Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria eesti sisevete ökoloogia - 5 õppematerjali

Bioloogia >> Eesti sisevete ökoloogia
8
doc

Konspekt

Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb ­ vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne ­ sete, muda, liiv, savi, orgaaniline ­ plankton, taimede ja loomade jäänused, elus ­ kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad ­ väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
66 allalaadimist
10
doc

Algoloogia

Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta E...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
56 allalaadimist
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikats...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
118 allalaadimist
9
doc

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Fütoplanktoni populatsioonide arenemine järvedes ja jõgedes on seotud temperatuuri, valguse, lahustnud gaaside -ja lahustunud anorgaaniliste toiteainete hulgaga vees. Silikaatide kontsentratsioonid, nitraadid ja fosfaadid mõjutavad vetikate kasvu ja liikide esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu tempera...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
26 allalaadimist
1
doc

Ökotoksikoloogia eksam

Oktanoolvesi ­ mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n ­ 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt ­ pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi ­ 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi spet...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
26 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun