
jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2. Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine- ja energiavahetus I Autotroofid – organismid, kes toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest.
Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad 8 Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Clamydomonas Volvox Chlorella Scenedesmus Pediastrum Monoraphidium Coelastrum Cladophora - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Oedogonium Cosmarium Closterium Staurastrum Micrasterias - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Ökoloogia Abüssaal on: () Järve anaeroobne põhjakiht; () õõnsus eugleniidede rakupinnal, kust väljuvad
organismide omavahelised suhted (toitumissuhted) Fütoplanktoni jaotus jõelõikudel 1.Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2.Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%).3. Väga väikese vooluhulga, aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%).4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi
annaabi.ee 
