Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis-strukturaalsest olemusest (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kristo Tikk MH II
Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis -strukturaalsest olemusest
Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatavalt Avinurmest 3
Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul 3
Avinurme mõis 3
Pastoraat 4
Avinurme kirik 4
Avinurme kool 4
Kultuurikeskus 4
Rahvakunstimeistrite koondis „UKU“ 5
Avinurme täna 5
Kitsaskohad 5
Tugevused ja nõrkused 6
Võimalikud tulevikuvisioonid 6
Sissejuhatus
Valisin oma alaks Avinurme alevi, selle pärast, et olen kohaga tihedalt seotud. Alevi piiritlemisel lähtusin omakorda veel sellest, et millise piirkonnaga ma kõige rohkem seotud olen, milleks siis valisin alevi südame. Vastavas töös teen lühikirjelduse oma kodukoha viimase 200 aastast ruumilisest arengust, tänapäeva ruumilisest struktuurist Lynchi mälukaardi abil ja mõningatest tulevikuvisioonidest. Peamist rõhku panen hoonetele, mis on olnud tähtsal kohal alevi kujunemisel läbi aegade.

Sissejuhatavalt Avinurmest

Avinurme on maanurk Eestimaal, mille kujunemist ja säilimist omanäolise geograafilise regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav „avinurmik“, nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005).
Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju , kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt suvel, eriti jaanipäeva aegu, kui Avinurme tuleb palju külalisi seoses Tünnilaadaga. Rahvaarvu suurenemisel suvel aitab veel kaasa ka see, et nii mõnigi tuleb linnast suveks maale vanemate või vanavanemate juurde puhkama ja ilusat Avinurme alevit nautima.

Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul

Olulistemaks sündmusteks Avinurme alevi praeguse südame kujunemisel toon välja tähtsamate hoonete rajamise, minu piiritletud alas ja pealiskaudselt nende funktsiooni läbi aegade. Tähtsaks pean neid hooneid just selle pärast, et need on mõjutanud kohaliku elu ja enamus neist on ehitatud rahva ühise tahte ja vaevaga, mis nii omakorda liidab siinseid inimesi.

Avinurme mõis

1666. aastal rajati Laiuse abimõisana Avinurme riigimõis, mis eksisteeris seal 240 aastat (K. Jalakas 2009). Mõis mängis tollases ühiskonnas väga suurt rolli, kujundades ruumi oma äranaägemist mööda (näiteks mõisa rajamisega hävitati Avinurme küla). Avinurme mõisa asukoha võib ära tunda Wilhelm Ludvig von Küchelbeckeri mälestuskivi järgi, mis on püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all.

Pastoraat

Pastoraadi nurgakivi pandi 1902 . aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid. Hiljem on hoone leidnud kasutust lasteaiana 1961-1987 aastatel. Viimased kakskümend aastat (1990-2009) on osa pastoraadi hoonest olnud Koduloomuuseum. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009).

Avinurme kirik

Algselt olid avinurme inimesed Lohusu koguduse liikmed ja käisid Avinurmest Lohususse kirikusse. Kuna Lohususse oli pikk maa kirikusse käia, siis hakkasid Avinurme inimesed taotlema oma kiriku ehitamist juba 1860. aastal. Luba kiriku ehitamiseks saadi 1906. aastal alustati Avinurmes uue raudkivist kiriku (vaata Foto 2) ehitamisega, mis peaasjalikult koguduse enda kokkupandud rahaga lõpule viidi. Kirik õnnistati sisse 15. Juunil 1909 (K. Jalakas 2009). Kuna kiriku ehitamisel lõid kaasa paljude külade inimesed Avinurme lähedalt, kes tahtsid omas kirikus käia, siis Lynchi metoodikat arvestades oli tollane kiriku ehitus ja valminud kirik oluliseks sõlmpunktiks.

Avinurme kool

Tänaseks ainsana vallas tegutsev kool asub Avinurmes, mis asutati 1920. aasta Kõrgema Algkoolina, kus õppetöö toimus vana vallamaja (ehitatud 1912 a.) teisel korrusel. 1951. aastaks sai kool oma valdusse kogu vallamaja (vaata Foto 3). Aja pikku tekkis koolis ruumipuudus ja alustati uue koolimaja ehitamisega (1968. aastal pandi nurgakivi), mis valmis 1973. aastal. Uus koolimaja on kahekordne ja sellele ehitati juurde ka spordihoone, mille avamine toimus 1975. aastal (K. Jalakas 2009). Aja jooksul hoone luitus ja kippus lagunema , mis leidis lahendust renoveerimise teel. 2007. aastal avati kaua oodatud renoveeritud ja juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3).

Kultuurikeskus

1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi. Kultuurimajas näidatakse kino , peetakse kooli koosviibimisi, korraldatakse tetri ettendusi, õhtuti teevad proove laulukoorid , näitemänguring ja kohalik puhkpilliorkester . Kultuurimajas on veel ujula, hambaarst , koduloomuuseumi kontorid , maa-amet ja maja täidab ka vallamaja funktsiooni (K. Pärn ja K. Mölder 2005).

Rahvakunstimeistrite koondis „UKU“

Läbi aegade on Avinurmes tegeldud puutööga. Kuna põllumaa oli vilets ja vähene ning metsa oli palju, siis leidsid siinsed inimesed elatusallikaks puutöö tegemise. Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas Avinurmes tegevust Rahvakunstimeistrite koondis „UKU“, kus valmistati õllekappasid, kaunistustega pööktoole, punutud korvikesi, veimevakkasid, kasetohust karpe, piipe ja muud (Avinurme valla puiduettevõtted, UKU...).
Nüüd tegutsed samas hoones Avinurme- puiduettevõte AS E. Strauss . Asutus asutati 1996 aastal, mille põhitegevuseks on puidutöötlemine ja puidutoodete valmistamine. Firma nimistusse kuulub üle 200 puidutoote, mis pidevalt täieneb (Avinurme valla puiduettevõtted, AS E. Strauss...).
See traditsioon on ka tänapäeval ausees, mille puhuks korraldatakse iga suvi jaanipäeva Avinurmes laat (Tünnilaat). Laat on ka üks suuremaid sündmusi, mis toob palju inimesi kokku ka väljast poolt Avinurme.

Avinurme täna

Tänases Avinurmes kirjutaksin lahti Lynchi metoodika alusel. Peamisteks sõlmpunktideks peaksin Helteri poodi, bussijaama, AS E Straussi puutööstust, kultuurikeskust (mida võib ka olulise orientiirina välja tuua), Avinurme Gümnaasiumi (on ka hea orjentiir), laululava ja Sarviku kõrtsi, kuna seal saavad inimesed kõige tihedamini kokku oma omaigapäevases elus.
Ülejäänud hooned ja maamärgid tooks välja orientiiridena, alustades mälestussambast „Au langenutele“- Avinurme lahingus 1944. aastal hukkunud võitlejatele. Avati 2004. aastal ja asub pastoraadi pargis. Teiseks orientiiriks, maamärgiks pean pastoraadi hoonet, mida on hakatud rekonstrueerima tulevaseks Avinurme Elulaadikeskuseks. Üheks huvitavaks ja kindlasti omapäraseks maamärgiks minu ala sees on ka kolm põlispärna, mis on kaitse all. Veel toon välja mälukaardil orientiiridena kiriku, apteegi, endise poe hoone, mille vastas on hoone, kus on ilusalong , massaž ja bürookaubad ning vana kultuurikeskuse hoone, mis peaks orjenteeruvalt olema vana mõisa koha peal.
Peamisteks haljasalaks, mis jääb minu poolt piiritletud alasse, on pastoraadi park, kuhu on püstitatud kaks mälestussammas: üks Avinurme lahingus langenutele ja teine August Lillemaa 90. sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi (Avinurme vallast pärit tuntud Eesti mullateadlase ja esimse eesti mullakaardi koostaja mälestuseks) (Avinurme tähatsamad vaatamisväärsused...). Rekreatiivse alana tooks välja oma piiritletud alalt staadioni, tennise- ja võrkpalliväljaku

Kitsaskohad

Oma silmis ei näe oluliselt karjuvaid probleeme, kuid kitsaskohaks võiks välja tuua alevi sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses kanalisatsiooni trasside ehitustöödega ka tee ärtesse oletatavad kõnniteed, aga sellegi poolest on need ebamugava oma ebaühtluse pooles ja teest tunduvalt all pool. See on minu silmis ka ainuke tõsisem maakasutuslik kitsaskoht Avinurme alevikus, mis arvatavasti leiab ka lähiaastatel lahenduse.

Tugevused ja nõrkused

Kindlasti on üheks suureks tugevuseks omada traditsiooni, mis on tänapäevani tuluallikaks. Tooks puutööstuse välja kui Avinurme Nokiana, mis annab inimestele alati tööd, tuleb lihtsalt osata oma toodangut müüa, nagu seda on seni edukalt tehtud. Tugevusteks tooks välja veel ka Avinurme valla jätkusuutliku arengu, millega seoses on alevis palju sellist, mida lähi naabruskonnast ei leia, nagu kino ja ujula. Viimase tugevus sõltub inimestest, kes teostavad vastavaid asjaajamisi ja aitavad kaasa arengule, seega viimaseks tugevuseks tooks välja aktiivsed, töökad ja arukad inimesed.
Nõrkuseks on mõningane eemaldatus suurematest linnadest ja nende vahet käivate busside hõredus. Hirmutavaimaks teemaks minu mõistes on aga Avinurme Gümnaasiumis keskkooli kaotamine, sest lähimateks kohtadeks , kus saaks keskkooli õppima minna oleks Rakvere ja Jõhvi. Sellise suhtumisega aitaksime kindlasti mingil määral kaasa linnastumisele ja selline väike koht nagu Avinurme võib inimeste poolest veelgi väiksemaks jääda.

Võimalikud tulevikuvisioonid

Üheks kõige tõenäolisemalt muutuseks Avinurmes saab olema endise pastoraadi hoone rekonstrueerimine Avinurme kultuuriloo ja oskuste hoidmise ning õpetamise keskuseks, kuna ehitustööd juba käivad. Hoone hakkab kandma nime Avinurme Elulaadikeskus, mis hoiaks, tutvustaks ja õpetaks Avinurme kultuurilugu ja –oskusi ning kannaks ja tutvustaks meie kodukandi identiteeti põlvest-põlve (R. Alberi ja K. Pärn 2009).
Veel peaks üsna tõenäoliselt minu piiritletud alasse kerkima ka üks uus hoone. Tegemist saab olema AS E. Straussi käsitöökeskusega Võidu tänavale, millele on ehitusluba väljastatud ja silmagagi võib juba näha hoone kerkimist.
Kokkuvõte
Avinurme on üks omanäolisem ja tuntuim kant oma puutöö meisterlikkuse poolest läbi aegade. Koht, kus inimesed hoolitsevad oma kodukandi puhtuse ja ilu eest, tehes selle nimel ka ühistalguid. Inimesed on aktiivsed ja töökad, soosides koha pidevat arengut. Avinurmet iseloomustavateks kolmeks omadussõnaks tooks välja töökus, meisterlikkus , tarkus.
Lisa
Joonis 1. Avinurme alevi südame kaart, kus punasega on minu poolt piiritletud ala. Joonis on võetud Delfi kaardiotsingust
Foto 1. Pildil on kujutatud pastoraadi hoonet. Foto on pärit Avinurme Koduloomuuseumi kogust, mis on kättesaadav Avinurme kultuurikeskusest, Koduloomuuseumi kontorist.
Foto 2. Pildil on Avinurme kirik. Foto pärineb Avinurme Koduloomuuseumi kogust, mis on kättesaadav Avinurme kultuurikeskusest, Koduloomuuseumi kontorist.
Foto 3. Paremal pool on Avinurme Gümnaasiumi hoone ja vasakule jääb praegune kooli söökla ja kunagine kooli- ning vallamaja. Foto autoriks on Kristo Tikk.
Foto 4. Pildil on Avinurme kultuurikeskus. Foto pärineb Avinurme Koduloomuuseumis kogust, mis on kättesaadav Avinurme kultuurikeskusest, Koduloomuuseumi kontorist.
Joonis 2. Avinurme alevi südame kaart Lynchi metoodika järgi. Autoriks Kristo Tikk.
Kasutatud kirjandus

Küllike Pärn ja Katre Mölder, Avinurme 2005, Tere tulemast Avinurme, lk 5-6; 11; 21

Kalju Jalakas, Jõgeva 2009, Olen Avinurmest, lk 11-14; 23-29; 59-62.

Rene Alberi ja Küllike Pärn, 2009, Kirik keset küla, väljaanne nr. 1, Avinurme kirik 100, lk 11; 13-14

Avinurme valla kodulehekülg, kättesaadav: www.avinurme.ee

Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused, Mälestuskivid, Kättesaadav Avinurme Koduloomuuseumi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses

Avinurme valla puiduettevõtted, Rahvakunstimeistrite koondis UKU, Kättesaadav Avinurme Koduloomuusemi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses

Avinurme valla puiduettevõtted, Avinurme- puidu ettevõte AS E. Strauss, Kättesaadav Avinurme Koduloomuusemi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses
10