Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust. Tähtteosed-Aischylos tähtteos on "Aheldatud Prometheus",lugu inimkonna vabastamissõjast.Euripides-"Medeia", tunnetevõitlus.Aristophanes-"Linnud".Kujutab Ateena inimkonda,kes on tüdinenud elamast madalal maa peal. Oidipuse kompleks-määratlevad kui lapse alateadlikku seksuaalse taustaga kiindumust oma vastassoost vanemasse
Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline Dadaism eesmärk lüüa väikekodanik lüüa tavaelust välja sokeerimise ja absurdi teel H.Arp M.Duchamp kasutas tavalisi tarbeesemeid, kunstivõõrastest materiaalidest konstruktsioone, "L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid tärkava fasismi vastu sürrealism üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, alateadlikku eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. eesotsas A.Breton J.Miro Veristlik sürrealism unenägudest, hallutsinatsioonidest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Giorgio de Chirico eelkäija S.Dali maalid mõjusid efektse lavastusena M.Ernst - absurdsevõitu huumorit P
ABSTRAKTSIONISMI PERIOODID 1) 1910-1920 -senise kunsti lammutamine 2) 1920- 1930 -lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused 3) 1930-1945 -levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud 4) 1945- levis üle maailma, lisandusid uued voolud. ARENDASID EDASI 1) POLLOCK Action painting 2) DELAUNAY MACKE MARC -Orfism 3) VASARELY Op-kunst JACKSON POLLOC teos sünnib "tegevusmaalina"; "dripping"(tilguta-mine) tehnika; väljendas teadlikku ja alateadlikku vaimset ja füüsilist seisundit teose loomise ajal ROBERT DELAUNAY 1885 -1941 ise nimetas oma töid "simultanism"; simultaankontrastil põhinevad peamiselt ringikujulised kompositsioonid Pilt: Keerlevad vormid AUGUST MACKE 1887 -1914 esemest sõltumatult valitud puhtad värvitoonid FRANZ MARC 1880 -1916 värvist sai sisu ja maalist abstraktsioon VICTOR VASARELY 1908 -1997 muudab maali tasapinna liikuvaks pinnaks, mis paindub, libiseb ja struktueerib end ümber
mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne
Mida näeme Sophoklese teoses ,,Kuningas Oidipus"? Kuna inimene on siiani täpselt samamoodi inimene, siis ei ole antiik-kreekas esinevad probleemid üldsegi aegunud. Mis muutunud on, on ainult kontekst, milles ta esineb. Antud teoses ei tea Oidipus oma tegelikust isast ega emast midagi. Tänapäevalgi leidub inimesi, kes pole oma vanematest kuulnudki ja peavad enda ülalpidajaid vanemateks. Konkreetsest teosest on näiteks kasutusele võetud termin nagu oidipuse kompleks, mis tähendab alateadlikku tahet tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Tollased probleemid kehtivad ka kaasaegses maailmas. Teadagi oleme kõik mõjutatud eelnevate põlvkondade mõtteviisist. Väga suure muutuse tõi inimesteni renessanss, mil hakkasid arenema erinevad teadusharud ja humanistlikud valgustusideed. Sõna ,,armastus" on sellel ajastul esimest korda suuremat tähelepanu pälvinud. Väga tuntud kirjanik tollest ajast on William Shakespeare
Sürrealism Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire .
Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898, teine põlv on sündinud sajandi alguses. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma
Mida ma mõtlen unistamise all? Unistamine on minu arusaamise järgi eelkõige mõtisklemine. Oletame, et sa istud üksi oma köögilaua taga, kohvitass käes. Mis mõtted sind kõige sagedamini külastavad? Mida sa oma kujutlustes näed? Mis on need asjad, mille üle sa iseendaga dialoogi pead, öeldes, et sa teeksid neid kindlasti, kui ainult oleks rohkem raha või aega või mõlemat? Mida sa igatsed? Millest su elus puudu jääb? Unistamine kui tegevus ise sisaldab ka varjatud alateadlikku negatiivsust. Kuna paljud unistused ei täitu iialgi, siis parem mitte unistadagi. Unistus, mis ei täitu, toob ju automaatselt endaga kaasa pettumuse. Selline mõte tuli mul täna hommikul soojas autos läbi lumise Eestimaa sõites ja mõeldes kõige selle üle, mis viimasel ajal meie ümber üha rohkem toimub. Mitte, et ma rahulolematu oleksin, aga näib, et eriti agaralt on viimase aasta jooksul pead tõstnud igasugused eneseabi- ja edukusepakkujad, kes lahkesti
maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks. Üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja
Kuid alati tuleb ette rahul olematuid kliente kas on kaup otsas, ei leida klient endale sobivat toodet, või on hind liiga kõrge. Siinkohal tuleb kliendile selgitada rahulikult, et selline on hetkel olukord ning momentaalset lahendust ei ole. Klienditeenindajana väldin halvasti mõjuvaid isiklikke tegevusi nagu söömine, joomine, isiklikud kõnelused, erakõned, enda korrastamine, nätsu närimine, raadio kuulamine, lehelugemine jne. Eelpool mainitu tekitab kliendis alateadlikku protesti. Kuid mulle kui klienditeenindajale on väga tähtis, et mul oleks tööpäeva jooksul Pärnu 2013 võimalus ringi liikuda, teha võib-olla mõni telefonikõne või lihtsalt puhata. Selleks peab olema tööandja poolt korraldatud paus või lõuna, mille jooksul saan ma süüa ning tegeleda muude isiklike asjadega. Kokkuvõtteks võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne. Ette võib
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i,
on enam-vähem võrdsed, siis punane värv loob pealtvaatajaile mulje, et punane võistleja on tugevam. Väikest eelistust kohtunike poolt pandi tähele ka punast meeskonnariietust kandvate jalgpallimeeskondade puhul 2004 aasta EM ajal. Teadlased arvasid, et punane värv annab psühholoogilise eelise just tänu selle domineeriva ja agressivse assotsiatsiooni pärast. Nende arvates punase värvi kandja tunneb end tugevamana ja enesekindlamana, ja samal ajal süstib natuke alateadlikku hirmu sinise univormi kandjasse. Viimase põhjused on inimkonna evolutsiooni loos meie silmad arenesid märkama punast värvi väga hästi, kuna ellujäämiseks oli vaja korjata küpseid puuvilju, marju ja muud söögipoolist. Tänapäeval küll see vajadus pole enam elu ja surma küsimus, ent efekt meie silmadele on alles. Lisandunud on punase värvi sümboolsed ja kultuurilised tähendused. Kui meie silmad on arenenud märkama punast värvi nii hästi, siis on kahtlemata hea mõte
htm) Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Sürrealismiga on sageli seostatud ühe 20. sajandi kunsti suurkuju, Mark Chagalli (1887-1985) loomingut. Selles leidub irreaalseid fantaasiapilte, mis ammutavad ainest kunstniku lapsepõlvest ja tulvil kummalisi tegelasi ning seoseid. Samas on Chagalli tööd enamasti elurõõmsad, vabad ängistusest. (http://www.paideyg
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire .
Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool
nahavärv punaseks. Sportlasi vaadelnud teadlased väidavad, et punane värv annab selle kandjale kontaktspordis eelise, kuna ta tundub agressiivsem, tugevam, võimukam ja domineerivam. Teadlased arvad, et punane värv annab psühholoogilise eelise just tänu selle domineeriva ja agressivse assotsiatsiooni pärast. Nende arvates punase värvi kandja tunneb end tugevamana ja enesekindlamana ja samal ajal süstib natuke alateadlikku hirmu sinise univormi kandjasse(siinkohal võib ka välja tuua CocaCola konkurendi Pepsi-Cola kes on sinise univormi kanda ja alati CocaColale alla jääja). Ja eks samas tuleb ka tõdeda, et punane värv hakkab lihtsalt rohkem silma ja jääb paremini meelde. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Inimestele annab punane värv jõudu, julgust, soojust, tegutsemisvõimet, füüsilist julgust, energiat, ellujäämis instikti, ka annab see juurde mehelikkuse tuunet(see seostub
Teatav tundeseisund on lähtepõhjuseks mitte ühele, vaid mitmetele kooskõlas olevatele zestidele, mis kokku moodustavad zestiklastri. Sellised liigutused peavad toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus. Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur. Zestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest,
(b) valib teabetöötlus objektide ja sündmuste tajumisel ja mõtlemisel (c) võtted, millega ennast teisteke märgatavaks tehakse (d) mitteselektiivne protsess, mille tulemusena mitteteadvustatu teadvustub 41. Psühhoanalüüs näeb isiksuse mõistmise võtmena (a) Oidipuse kompleksi väljendumise individuaalse eripära avastamist (b) psühhoterapeudi kiindumust klienti (c) inimese alateadlikku motivatsioonisüsteemi (d) Superego tasemel väljenduvaid ideid 42. Isiksusepsühholoogia moodsamad suunad eelistavad kõige rohkem (a) somatotüüpide teooriat (b) karakteritüüpide teooriat (c) sotsiaalselt jäljendava isiksuse teooriat (d) tunnusjoonte dimensionaalset analüüsi 43. Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud
· Teenindaja liikumine ja kehakeel peavad vastama tema rollile, s.t teenindaja peab olema avatud, rahulik ja hoolitsev. · Klient tahab näha ruumis korda ja puhtust ning annab sellele alateadliku hinnangu. · Tegevus ruumis peab olema kliendikeskne. · Väga halvasti mõjuvad isiklikud tegevused söömine, joomine, isiklikud kõnelused, erakõned, enda korrastamine, nätsu närimine, raadio kuulamine, lehelugemine jne. Näiteks tekitab kliendis alateadlikku protesti teenindaja ettevalmistus söömaminekuks või sellest rääkimine ootava kliendi nähes. · Helid ruumis peavad harmoneeruma asjaliku teenindusatmosfääriga. · Ruumi sobib hästi taustmuusika, mis mõjub rahustavalt ja neutraalselt. Oluline on, et sõnum oleks positiivse sisuga, sellepärast ei sobi raadioprogrammid. · Teenindajate positiivne suhtumine kliendisse ruumis. Hea kommunikatsioon
iseloomuga seksuaalset huvi võõra naise vastu. Näiteks kontrollis üks naine koos mehega telerit vaadates salaja tema pulssi. Kui naine tundis, et mehe pulss kiirenes, nähes ekraanil kütkestavat naist, andis ta mehele kõrvakiilu. Tänaval sõimas ta mehe korralikult läbi, kui märkas teda vaatamas mõne teise naise poole. Naine tundis, et kui mees vaatas tänaval või teleris teisi naisi, siis ta ei armasta oma kaasat ja võib ta maha jätta. Ta tundis alateadlikku hirmu, et ta ise on siis kuidagimoodi puudulik. Bioloogilise inimarengu teooria oletab, et mehe aju on evolutsiooni käigus teinud läbi loodusliku valiku, mis eeldab järjekindlat atraktiivsete naiste fikseerimist, samal ajal ei ole naise ajus vastavad omadused nii tugevalt välja arenenud. See selgitus tundus naisele mõistlik ja ta ei mõelnud enam abikaasa käitumisest nagu seni. 3 Vägivald ja armukadedus
säilitada või suurendada järgmiste asjaolude toimel (Üksvärav 2004: 181): Tänukoshustuste loomine võimu toena tähendab kellegi poolt osutatud teenete eest vastuteenete osutamist, mida inimene peab oma kohuseks; Asjatundlikkuse väljendamisega saavutab juht teatud valdkonnas või asjades eksperdi maine; mida suuremad ja nähtavamad on saavutused, seda suurem kaldub olema ka võim; Eeskujuks olemisega püütakse tugevdada teiste alateadlikku soovi samastada end eeskujuks oleva inimesega või ideega, mille eest ta seisab; mida rohkem alluv leiab juhi oleva ideaalse inimesena, seda rohkem annab ta niisugusele juhile järele; Rippuvuse saavutamiseks püütakse toita ja süvendada teistes arvamust, et neile abi andmine või haiget tegemine sõltub juhist; mida rohkem inimene tunneb end sõltlasena, seda innukamalt püüab ta töötada abiandjaga koos.
Kokkuvõte Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. 16 Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et
Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid? Klassifitseerimine ehk liigitamine. klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu hulka, tuleb arvesse võtta kõiki elemente. Klassifikatsioon peab olema rajatud
Abinõud on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks. Näiteks vajame raha, et osta auto ja vajame autot, sest naabritel on auto ja me ei taha nendest kehvemad olla, seeläbi saame säilitada oma eneseaustuse, et teised inimesed meid armastaksid ja austaksid. Seega peab motivatsiooni uurides uurima ka inimese eesmärke, ihasid ja vajadusi. Alateadlik motivatsioon Eesmärgid pole teadvuses alati otseselt nähtavad, need pesitsevad meie alateadvuses. Seepärast ei saa motivatsiooniteoorias alateadlikku elu eirata. Haapsalu 2009 Motivatsioon Inimihade ühisus Eesmärgid on erinevates kultuurides universaalsemad, kui nende saavutamise viisid. Näiteks ühes ühiskonnas saadakse eneseaustust olles suur ärimees; teises aga olles hea kütt või arst või vapper sõdur, ja nii edasi. Inimesed on sarnasemad kui arvata võib. Mitmesed motivatsioonid
närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb
päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. - Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad jne. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne.
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire .
sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. (1.Lk: 68). Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema
Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid,seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida
Это ведет к великому мучению, он выкалывет себе глаза. 3. Mis võiks olla nüüdisaegne vaste vanade kreeklaste jumalatele ja saatusele kui inimelu määrajale? Uuemal ajal esile tõusnud pigem Oidipus kui tegelane Oidipuse loo sündmustiku arvel, sümboliseerib Oidipus inimese intellekti, inimmõistusele tähendus, alateadlikku tähendus. В наше время более широко рассматривается Эдип как герой в этом произведении, учитывая все обстоятельства и события, что с ним произошли, символизирует интеллект Эдипа , важность человеческого понимания, подсознания.
ideoloog Andre Breton. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega.. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele "alateadvud teooria". Freud oli üldiselt kriitiline sürrealistide füüsilise automatismi ja alateadvuse vabastamise suhtes. Ta uskus, et alateadlikud nägemused, mis päästavad valla sürrealistliku kunsti, olid pigem v alikulised projektsioonid meie egost. Samuti olid alateadvuse produktid tulenenud vägagi teadlikult sooritatud protsessist, mis sarnanes unega
Hüpnoosis olles ei kaota inimene kontrolli, vaid vastupidi– ta õpib, kuidas oma meele üle rohkem kontrolli saada ning paremini keskenduda. Teadvusest saab alati mööda minna või seda mujale juhtida. See lubab alateadvusel domineerida seisundis, mida nimetame hüpnootiliseks transiks. Alateadvus on meie uskumuste, kujutluste, hirmude ja seoste panipaik. Seda mõjutades saame muuta oma alateadlikku reaktsiooni meid ümbritsevale maailmale. Nii juhtubki, et hüpnoosi ajal- muutused sisendatakse alateadvusele, mis seejärel käitubki sisenduste järgi. Seansi ajal uurib hüpnoterapeut kliendiga koos tema muret, aitab lõdvestuda ja annab seejärel sugestsioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis 7 aitavad näha ebasoovitavaid emotsioone palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke
Et hernhuutlus seisis teatavas opositsioonis peale mõisa ja kiriku ka senise rahvakultuuri suhtes, nähtub sellest, kuidas vennaksed panid põlu alla rahvariided, ehted, rahvalaulud ja pillid. Kõik need pidid olema jumalavallatu elu märgid. Muinasusundi reeglite järgimine kõiki vaimseid ja religioosseid vajadusi ilmselt enam ei rahuldanud ning eestlaste ees seisis intellektuaalse mandumise oht. Vennastekoguduse liikumise üheks põhjuseks võib niisiis pidada alateadlikku vastuhakku sellisele väljavaatele (Vahtre, 2000). Eestikeelse Piibli väljaandmine Põhjasõda ei peatanud Piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". (Lisa 4) See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinlane Anton Thor Helle (1686-
Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. (Pease 1994: 68). Rusikas käte vaheliti asetamine
Maailmaga seovad tekste tsitaadid - ühe teksti fragmendid teises keeles. Kogu maailma kultuuri võib vaadelda tekstide jadana. Tekstide seostamine võib toimuda tsitaatide, reministsentside või kommentaaride abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist
Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid, seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui 23 kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaanselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi.
Maailmaga seovad tekste tsitaadid - ühe teksti fragmendid teises keeles. Kogu maailma kultuuri võib vaadelda tekstide jadana. Tekstide seostamine võib toimuda tsitaatide, reministsentside või kommentaaride abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist
SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire .
Kui asi läheb tõsiseks, võivad nad üle reageerida ja omistada konfliktile katastroofi tähenduse. 23 Sõltuvad passivistid annavad kergesti järele, kui nende käest küsitakse. Samas ollakse aga kibestunud nii enda kui ka teiste suhtes, kuna tuntakse, et asjad ei ole nii, nagu võiksid. Isiksuslikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist oluliselt ka kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanismine all mõistetakse alateadlikku oma mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Nendeks on näiteks väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine ja regressioon. Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusse. Samas ei ole väljatõrjumine ärakaotamine. Allateadvusse surutud materjal ei kao, vaid hakkab sealt mõjutama inimese tundeid, suhtumisi ja käitumist.
Lastakse asjadel kulgeda omasoodu, vahele segamata. Vältiva isiksuse eripäraks on mis tahes vastutuse, otsustuste, läheduse või riski vältimine. Motiiviks on kriitika vältimine, ärevuse vältimine ja hirm hüljatuse ees. Probleemi lahendamine - sellega saavad kõige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed. Isiklikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist ka kaitsemehhanismid. Selle all peetakse silmas alateadlikku mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Psühholoogiline kaitse toimib eri viisidel. Nendeks on: väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastaqmine ja regressioon. · Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusesse. · Projektsioon tähendab alateadlike, ebasoovitavate tunnete ja motiivide omistamist teise inimese hingeelule ja käitumisele
Arstid soovitasid kliimamuutust, nii sõitis Sotsi. Oli seal terve eesta, reisis Kaukaasias ja käis eesti külades. 1913 halvenes tervis jälle, tehti maohaavade tõttu operatsioon. I maailmasõja ajal jälle Koitjärvel, kus õppis selgeks soome ja rootsi keele. 1918 kohtus Käthe Veltmaniga. Naine pani lehte kuulutuse, et tema ja Tammsaare kihlusid, mille peale nad tõesti abiellusid. Esimene loominguperiood. Teemaks oli külateemalised jutustused. Palju oli alateadlikku käitumist, huumorit, lüürikat. Tihti oli elutark sõnaaher mees ja käbe jutukas naine, nagu ,,Tõe ja õiguse" Sauna-Madis. Palju vanade ja noorte vastuolu, pettumusmotiivi. Vanad ise ei suuda, aga ei lase ka noortel tegutseda. Teine loominguperiood. Oli juba ülikoolis. Üliõpilasnovellid tegevus oli nüüd linnas. Noored hinged. Naiste emantsipatsioon iseseisev ja haritud naine. Jutustused ,,Kärbes", ,,Varjundid". Kirjutas haigetest inimestest
objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. • Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. – Mis sunnib meid valikuid tegema? • Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine , eesmärgi püstitamine ja saavutamine. – Küll aga on võimalik ilma teadliku tähelepanuta suunata alateadlikku tegutsemist. • Mälu määrab tähelepanu suunatuse. – Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu? • Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes – Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse? • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007)
4)Stereotüüp teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine sõltuvalt konkreetsetest kasvu-ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju,nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. See siis ongi see Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebasoovitavaid halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Samas aga on tuttava inimese puhul hinnangut kujundavaiks just viimased andmed.
kõrgklassi patsientidega. 3. Psühhoanalüütiline mõtlemine asetab liiga palju rõhuasetusi seksuaalsetele ja agressiivsetele instinktidele ja ei arvesta piisavalt kaasasündinud potentsiaali ning sotsiaalse ja kultuurilise käitumise mõjutegureid. 4. Psühhoanalüütiline vaatenurk esindab suletud süsteemi, mida ei ole kerge mõjutada vastuoluliste andmetega kriitikat keerukas teha. 5. Psühhodünaamiline mudel tõlgendab üle käitumist kui kindlat alateadlikku motivatsiooni ja sellega seotud patoloogiat. Käitumisteraapia aspektid o Käitumisteraapia (Behaviour Therapy) kui süstematiseeritud ning teadusel põhinev lähenemine psühholoogiliste häirete hindamisel jaravimisel kujunes välja 1950ndate aastate lõpuks. o Düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes.
4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 28 · Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. · Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. · Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul
4) Stereotüpiseerimine- teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud grupi esindajast. Üldreegline loeb otsustaja heaks neid jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema endaga, halvaks aga neid omadusi, milles on erinevus. Inimestevahelises suhtlemises hinnangu ja taju teatud tüüpskeemid: 24 Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebaoovitavaid , halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda teisele inimesele. Sotsiaalse stereotüübi all mõistetakse skemaatilist, standardset argiteadvuslikku kujutlust inimesest kui teatava sotsiaalse grupi või rolli tüüpilisest esindajast. Järjestuse efekti olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul
säilitada või suurendada järgmiste asjaolude toimel: tänukoshustuste loomine võimu toena tähendab kellegi poolt osutatud teenete eest vastuteenete osutamist, mida inimene peab oma kohuseks; asjatundlikkuse väljendamisega saavutab juht teatud valdkonnas või asjades eksperdi maine; mida suuremad ja nähtavamad on saavutused, seda suurem kaldub olema ka võim; eeskujuks olemisega püütakse tugevdada teiste alateadlikku soovi samastada end eeskujuks oleva inimesega või ideega, mille eest ta seisab; mida rohkem alluv leiab juhi oleva ideaalse inimesena, seda rohkem annab ta niisugusele juhile järele; rippuvuse saavutamiseks püütakse toita ja süvendada teistes arvamust, et neile abi andmine või haiget tegemine sõltub juhist; mida rohkem inimene tunneb end sõltlasena, seda innukamalt püüab ta töötada abiandjaga koos. 10.3. Kohustused
millel on isiksuse jaoks püsiv v hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. Mis sunnib meid valikuid tegema? · Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine , eesmärgi püstitamine ja saavutamine. Küll aga on võimalik ilma teadliku tähelepanuta suunata alateadlikku tegutsemist. · Mälu määrab tähelepanu suunatuse. Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu? · Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse? · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) - Telereklaami edu üks eeldusi
praegusel hetkel või pole me seda kunagi näinudki - pimedas olevad asjad pole meile kunagi ,,teadvustunud". Teadvustamatus on seega kõik, mida me praegu ei tea. Jungi sõnastuse voolavus nähtub ka siin. Teadvustamata asjad võivad olla nii unustatud, seega minevikus olla teatud, kui ka asjad, mis kuni meie teadliku ning tervikliku mõistmiseni ,,valmivad" meie alateadvuses. Mingil ajahetkel on selline mõistmine küps et ,,ilmutuda". ,,Nagu alati, kui välispidine sündmus puudutab mõnda alateadlikku teadmist, saab see teadmine jõuda teadvusse. Sündmust tajutakse kui deja vu`d ja inimene mäletab selle teadmist pre- eksistentsena." (JUNG 2002:52) (Deja vu all peab Jung silmas vahel esinevat tunnet, et oleme antud situatsioonis juba kunagi olnud, painama jääb aga see, et me ei suuda kuidagi meenutada millal ning millistel asjaoludel.) Kas teadvustamatus on kuidagi isikuline? ,,Kui ma ütlen ,,teadvustamatuse kalduvus", siis kõlab see väga isiksustamise moodi, justkui
annaabi.ee 
