Sürrealism - konspekt (0)

Srrealism
Srrealism sndis sndis Esimese maailmasa j舐gses Pariisis. Selle loomise juures olid sas ja hiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid. Srrealistide m舖sumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton.
Srrealistid pidasid hiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks n臧tusteks ja ritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jde, eelkge spontaanset, alateadlikku enesev舁jendust. Selles tuginesid nad pshhoanalüsi rajaja Sigmund Freudi etusele. Srrealistide eesm舐giks oli kunsti ja elu piiride 臧mastamine ning L蒿ne hiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava hiskonna loomiseks. Seep舐ast tegid nad ajuti koost d ka kommunistidega.
Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sast surrealisme, mis t臧endab leloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire .
Srrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jde püti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi ritati ka kujutavas kunstis harrastada mstuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Med teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti n臠id osalised alles luks. Sellest suunast kasvas luks v舁ja srrealismi variant, mille puhul laste v vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud smbolid muudeti peaaegu abstraktseteks m舐kideks. Selliste smbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani srrealisti Joan Miro (1893-1983 )tdes.
Palju levinum on siiski suund milles unen臠udest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mstusevastaseks ttlemisest  sndinud kujundeid v舁jendati v臠a realistlikus, loodusl臧edases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - te) srrealismiks.
Veristliku srrealismi eelk臺ja oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasa ajal maalis kummalisi, 舅gistavalt muvaid pilte. Need on tavaliselt linna- v interj rivaated, millede justkui utuhjas ruumis seisavad nuku- v mannekeenisarnased figuurid . Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab v舁jaspool tavap舐ast, kogetavat maailma.
Srrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge , millest t臧tsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unen臠ude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud smboliteteooriale.
Sellises laadis t tanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali ( 1904 -1989). Tema looming on barokselt lespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid muvad sageli efektsete lavastustena.
Dali v蒿ndunud ideed leidsid v舁jenduse ka koosts filmirežissri Luis Bunueliga ( film " Andaluusia koer"). Dali enese igap臚vane elu oli kllastunud  skandaalidest ja šokeerimistest.
Mevra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte ( 1898 -1967), kelle td sageli mstatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja sngevtu kujunditest kllastatud looming, millest vb aga leida ka absurdsevtu huumorit . Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' ( 1897 -1994) teosed.
Srrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kgega millega taheti. Loodi sakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Srrealistlikuks vb pidada Alberto Giacometti (1901-1966) skulptuuriloomingut.
Srrealistlikuvtu on ka Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) "vmatud" arhitektuursed fantaasiad .
Srrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust, mu on aga tunduvalt kasvanud p舐ast Teist maailmasa.