Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kellele lüüakse hingekella (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Paldiski Gümnaasium
Raamatu kokkuvõte
Ernst Hemingway
„Kellele lüüakse hingekella

Girti Suun
Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild . Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo ’t kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan ’i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan ’i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt . Nad jõudsid hobusteni ja Pablo eputas nendega Robert Jordan’ i ees. Robert Jordan tundis juba siis, et Pablo on äraandja. Nad jõudsid laagriplatsi ja ees ootas neid mustlane . Nad rääkisid juttu ja said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi seda tegi Robert Jordan. (Et piinad lõpetada). Maria tõi koopast neile süüa ja Robert Jordan armus . Maria oli noor ja habras tütarlaps, kes fašistide vangistusest välja pääses. Antud salk päästis ta Pablo naise Pilar ’i käsul ära ja tõid endaga kaasa. Robert Jordan rääkis Pilar ’iga ja leidis, et ta on sillaõhkamise poolt. Anselmo ja Robert Jordan käisid silda ja valvureid jälgimas. Õhtul tekkis tüli Pablo ja Pilar ’i vahel vabariigi päästmise teemal ja Pilar ütles, et tema on nüüd pealik . Mustlane küsis Robert Jordan ’i käest, miks ta Pablo ’t ei tapnud . Ta vastas, et ta on omadega läbi ja ei tekita ohtu. Robert Jordan läks välja oma magamiskotti magama ja Maria läks tema kaissu . Hiljem sai Robert Jordan teada, et Pilar saatis ta. Hommikul sõitsid nende peadest üle hävituslennukid. Robert Jordan saatis mustlase ja Anselmo maanteid jälgima. Pilar, Robert Jordan ja Maria jalutasid El Sordo juurde infot hankima. Pilar oli Roberti kätt lugedes näinud surma, ent ei öelnud midagi. Jalutuskäigul Pilar rääkis õõvastava loo, kuidas nende kodukülas fašiste tapeti . Kuidas Pablo oli tulihingeline ja karm võitleja ja viis ellu rõveda roima . Pilar tahtis rääkida veel ka päevast, mil fašistid omakorda nende alevit rüüstama tulid, ent Maria takistas teda. Kui nad El Sordo juurde jõudsid, rääkis valvur Joaquin oma perekonnast ja fašistidest. Siis kohtusid nad El Sordo ’ga, kes oli viisakas ja rääkis Robertiga lihtsas hispaania keeles ja pakkus neile viskit . Tagasiteel laagrisse Pilar muutus näost kaameks ja tal hakkas halb. Pilar jalutas üksi edasi ja jättis Maria ja Roberti üksi metsa. Nad kaisutasid seal ja läksid ka laagrisse, teel tagasi mõtiskles Robert pikalt sellest, kuidas ta pärast õhkamist võtab puhkuse ja läheb Mariaga koos hotelli ja restorani ja viib ta Ameerikasse pärast sõda. Siis hakkas lund sadama. Robert ja Ferdinando läksid Anselmo ’le järgi. Anselmo ’t piinas mõte, kas minna tagasi ja keelduda käsust või jääda ja kannatada. Ta jäi ja Robert jõudis temani ja oli uhke, et Anselmo oli ära kannatanud. Laagrisse jõudes avastas Robert, et El Sordo oli külas käinud, nüüd läks hobuseid tooma . Tekkis suur tüli Pablo ja teiste vahel. Anselmo lõi Pablo ’t mitu korda ja Robert ’il oli püss käes ja oli peaaegu valmis teda tapma. Pablo läks välja ja Pilar küsis kõigi käes, kas nad on nõus Pablo tapmisega. Kõik olid nõus. Pablo tuli tagasi ja Anselmo oli ainus, kes temaga rääkis. Robert ütles vaikselt Anselmo ’le, et teda ei saa tulistada dünamiidi juures. Pablo mängis siis sõpra ja ütles, et on sillaõhkamise poolt. Kuigi ta eitas seda, oli ta ukse taga kuulanud. Pilar ütles, et oli eelmise õhkaja juures surmalõhna tundnud . Robert tegi plaani ja mõtles, et pärast sõda kirjutab raamatu. Robert läks välja magama ja Maria läks jälle tema kaissu. Hommikul kuulis Robert hobust ja lasi ratsaniku maha. Nad viisid kuulipilduja kalju peale varju. Nad mõistsid, et ratsavägi liigub El Sordo hobuste jälgedes. Robert sõitis hobusega jälgi segama . Ta tuli tagasi ja läks teise kuulipildujaga teise kalju peale ja ütles, et tuld peab andma ainult tema käsul. Tulid 4 ratsanikku, kes ei märganud neid ja läksid ära. Siis tulid 20 ratsanikku ja sõitsid neist mööda. Robert lubas Mariaga abielluda . Nad kuulsid El Sordo laagris tulistamist, kuigi Anselmo tahtis appi minna, nad ei läinud. Siis lendas üle nende laagri lennuk. El Sordo oli künkatipuni taganenud ja tõrjus sealt fašiste. Nad lasid fašistid üle ja tulistasid maapinda, et näidata, et nad tegid enesetapu. Kapten läks asja uurima ja El Sordo tappis ta. Siis tulid lennukid ja pommitasid künkatippu. Ellu jäi Joaquin, kelle tappis leitnant kuklalasuga. Siis lõigati meestel pead ära ja võeti kaasa. Robert nägi seda kolonni neist mööduvat. Pablo ja Anselmo käisid El Sordo laagrit vaatamas ja nägid laipu. Robert otsustas kirjutada kindralstaapi raporti , et rünnak ära jäetaks. Ta saatis selle teele Andresega. Viimasel ööl Robert ja Maria unistasid ja rääkisid juttu ja lubasid abielluda. Öösel ajal Pilar Roberti üles ja ütles, et Pablo on kotist midagi varastanud ja põgenenud. Ta varastas süütaja ja natuke lõhkeainet. Andres jõudis pärast pikka veenmist komandöri jutule. Robert mõtles välja viisi, kuidas silda õhata ilma süütajateta, granaadiga. Pablo tuli laagrisse, ütles, et viskas varastatud asjad kuristikku, kuid tõi viis meest juurde. Andres jõudis pataljonikomandöri juurde ja sai sõidu mootorrattal brigaadi. Ta jõudis kolonelleitnandi juurde ja sai kõrge loa ja läksid kindralstaapi. Robert seletas meestele nende ülesandeid ja nad tegid ettevalmistusi. Maria oli hobuste juures. Andres jõudis komandantuuri ja küsis kindralstaabi asukohta aga tunnimees ei teadnud . Siis peatus seal auto ja välja astus mundris mees Prantsusmaa revolutsionäär Marty. Ta läks tema juurde ja kui rääkis asja ära, siis ta arreteeriti. Siis said vabaks ja siis arreteeriti uuesti. Marty arvas , et Golz on reetur ja teeb fašistidega koostööd. Siis tuli Karkov, kes oli Moskva ajakirjanik ja palus läbipääsuluba. Ja siis saatis Marty need ka Andresele ja pataljonikomandörile ja siis nad jõudsid kindralstaapi. Raporti võttis alguses vastu Duval, kes oli Golz ’i asetäitja. Ta üritas Golz ’i kätte saada, kuid siis oli liiga hilja , kui ta oli ta kätte saanud. Lennukid olid välja saadetud . Robert kuulis pomme ja teadis, et rünnak oli alanud. Robert ja Anselmo tapsid vahimehed ja siis läks Jordan laenguid paika panema. Pilar tuli oma katkise salgaga, Ferdinando oli maha jäetud. Robert tuli sillalt tagasi ja Anselmo lasi silla õhku, granaadikild tabas teda ja ta suri. Robert pani mustlase kuulipilduja juurde. Vaenlased tuli ja tuli algas. Siis tuli Pablo ja tuli ka fašistide tank . Kõik Pablo mehed said surma. Siis läksid kõik Maria ja hobuste juurde ja nad põgenesid läbi metsa. Siis pidid maantee ületama ja see ületati ükshaaval. Tank tulistas Robertit ja ta murdis reieluu . Maria läks teistega . Fašistide ohvitser nägi hobuselaipa ja läks uurima. Ohvitser läks Roberti juurde ja Robert sihtis teda.
Raamat on väga huvitavalt kirjutatud. See on üks neist raamatutest, mida kord lugemist alustades on raske maha panna. Kuigi selle põhiteemaks on sõda, siis on oskuslikult seotud sellesse ka inimsuhted , armastus ja inimese mõttemaailm. Raamat annab edasi peategelase Robert Jordan ’i mõtisklused, meenutused ja monoloogid, mis tal erinevatel hetkedel peas olid. See raamat räägib armastuse ja inimsuhete tugevusest ja eksisteerimisest ükskõik mis situatsioonis. See näitab, et inimene võib olla nii lootusetus olukorras, kui võimalik, kuid ta siiski unistab ja usub, et sellest on väljapääs. Rõhutatakse inimlikkuse säilimist mistahes olukorras, ent samas ka selle täielikku kaotamist. Tänu sellele raamatule ma mõistan, miks Hemingway nii hinnatud kirjanik on. Kuigi see raamat räägib Hispaania kodusõjast vabariiklaste poole pealt, siis kohati seda raamatut lugedes, tundus mulle, et see püüab näidata mõlema sõdiva poole metsiklust ja tunnistab , et roimad, mille viisid läbi vabariiklased, olid sama jubedad, kui fašistide omad. Raamat püüab näidata, kui habras on elu ja kui tähtsad on õiged valikud . Kuigi Robert Jordan ’il oli elada 72 tundi, selle sees ta elas täiel rinnal ja armus Mariasse. Kuigi ta südamesopis teadis, et ta sureb , ei tundnud ta hirmu ega ärevust vaid tegi tol hetkel õigena tunduvaid valikuid ja ei lasknud end segada.
Selle teose puhul panin tähele seda, kui eluliselt on teatud situatsioone kirjeldatud. Raamatus kirjeldatavad tapatalgud on väga tõetruult kirjeldatud ja on tunda, et autor on kokku puutunud sõja ja tapmistega oma eluajal. Raamat on väga kontrastirikas, pannes kokku sõja armastusega, surma eluga, elu silmapilgu ja hetkelisuse unistustega ja tulevikuga. Tundus, et Robert Jordan oli neil 72 tunnil õnnelikum ja elas rohkem, kui oma tervel eelneval elul , kui ta oli üksi.
Ernst Miller Hemingway sündis Oak Parkis Illinoisis 21. Juulil 1899 ja suri 2. Juulil 1961 Ketchumis, Idahos. Hemingway oli üks kuulsamaid 20. Sajandi autoreid Ameerikas. Ta oli kuulus oma teoste poolest, kuid ka oma eluviisi ja seikluste poolest. Ta teoseid mõjutasid inimesed kadunud põlvkonnast. Kuna ta ise oli näinud I ja II Maailmasõja tegevust, kui ka Hispaania kodusõda, siis ta juhtivateks teemadeks tema loomingus olid surm ja vägivald. Hemingway oli 17-aastane, kui ta avaldas oma esimese teose. 2009 aastal avaldas Slovakkia uudisteagentuur, et Hemingway tegi koostööd Nõukogude Liidu julgeolekuga, olles nende agent. Ta tegi koostööd KGB-ga, mille kaastööliseks värvati ta 1941 aastal. Ent see on veel uurimisel ja neist ei ole kasvanud veel faktid. Kuigi tema pöörase eluloo jooksul ei paneks maailma mitte miski imestama. Ta elu lõppes enesetapuga, kuna ta põdes depressiooni, mis oli tingitud alkoholismist. Ta suri Ameerikas.
Kellele lüüakse hingekella #1 Kellele lüüakse hingekella #2 Kellele lüüakse hingekella #3 Kellele lüüakse hingekella #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Girti Suun Õppematerjali autor
Hemingway teose lühikokkuvõte kommentaariga

Sarnased õppematerjalid

Kellele lüüakse hingekella- Ernest Hemingway
18
doc

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ Pablo naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha j

Eesti keel
Kellele lüüakse hingekella-Ernest Hemingway - kokkuvõte
2
doc

"Kellele lüüakse hingekella" Ernest Hemingway - kokkuvõte

Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam

Kirjandus
Hemingway - kellele lüüakse hingekella
4
txt

Hemingway - kellele lüüakse hingekella

"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks. Ta v�itles Fransisco Franco s�durite vastu, kes pooldasid fa�ismi. Kuna ta oli v�ga andekas l�hkaja anti talle �lesanne lasta �hku sild, et vaenlasi eemale

Eesti keel
Kellele lüüakse hingekella – E-Hemingway
2
doc

Kellele lüüakse hingekella – E. Hemingway

a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta. Seosed isikliku eluga ­ hispaania keel, vastuolud humanistlikes vaadetes, härjavõitlus, pidev alkohol, kadunud põlvkond, enesetapp, elukutse. Kellele lüüakse hingekella" peategelane on ebatüüpiline kangelane - ta pole lõpuni mehelik, pigem noor ja inimlik, kuigi absoluutselt oma ülesannete kõrgusel (läheks temaga koos luurele küll) J See teeb ta lugejale lähedaseks ja võimaldab pea kõigil teda endaga samastada, mis teeb raamatusse süvenemise kergemaks. Tähelepanu väärib fakt, et autor kunagi ei nimeta teda ainult eesnime pidi - noormees on alati ainult Robert Jordan. Selline ta on - noor, kuid tõsine, südamega, kuid vapper

Kirjandus
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming
20
docx

Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming

Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime

Kirjandus
Hemingway-Kellele lüüakse hingekella-filmi analüüs
2
doc

Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" filmi analüüs

Nende armastus võis olla lootus elule, et sõda ei võta neid, kõik läheb hästi, põhjus edasi elada armastuse nimel. Maria suutis teha Roberti nende kolme päevaga maailma õnnelikumaks meheks, kuigi Robert seda ise välja ei näidanud. Võibolla leidis ta oma elule lõpuks kindla mõtte, kuid saatus oli otsustanud, et sellega lõppevad ka tema elupäevad. 6."...iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." See lause väljendab seda, et kõik maailmas toimuvad õnnetused ja sõjad ei jäta meid ükskõikseteks, et ikkagi tuntakse hukkunute lähedastele kaasa. Iial ei tea ka ette, kuna inimene sureb, sest igaüks sureb nagunii varem või hiljem , seda määrab juba saatus. 7.Missuguseid Hemingway loomisprintsiipe tunned ära antud filmis? Antud filmis oli nii biheiviorismi kui ka "jäämäe teooriat" . Biheiviorismi all mõistetakse objektiivset tegelaste käitumise ja kõne fikseerimist

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
2
doc

Kellele lüüakse hingekella

Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) ­ inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid

Kirjandus
Kellele lüüakse hingekella
8
doc

Kellele lüüakse hingekella

"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) ­ vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ­ ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) ­ kindral, pealetungi juht Pablo (P) ­ partisanirühma juht Rafael (RA) ­ mustlane Maria ­ partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) ­ P naine El Sordo (S) ­ teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) ­ partisan Andrés (AN) ­ partisan Marty (MA) ­ prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ­ ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) ­ G staabiülem kindralstaabis Sisu: R ja A lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. A seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. A käskis R oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. R pani seljakotid lõhkeaine ja muu vajalikuga maha ja hakkas meenutama. Talle meenus, kuidas ta 1933 oli selle

Kirjandus




Kommentaarid (2)

mihkel123 profiilipilt
mihkel123: aitäh

20:51 29-03-2011
bamboocha911 profiilipilt
Oliver Stimmer: käis kah
17:21 09-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun