Geograafia rahvastik ja asustus (0)

RAHVASTIK
1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele?
V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi.
2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad ?
V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti).
3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil.
V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia , Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venemaa. 1993. jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks. Jugoslaavia endistel aladel on praeguseks 7 erinevat riiki.
4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt?
V: Taga- Kaukaasia riigid Gruusia , Armeenia, Aserbaidzaan. Istanbul, Türgi
5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv?
V: Sõjad , ränne, haigused, sünnid, surmad
6. Kuidas on aja jooksul muutunud Euroopa rahvaarv? Kuidas on muutunud Euroopa rahvastiku osatähtsus maailma rahvastikus?
V: Euroopa rahvastik (umbes 740 milj) moodustab tänapäeval umbes 10% kogu maailma rahvastikust. Seevastu 1800 ja 1900 oli Euroopa rahvaarv vastavalt 21% ja 25% kogu maailma rahvastikust. Euroopa rahvaarv kasvab aeglaselt võrreldes Aasia ja Aafrika riikidega. Ka sisseränne on aidanud tõsta Euroopa rahvaarvu.
7. Nimeta Euroopa suurriigid , kus rahvaarv on enam kui 30milj.
V: Poola, Ukraina , Hispaania , Itaalia, Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa.
8. Iseloomusta Eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo.
V: 13.saj algul elas Eestis 150 000 - 180 000 inimest. Rahvaarv kasvas ja 16.saj keskpaigaks oli meid umbes 300 000. Nälja, katku ja sõdade tõttu kahanes rahvaarv alla 150 000 elaniku. Rootsi ajal 17.saj lõpul oli u 400 000 inimest. Põhjasõja ja katku järel taas alla 200 000 inimese. 2. Sajandiga kasvas rahvaarv miljonini ja 20.saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud .
9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi?
V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega.
10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal?
V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad.
11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid?
V: Riigijuhid, ettevõtjad , teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust)
12. Kuidas arvutatakse sündimust , suremust ja loomuliku iibe üldkordajat?
V: Sündimus = sünnid/rahvaarv x 1000
Suremus = surmad/rahvaarv x 1000
Loomulik iive = sünnid-surmad/rahvaarv x 1000
13. Loetle tegureid, mis mõjutavad sündimust.
V: Kooselu traditsioonid, vanus, toetused, arstiabi kättesaadavus, hariduse omandamise tähtsus jne.
14. Miks kasvab sünnitamisvanus nii Eestis kui ka kogu Euroopas?
V: Sest noored naised tahavad õppida ja karjääri teha ning alles siis pere luua.
15. Mis on beebibuum ?
V: Kui laste saamise arv on hüppeliselt aastaga kasvanud.
16. Iseloomusta loomuliku iibe muutumist Eestis viimasel kahel aastakümnel .
V: Loomuliku iibe arv on olnud koguaeg kergelt negatiivne.
17. Kui suur peaks olema sündimus ühe naise kohta, et see tagaks pikaks ajaks rahvastiku taastumise? Miks?
V: 2,1-2,2 last, kaks kummagi vanema asemele ning 0,1-0,2 peaks rahvastiku peale kokku katma varajastest surmadest ja lastetutest inimestest tingitud puudujäägi .
18. Miks sureb enne vanadusikka jõudmist mehi rohkem kui naisi?
V: Haigused, õnnetused.
19. Miks on vaja teada rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu?
V: Et osata planeerida ühiskonnaelu.
20. Miks vananeb nii Eesti kui ka kogu Euroopa rahvastik?
V: Kuna laste sündimus on väike ja laste saamine lükatakse vanemasse ikka. Rohkem jääb alles vanemaid inimesi ja peale sünnib vähem noori.
21.Millist mõju avaldab rahvastikuvananemine ühiskonnale?
V: Aina vähemaks jääb inimesi, kes on tööealised ja maksavad riigile makse. Tõuseb pensioniiga ja rohkem raha peab kulutama vanadekodule ja meditsiinile.
22. Loetle põhjuseid, miks inimesed rändavad. Milliste tüüpide alla need ränded liiguvas?
V: Vabatahtlik ränne - elama, õppima, ns. Sundränne - sõja, nälja, looduskatastroofi või küüditamise tõttu.
23. Kuhu ja miks on eestlased rännanud viimase paari sajandi jooksul?
V: 20.saj algus Venemaale vaba maad otsima , II maailmasõja lõpp Rootsi, Saksamaale, 2000 alates randasid Soome eestlased tööotsingute tõttu
24. Mis oli Nõukogude Liidu rahvuspoliitika eesmärk ja kuidas seda ellu viidi? Kuidas on see mõjutanud Eesti rändeiivet?
V: Nõukogude Liit korraldas ümberrahvastust, et lõhkuda Eesti suhteliselt ühtset rahvuslikku koosseisu. Eestisse rajati suuri tööstusettevõtteid, kuhu värvati töötajaid mujalt Nõukogude Liidust . Teiselt poolt küüditati ümberrahvastamise eesmärgil eestlasi Siberisse.
25. Millised on põhilised siserände tüübid Eestis? Mis neid põhjustab?
V: Maalt linna rändamine tööotsingute ja tööpuuduse tõttu maal, suurematest linnadest kõrvalasuvatesse valdadesse rändamine, sest soovitakse elada maal aga töötada linnas, pendelränne , sest töö asub kaugemal.
26. Iseloomusta Euroopaga seotud rändesuundi ja nende põhjusi 20. sajandil.
V: 20. sajandi algul rännati maa ja töö otsinguil Ameerikasse ja Austraaliasse. Mõlema maailmasõja järel liiguti Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Euroopa piires Lõuna-Euroopast (Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Jugoslaavia) mindi tööd ja paremat elu otsima Lääne-Saksamaale ja teistesse Kesk-Euroopa riikidesse. Aga ka Soomest lahkuti enamasti Rootsi. Peale sotsialismi kokku varisemist liiguti rikastesse Lääne-Euroopa riikidesse. Kõige enam rännati Poolast, Leedust, Bulgaariast .
27. Mis on rahvusriik ? Kas Eesti on rahvusriik?
V: See on riigivorm , mis pakub territooriumi mingile kindlale rahvusele. Poliitiline ja kultuuriline moodustis langevad georgraafiliselt kokku. Jah, Eesti on rahvusriik.
28. Millised keelkonnad on Euroopas esindatud ? Nimeta vähemalt 2 keelt igast keelkonnast.
V: Germaani - rootsi, island , taani, inglise, saksa, hollandi. Slaavi - vene, poola, bulgaaria, ukraina, slovakkia , sloveenia. Romaani - prantsuse, itaalia, hispaania, portugali, rumeenia .
29. Kuidas on muutunud eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus 20. sajandil?
V: Eestlaste osatähtsus on vähenenud. 1918 peeti vähemusrahvuseks venelasi , sakslasi ja rootslasi. Teise maailma sõja ajal hakkas eestisse tulema palju inimesi NSVL riikidest. 1989 oli eestlaste osatähtsus vähenenud 61,5%. Peale iseseisvuse taastamist on meie osatähtsus kasvanud ja 2011 andmete põhjal on Eestis eestlasi 69,7%.
30. Mille poolest erinevad kodakondsus ja rahvus?
V: Kodakondsust on võimalik vahetada, aga rahvust mitte.
Kodakondsus näitab et sa oled teatud riigi kodanik ja sellega kaasnevad teatud võimalused, rahvuse määrad endale ise vanemate põhjal või kultuurilise osatähtsuse põhjal ja see otseselt riigi tasandil sulle õiguseid juurde ei anna.
ASUTUS
31. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Euroopas.
V: Kõige tihedamalt on asustatud suuremad asulad ja selle ümbrus. Kõige tihedamalt on Euroopas asustatud näiteks Kesk - Inglismaalt üle Hollandi, Belgia, Põhja - Prantsusmaa ja Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd , mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa .
32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina?
V: Linnad, alevid , alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa-asulad.
33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel?
V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu .
34. Miks on Eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks?
V: Et riigi juhtimuskoormus väheneks, Otsused tehakse inimestele lähemal ja nende tasandil.
35. Kohalik omavalitsus- valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus.
36. Mis on linnastumise põhjused?
V: Maaelanikke jääb aina vähemaks, sest põllumajandus on muutunud tootlikumaks. Vähem arenenud riikides on linna kolimise ajendiks eeskätt majanduslikud põhjused, arenenud riikides mõjutavad aga rändeotsuseid näiteks parem haridus ja arstiabi, samuti mitmekülgsemad võimalused ennast teostada ja vaba aega veeta.
37. Miks on linnade piiritlemine tinglik ?
V: Sest raske on määratleda piiri linna ja mitte linna vahel, kui inimesed on asunud elama suurtesse rajoonidesse linna ümber. Eri riikides määratletakse linnu ja iseäranis linnastuis eri põhimõttel.
38. Millised probleemid kaasnevad intensiivse linnastumisega?
V: Teede ülekoormus, elamispinna nappus, reostused, töökohtade puudus.
39. Mille poolest erinevad linnaline ja maaline elulaad ?
V: Maal on inimestel võimalik endale ise süüa kasvatada, aga linnas mitte. Linnas on võimalik tarbida rohkem teenuseid.