Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
SÜRREALISM
Sürrealism sündis sündis Esimese
maailmasõja järgses Pariisis.
Selle loomise juures olid sõjas ja
ühiskonnas pettunud kirjanikud ja
kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka
Sveitsist naasnud dadaistid.
Sürrealistide mässumeelse
seltskonna eesotsas oli kirjanik ja
ideoloog Andre Breton.
Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri
inimese vabadust ja tegelikke vajadust
mahasuruvaiks nähtusteks.
Üritasid vabastada inimeses peituvaid
varjatud jõude, eelkõige spontaanset,
alateadlikku eneseväljendust.
Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja
Sigmund Freudi õpetusele.
Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu
piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna
lammutamine uue, inimese tegelikele
vajadustele vastava ühiskonna loomiseks.
Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka
kommunistidega.
Kunstivoolu nimi tuleneb
prantsusekeelsest sõnast
surrealisme, mis tähendab
üleloomulikku realismi. Voolu
ristiisaks oli prantsuse luuletaja
Guillaume Apollinaire .
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja
teatrikunstis.
Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse,
nn. automaatse kirjutamise abil.
Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis
harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi
kasutavat joonistamist-maalimist.
Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et
tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest
suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant,
mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest
tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid
muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks.
Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri
valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-
1983) töödes.
Joan Miro. 1893-1983.
Hispaania.
Joan Miro.
Emadus. 1924.
Joan Miro.
Arlekiini karneval. 19241925.
Joan Miro.
Hollandi interjöör. 1928.
Joan Miro.
Seadmisobjekt. 1935
1936.
Joan Miro.
Mai 1968.
Palju levinum on siiski suund milles
unenägudest, hallutsinatsioonidest,
asjade teadlikust mõistusevastaseks
töötlemisest sündinud kujundeid
väljendati väga realistlikus,
looduslähedases vormis.
Sellist suunda nimetatakse
'veristlikuks' (ladina keeles veritas -
tõde) sürrealismiks.
Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de
Chirico (1888-1978) kes juba Esimese
ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt
mõjuvaid pilte.
Need on tavaliselt linna- või
interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas
ruumis seisavad nuku- või
mannekeenisarnased figuurid.
Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma
kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks
maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta
soovile kujutada midagi mis seisab
väljaspool tavapärast, kogetavat maailma.
Giorgio de Chirico.
Guillaume Apollinaire
portree. 1914.
Giorgio de Chirico.
Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915.
Giorgio de Chirico.
Prohvet. 1915.
Giorgio de Chirico.
Suur metafüüsik. 1917
Giorgio de Chirico.
Hector ja Andromache.
1917.
Giorgio de Chirico.
Kadunud poeg. 1922.
Sürrealistide arvates tuli kujutada
inimese alateadlikke tunge, millest
tähtsamaiks pidasid sugutungi.
Nad tuginesid S. Freudi poolt
unenägude ja hallutsinatsioonide
seletamiseks loodud
sümboliteteooriale.
Sellises laadis töötanud kunstnikest
on kuulsaim Salvador Dali (1904-
1989). Tema looming on barokselt
ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil
vihjetest ja alltekstidest, maalid
mõjuvad sageli efektsete
lavastustena. Dali väändunud ideed
leidsid väljenduse ka koostöös
filmirezissööri Luis Bunueliga (film
"Andaluusia koer"). Dali enese
igapäevane elu oli küllastunud
skandaalidest ja sokeerimistest.
Salvador Dali.
Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931.
Salvador Dali.
Paul Eluard'i portree. 1929.
Salvador Dali.
Pehme konstruktsioon keedetud
kontidega (Kodusõja eelaimdus).
1936.
Salvador Dali.
Põlev kaelkirjak. 1937
Salvador Dali.
Narkissose metamorfoos. 1937.
Salvador Dali.
Uni. 1937
Salvador Dali.
Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940.
Salvador Dali.
Püha Antoniuse kiusatus. 1946.
Salvador Dali.
Leda Atomica. 1949.
Salvador Dali.
Püha õhtusöömaaeg. 1950.
Salvador Dali.
Corpus hypercubus,
1954.
Salvador Dali.
Autoportree Mona
Lisana. 1954.
Mõnevõrra jahedama ja napima
loomelaadiga oli Rene Magritte
(1898-1967), kelle tööd sageli
mõistatusi meenutavad.
Rene Magritte.
Sööst läbi aja. 1932.
Rene Magritte.
Clairvoyance (Autoportree). 1936.
Rene Magritte.
Punane modell. 1937.
Rene Magritte.
Ravija. 1937.
Rene Magritte.
Suur Sõda (Esimene
Maailmasõda). 1964.
Rene Magritte.
Inimese lapsed. 1964.
Rene Magritte.
Carte Blanche. 1965.
Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max
Ernsti (1898-1967) veidratest ja
süngevõitu kujunditest küllastatud
looming, millest võib aga leida ka
absurdsevõitu huumorit.
Max Ernst.
Celebesi elevant. 1921.
Max Ernst.
Sõpruskonna kokkutulek. 1922.
Max Ernst.
Ekvivokaalne naine.
1923.
Max Ernst.
Millest inimene ei peaks
midagi teadma. 1923.
Max Ernst.
Kuningas Ubu. 1923.
Max Ernst.
Puur, mets ja must päike. 1927.
Max Ernst.
Euroopa pärast vihma II. 19401942.
Max Ernst.
Vaikuse silm. 1943.
Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy
(1900-1955) maalid.
Yves Tanguy.
Tulin, nagu lubasin.
Nägemist. 1926.
Yves Tanguy.
Väljaspool. 1929.
Yves Tanguy.
Äärmuste riba. 1932.
Yves Tanguy.
Sinine meri.
Yves Tanguy.
Piiramatu jagatavus. 1942.
Yves Tanguy.
Minu elu, must ja valge.
1944.
Otseselt seksuaalsusele vihjavad
Paul Delvaux' (1897-1994) teosed.
Paul Delvaux.
Roosa lehv. 1937.
Paul Delvaux.
Suplevad nümfid. 1938.
Paul Delvaux.
Pygmalion. 1939.
Paul Delvaux.
Metsa ärkamine. 1939.
Paul Delvaux.
Merineitsite küla. 1942.
Paul Delvaux.
Uinuv Veenus. 1944.
Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel
vahet, tegeldes kõigega millega taheti.
Loodi sõnakunstiteoseid,
skulptuurisarnaseid objekte, tungiti
tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib
pidada Alberto Giacometti (1901-
1966) skulptuuriloomingut.
Alberto Giacometti.
Isabel I. 1936.
Alberto Giacometti.
Naine. 1932.
Alberto Giacometti.
Nina. 1947.
Alberto Giacometti.
Osutaja. 1947.
Alberto Giacometti.
Rippuv kera. 1930/1931.
Sürrealismiga on sageli seostatud ühe
20. sajandi kunsti suurkuju, Mark
Chagalli (1887-1985) loomingut.
Selles leidub irreaalseid fantaasiapilte,
mis ammutavad ainest kunstniku
lapsepõlvest ja tulvil kummalisi
tegelasi ning seoseid. Samas on
Chagalli tööd enamasti elurõõmsad,
vabad ängistusest.
Marc Chagall.
Istuv akt. 1908.
Marc Chagall.
Mina ja küla. 1911.
Marc Chagall.
Autoportree seitsme
sõrmega. 19131914.
Marc Chagall.
Roheline viiuldaja. 1923
1924.
Marc Chagall.
Krüsanteemid. 1926.
Marc Chagall.
Külamadonna. 19391942.
Marc Chagall.
Sõda. 19641966.
Sürrealistlikuvõitu on ka Maurits
Cornelis Escheri (1898-1972)
"võimatud" arhitektuursed fantaasiad
Maurits Cornelis Escher.
Maurits Cornelis Escher.
Suhtelisus. 1953.
Maurits Cornelis Escher.
Kolm maailma. 1955.
Maurits Cornelis Escher.
Belvedere. 1958.
Maurits Cornelis Escher.
Tõusev ja langev. 1963.
Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail
erilist tunnustust, mõju on aga
tunduvalt kasvanud pärast Teist
maailmasõda.
Vasakule Paremale
Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #1 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #2 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #3 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #4 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #5 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #6 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #7 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #8 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #9 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #10 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #11 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #12 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #13 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #14 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #15 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #16 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #17 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #18 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #19 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #20 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #21 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #22 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #23 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #24 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #25 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #26 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #27 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #28 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #29 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #30 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #31 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #32 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #33 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #34 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #35 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #36 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #37 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #38 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #39 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #40 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #41 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #42 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #43 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #44 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #45 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #46 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #47 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #48 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #49 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #50 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #51 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #52 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #53 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #54 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #55 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #56 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #57 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #58 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #59 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #60 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #61 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #62 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #63 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #64 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #65 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #66 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #67 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #68 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #69 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #70 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #71 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #72 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #73 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #74 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #75 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #76 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #77 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #78 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #79 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #80 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #81 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #82 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #83 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #84 Sürrealism - põhjalik ülevaade esitlusena #85
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 85 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janet18 Õppematerjali autor
pildid, kunstnikud

Sarnased õppematerjalid

Sürrealism-veristlik sürrealism
9
doc

Sürrealism, veristlik sürrealism

Giorgio de Chirico. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Prohvet. 1915. Joan Miro. Arlekiini karneval. 1924-1925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Marc Chagall. Mina ja küla. 1911. Joan Miro - The Village of Prades Veristlik sürrealism · Eesmärgiks kujutada unenägusid ja fantastikat. · Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. · Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal

Kunstiajalugu
Sürrealism - konspekt
2
doc

Sürrealism - konspekt

Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinair

Kunstiajalugu
Esitlus sürrealismist
33
ppt

Esitlus sürrealismist

· eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 ­ automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad ­ sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad ­ uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. Tähtsamad kunstnikud: · Hans Arp · Salvador Dali (18861966) (19041989) · Max Ernst · André Masson (18911976) (18961987) · Frida Kahlo · Joan Miro (19071954) (18931983) · Paul Klee · Yves Tanguy (18791940) (19001983) · Rene Magritte · Alberto Giacometti (18981967) (19011966) Joan Miro. Arlekiini karneval

Kunstiajalugu
Referaat de Chirico
10
odt

Referaat de Chirico

Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu ülesisustatud hoiuruumidele, mõnikord lisas ka hübriidseid mannekeeni-sarnaseid kujutisi. Hiljem jättis de Chirico metafüüsilise stiili kõrvale ja maalis realistlikumalt, kuid need teosed ei pälvinud enam sama head kiitust. Giorgio de Chirico suri mõned kuud enne oma 90. sünnipäeva 20. novembril 1978 Roomas, Itaalias. 3 ÜLEVAADE KUNSTISTIILIST Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton.

Kunstiajalugu
Gala - Dali võimukas muusa
9
docx

Gala - Dali võimukas muusa

1988.a novembris viiakse Dali Barcelona Cironi kliinikusse, kus ta sureb 1989a 23ndal jaanuaril. Dali maetakse oma teater-muuseumisse. Dali on öelnud: ,,Gala oli omandanud juba teatud küpsuse ja kogenud hingevalu, mistõttu ta tajus minu tragöödia täielikku tegelikkust ja see võimaldas tal olla hetkega ühenduses minu kõige salajasema minaga ning edastada mulle oma kiirgavat energiat peaaegu meediumile omasel moel. Gala kaudu sain osa elukarjest!" Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset,

Kunstiajalugu
Sürrealismi kokkuvõttev esitlus
13
pptx

Sürrealismi kokkuvõttev esitlus

Sürrealism 20. Sajandi kunstivool Stiven Danilov 12a Sissejuhatus · Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890­1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt

Kunstiajalugu
Salvador Dali – rohkem kui lihtsalt kunstnik
12
odt

Salvador Dali – rohkem kui lihtsalt kunstnik

pesitseb palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad endale inimese mõistust ja käitumist allutada. Sürrealistid tuginesid psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, kelle kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism oma mõttetuste ja meeletusega peegeldas paratamatult seda ühiskonda, mille rüpes ta oli sündinud. Kapitalismi vastuolud, sõjad ja kriisid pidid mõjuma ka kunstnikele, sisendades neile lootusetuse ja hirmu meeleolusid. Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo õpiku vastused peatükid 12-19
6
docx

Kunstiajaloo õpiku vastused peatükid 12-19

12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. M

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (4)

mmust profiilipilt
mmust: hulgaliselt pildimaterjali. hea.
14:39 11-11-2009
kayap profiilipilt
kaia pello: Väga palju oli abiks
20:06 05-12-2009
Mumi profiilipilt
Mumi: väga põhalik
22:21 14-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun