Pärnu referaat (0)

Sissejuhatus

Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%.
Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu – 16,37 km2, 610 elanikku; Manija – 1,87 km2, 42 elanikku
Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%.
Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega.

Üldiseloomustus

Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit
Elanike arv: 89 343
asustustihedus : 18,9
Linnad: Kilingi -Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid : Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad : Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma , Koonga, Paikuse , Saarde, Sauga , Surju, Tali , Tori , Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla , Vändra.
Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald

Rahvastik

Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud. Vähenenud on elanike arv ka maakonna ääreala kohalikes omavalitsusüksustes. Eakate elanike osatähtsus on suurem endistes alevvaldades, väikelinnades ja maakonna äärepiirkonna valdades. Pärnu maakonna linnades on naiste osatähtsus suurem kui valdades
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Pärnu maakonnas oli 89 343 elanikku. Neist 46,4% oli mehed ning 53,6% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,5‰, suremuse üldkordaja 13,3‰ ja loomulik iive -3,8‰. 87,4% elanikest oli eestlased 9,2% venelased ja 1,3. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,8%. Töötuse määr oli 5,9%. Elanike tihedus oli 53,8 in/km².
Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 2000–2015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%.

Vaatamisväärsus

Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn , Mädara linnamägi
Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid , mõisad, Sillad , koolihooned, postijaamad
Loodusmälestised- järved, jõed, koopad , põlispuud
Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel , Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist , Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed , Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi
Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km2 suurust linnuseala ümbritses ringvall.
Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210 . aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat , arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „ Vambola .“
Eesti muuseumraudtee säilitab kunagi Eesti kitsarööpalisel raudteel liikunud vedureid ja vaguneid. Muuseumi kollektsioonis on kokku 64 vedurit-vagunit ja lisaks veel hulk muud huvitavat raudteega seonduvat. Kitsarööpalise raudtee lugu on üks omapärane lõiguke meie ajaloost. Eestimaa on ristirästi täis kunagisi raudteetamme, millest osa teenib edasi tavalise teena, osa aga kadumas võssa ja unustusse.
Kalevipoja vestitaskukivi asub Pärnu jõe põhjakalda lähedal. Kivi ulatub enam kui 4 m üle veepinna . Muistendi järgi olevat vägimees tahtnud selle kiviga visata Võnnu linna, kuid kivi kukkunud enne maha. Eks sellepärast kutsuta seda kivi vahel ka teise nimega – Võnnukivi.
Tori kirik on ehitatud maakivist, mis pärineb 19. sajandi keskpaigast. Pärast Teist maailmasõda seisis see aastakümneid varemetes, kuid on tänaseks taastatud. Uuestisündinud kirik on pühendatud kõikidele Eesti sõjameestele ning sinna on paigutatud Vabadussõja legendaarse partisanijuhi Julius Kuperjanovi büst. Kirikuõues seisab Mati Karmini skulptuur , mis kujutab lohega võitlevat Püha Jüri.
Soomaa Rahvuspark on 7092 hektarit soid , rabasid, ürgmetsi ja jõgesid Tori, Vändra ja Paikuse valdades. Lisaks matkamisele, saab kanuuga sõites lähikontakte metsiku ja puutumatu loodusega. Piirkond on Põhja-Euroopas ainulaadne tänu regulaarsetele üleujutustele. Pargis elab haruldane lendorav.

Turism

Pärnut külastab aastas üle 400 000 inimese, kellest kaks kolmandiku on eestlased ja kolmandik välismaalased.  Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn.
 Pärnu kui turismilinna märksõnaks on konverentsid kuurordis.  Siia võivad tulla konverentsid, millel on viis-kuussada külalist, sest seda võimaldavad pärast uuenduskuuri läbitegemist uksed avanud SPA- ja konverentsihotell Strand, vast renoveeritud teatrihoone ning ehitatav kontserdimaja.  Samas on teretulnud ka väiksemad seminarid ja nõupidamised, mida on võimalik läbi viia taastusravikeskustes koha peal.  Konverentside pidamise mõte kuurordis on see, et lisaks teadmiste saamisele ja kogemuste vahetamisele saab siin kontrollida oma tervist ning saada mõningast taastusravi .
 Iga välisturist viibib Pärnus keskmiselt viis päeva. Ligi kolmveerand välismaalastest saabub suvepealinna puhkama, ülejäänud tulevad puhkusele koos raviga

Kokkuvõte

Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Huvitavad on Pärnu vaatamisväärsuste tekkelood.
Töö oli minu jaoks huvitav, sest sain infot Pärnu maakonna ja seal asuvate vaatamisväärsuste kohta.

Kasutatud kirjandus

www.wikipedia.org

www. parnu .ee

www.parnumaa.ee

www.eestigiid.ee

EE7

Indrek Rohtmets „Kultuurilooline Eestimaa“
8