Kus ma tahaksin elada? (0)

Referaat , Kus ma tahaksin elada ?
Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ?
EESTI KLIIMA
Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ...
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal .
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on –5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur –43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus.
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
EESTI TAIMESTIK JA LOOMASTIK
Ka Eesti Taimestik ja Loomastik on mulle väga meelt mööda . Ei ole mingeid Kobrasid , Anakondasid , Krokodille , Grizzlysisd vms olenedid . Ei ole ka mingeid tapvalt mürgisied taimi .
Loomastik
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste , metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde.
Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele.
Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks(See just mulle meeldibgi) . See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest.
Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer , Alexander Theodor von Middendorff , Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli muutumise järel rahvusülikooliks algas ka Eesti loomastiku süstemaatilisem uurimine . Selgrootute uurimisel on eriti suuri teeneid Wilhelm Petersenil, Hans Kauril, Johannes Piiperil, Harald Habermanil, selgroogsete uurimisel Juhan Aulil, Mihkel Härmsil, Heinrich Riikojal, Eerik Kumaril.
Taimestik
Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.
Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku.
Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 560 liiki sammaltaimi.
Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi . Introdutseeritud on peamiselt soontaimi.
Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas . Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.
Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
Rahvastik
Mulle meeldib väga , et eestis elab vähe inimesi . Üldse Meeldib mulle , et Eesti on väikene . Kui Eesti oleks suurem siis oleks kõik hoopis teistmoodi .
1. jaanuaril 2010 elas Eestis 1 322 845 inimest (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 [7].
Eesti põlisrahvus on eestlased, suurim vähemusgrupp venelased.
Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Loomulik iive kasvab ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis praegu puudub.
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit , 177 alevikku ja 4437 küla.
Keel
Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks.
Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad.
2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka.
PARASVÖÖDE
Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.
Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250–2000 ning kohati ka enam millimeetrit aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta , mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid [1].
Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima.
Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus- Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel.
Kokkuvõte
Need kõik tegurid on põhjuseks miks tahan elada parasvöötmes , Eestis .Siin on neli aastaaega mis on väga hea vaheldus . Kui oli suvi tahtsid paljud juba talve , aga nüüd kui lumi juba maas ootavad kõik pikkisilmi suve . See meeldib mulle väga et aastajad vahelduvad . Inimesi on vähe on samuti väga hea omadus Eesti juures . Ainuke halb asi on praegult see , et tulekul on Eesti valuuta vahetus ja Eesti raha kaob ning tuleb kasutusele Euro . Aga kõik muud head omadused on Eesti juures olemas .