Giorgio de Chirico. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Prohvet. 1915. Joan Miro. Arlekiini karneval. 1924-1925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Marc Chagall. Mina ja küla. 1911. Joan Miro - The Village of Prades Veristlik sürrealism · Eesmärgiks kujutada unenägusid ja fantastikat. · Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. · Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinair
· eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. Tähtsamad kunstnikud: · Hans Arp · Salvador Dali (18861966) (19041989) · Max Ernst · André Masson (18911976) (18961987) · Frida Kahlo · Joan Miro (19071954) (18931983) · Paul Klee · Yves Tanguy (18791940) (19001983) · Rene Magritte · Alberto Giacometti (18981967) (19011966) Joan Miro. Arlekiini karneval
Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu ülesisustatud hoiuruumidele, mõnikord lisas ka hübriidseid mannekeeni-sarnaseid kujutisi. Hiljem jättis de Chirico metafüüsilise stiili kõrvale ja maalis realistlikumalt, kuid need teosed ei pälvinud enam sama head kiitust. Giorgio de Chirico suri mõned kuud enne oma 90. sünnipäeva 20. novembril 1978 Roomas, Itaalias. 3 ÜLEVAADE KUNSTISTIILIST Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton.
1988.a novembris viiakse Dali Barcelona Cironi kliinikusse, kus ta sureb 1989a 23ndal jaanuaril. Dali maetakse oma teater-muuseumisse. Dali on öelnud: ,,Gala oli omandanud juba teatud küpsuse ja kogenud hingevalu, mistõttu ta tajus minu tragöödia täielikku tegelikkust ja see võimaldas tal olla hetkega ühenduses minu kõige salajasema minaga ning edastada mulle oma kiirgavat energiat peaaegu meediumile omasel moel. Gala kaudu sain osa elukarjest!" Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset,
Sürrealism 20. Sajandi kunstivool Stiven Danilov 12a Sissejuhatus · Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Bretonenda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. · Sürrealism on prantsuse keeles ülirealism · Teekinud on ta Prantsusmaal 1919.aastal ja mõiste võtis kasutusele G. Apollinaire Kaks põlvkonda Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt
pesitseb palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad endale inimese mõistust ja käitumist allutada. Sürrealistid tuginesid psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, kelle kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealism oma mõttetuste ja meeletusega peegeldas paratamatult seda ühiskonda, mille rüpes ta oli sündinud. Kapitalismi vastuolud, sõjad ja kriisid pidid mõjuma ka kunstnikele, sisendades neile lootusetuse ja hirmu meeleolusid. Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. M
Kõik kommentaarid