kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed) 2. Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed) 3. Järjekord – vanavanemad ja nende alanejad sugulased ABIKAASA PÄRIJANA Pärandaja üleelanud abikaasa 1.järjekorra pärijate kõrval võrdselt, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist 2.järjekorra pärijate kõrval poole pärandist Kui ainult 3.järjekorra pärijad, siis pärib abikaasa kogu pärandi
kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise kehtetuks tunnistamine ja vanema õiguste äravõtmine: Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes
3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping), pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, siis Eesti Vabariik. Seadusjärgse pärandamise eeldused:
(2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena : (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. (3) Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad: (1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. (2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. (3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja kaudu. (4) Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei
läheb (juriidiline isik ei sure, vaid lakvideeritakse) Pärand on pärandaja vara Pärand avaneb isiku surma korral Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut 8.2. Pärimine seaduse järgi Seadus seab sugulased 3 järjekorda: 1. Järjekorra pärijad: alanejad sugulased – lapsed, lapselapsed 2. Järjekorra pärijad: pärandaja isa ja ema ning nende alanejad sugulased – pärandaja õed, vennad (ka pool-) ja nende alanejad sugulased 3. Järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased st pärandaja onud, tädid jne Abielus pärandaja puhul tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted Kui puudub abieluvaraleping, läheb pärandamisele pärandaja lahusvara (st mis
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul
pärandatakse ülejäänud osa seaduse jägi · Seadusejärgne pärimine: a) sugulus, abielu, ülalpidamiskohustus; b) elukoht; 1. I järjekorra seadusjärgsed pärijad · Esimese järjekorra pärijad on lapsed/lapselapsed · Pärandaja lapsed pärivad võrsetes osades. 2. II järjekorra seadusjärgsed pärijad · Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. · Kui pärandi avamise ajal on mõlemad vanemad elus, siis pärivad mõlemad vanemad võrdse osa. · Kui pärandaja vanemad on surnud, siis astuvad nende asemele nende alanejad sugulased. 3. III järjekorra seadusjärgsed pärijad · Vanavanemad · Kui nad on elus, pärivad mõlemad võrdses osas pärandi. 4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast
Abielu lahutab perekonnaseisuametnik. Abielu ei saa lahutada vaimulik. Kui abikaasad on saanud kokkuleppele vara jagamises ning laste hooldus õiguses piisab üksnes avaldusest. Kui ühes nendest asjaoludest kokkuleppet saavutatud ei ole vormistatakse lahutus kohtu otsusega. Laste hooldusõigus jaotub vanemate vahel alati võrdselt, kui kohus ei ole määranud teisiti. Ühe vanema otsus järglase osas loetakse ka teise vanema otsuseks. Sugulus Sugulased on isiku ülenejad, alanejad ja külgnevad sugulased. Kõik need isikud kellega sgulane on abielus ja selle isiku sugulased on hõimlased. Ema naine, kes on lapse sünitanud. Isa mees, kes on lapse eostanud. Põlvnemine selline õigussuhe, mis tuvastatakse lapse ja tema vanemate vahel (lapsendamine ei ole põlvnemine). Lapse isaks loetakse automaatselt meest, kes on lapse emaga abielus. Isadus tekib lisaks ka sel juhul kui mees on lapse omaks võtnud või kohust on isaduse tuvastanud. Isaduse omaks võtt saab
summa eest. Seega palun käsitleda meie Tallinna korterit kui ühisvara Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse §25 alusel, mis ütleb, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 3. Kolmandaks tahaksin toonitada, et Eesti Vabariigi Pärimisseaduse §16 punkti 2.2 kohaselt peaksin mina, Edda, pärima vähemalt poole minu ja minu abikaasa ühisvarast teise järjekorra pärijate (pärandaja vanemad ja alanejad sugulased) kõrval. Kuna meil lapsi (esimese järjekorra pärijaid) polnud, kanduvad pärimisõigused üle pärandaja abikaasale ja teise ringi pärijatele. Kaitsja argumendid: 1. Eddal ei ole mingeid õigusi kõnealusele Tallinna korterile, kuna see on soetatud Mari nimele. 2. Kuigi proua Edda märgib, et tema ja Mari abielu on seaduslik, on see seaduslik ainult Hollandi seaduste järgi, mis lubab samasoolistel isikutel abielluda, ent Eesti Vabariigi seaduste järgi on
........................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi.
- seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida? Pärimine on inimese surmajuhtumi järel tema kinnis- ja vallasasjade jagamine. Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad)
Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist. Riigiõigus puudutab riigi seadusandlust, riigi tunnuseid, riigi võimu. Haldusõigus reguleerib täitevvõimu funktsioone.
mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased. Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust. Suguluses eristatakse:
kasvatamine ja tema huvide kaitsmine kuni 18-aastaseks saamiseni. · Perekonnaseisuaktid: 1) sünniakt (1 kuu) 2) surmaakt ( 3 päeva jooksul) 3) abielu akt (1 kuu mõtlemisaega) 4) abielulahutus ( 1 kuu) Pärimisõigus · Pärimine on isiku surma puhul tema vara üleminek teisele isikule või isikutele. · Pärand on pärandaja vara · Pärida on võimalik kolmel viisil: 1) Seadusejärgne - sugulased kolmes järjekorras: alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad. Abikaasa on ka seadusjärgne pärija: Esimesel juhul (alanejad) - saab vähemalt ¼. Teisel juhul ½. Kolmandal juhul ½ pluss surnud vanavanemate osad. Kui pärijaid ei ole, läheb omavalitsusele. Kui pärand avaneb välismaal, siis on pärijaks riik. 2) Testament - ühepoolne tehing, milles pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 2 liiki: 1) kodune - 2 tunnistajat, kehtib 6 kuud 2) notariaalne.
Pärijaks peab olema inimene või juriidiline isik, kes pärandaja surma hetkel ka ise elus oli või eksisteeris. Laps, kes on pärandaja surma hetkeks eostatud, kuid sünnib peale isiku surma, võib samuti olla pärijaks. Juhul, kui pärijaid on mitu, nimetatakse neid kaaspärijateks. Sellega seoses kuulub vara kõigile pärijatele võrdselt ning tehingud pärandiga peavad olema kõikide pärijate vahel kooskõlastatud ning aktsepteeritud. Esimesed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ning pärand jaotub võrdsetes osades. Teise järjekorra pärijateks on vanemad või nende puudumisel pärandaja õed ja vennad. Kolmandaks oleks vanavanemad ning nende alanejad sugulased. Kui pärijad puuduvad, siis on pärijaks kohalik omavalitsus ehk linn või vald. Pärijaks osutub riik, kui pärandaja viimaseks elukohaks oli mõni välisriik. Abikaasal on võimalik pärida koos pärandaja sugulastega ning tema pärandiosa suurus sõltub
varalisele seisundile. Vanemliku hoolitsuse ning koolitamisega loovad vanemad aluse oma laste enamasti paljude riikide pärimisõiguses pärandaja abikaasat ja pärandaja sugulasi vaadelda täiesti hilisemale erialasele tegevusele. Abikaasa ning alanejad mõjutavad oma panusega majapidamisse ja eraldi. läbi elukorralduse (näiteks kui kõrged on nende vajadused ja nõudmised) pärandaja varanduslikku seisundit, nii võib kokkuhoidliku tarbimisega varanduslikku seisundit oluliselt parandada
tahte avaldust. sunni või tahte avaldusel takistas pärandajat tegemast või muutmast viimase tahte avaldust kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu. võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehvtivat testamendi või pärimislepingut. Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne. Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed) Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2
Selline nagu on juba regristris olemas Ei tohi olla liiga laialdase kasutusega Uut nime võib taotleda siis kui tahetakse vabaneda vanast veidrast nime Nime ei saa vahetada see kes on kuritööregistris Isikunimedes võib olla : sidekriips , ülakoma tühik või sõnavahe , punkt ja sulud Pärimisseadus Pärijaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud Osad määratakse kas murd arvudena või mõtteliste osadena Pärimine 3 järgus 1 järk on alanejad sugulased ( lapsed ) siis lapselapsed kui lapsed on surnud 2 järk on vanemad ja nende alanejad sugulased vanemate vennad õed 3 järk on vanavanemad Testament on ühepoolne leping mille pärandaja teeb ja annab kohtu kätte enne surma.7- 18 aastased võivad testamendi teha lapsevanema nõusolekul Notar kinnitab testamendi ja viib selle harju maakohtusse tallinna osakonda Kodus kirjutatud test,. Kehtivad 6 kuud tunnistaja juuresolekul vähemalt 2 käsikirjaline
seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones. Sealjuures ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende järglased. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele. Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
Mis saab hõimlussuhetest abielulahutuse korral? Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 81 h) Perekonna seadus näeb ette mitmeid ülalpidamiskohustusi. Kes, kellele ja millistel hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 96, 97 2
- Sõlmitakse isiklikult, üheaegselt, ühes ja samas kohas. - Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu. (järelemõtlemise aeg) - Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmimist takistavad tegurid: 1) Samasoolised 2) Juba abielus olevad inimesed 3) Lähedased sugulased (otsejoones ülenejad->kellest põlvnem/ alanejad->kes meist põlvnevad). 4) Vendade ja õdedega, poolvendade ja õdedega. 5) Ühteperre lapsendatud lapsed. 6) Lapsendaja ja lapsendatud. Abielu toob kaasa isiklikud õigused perekonnanime valik: - oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara
seisund, vib kohus neist kskik kumma nudel muuta elatise suurust vi elatise maksmise lpetada. Elatise maksmise vib lpetada ka kesoleva paragrahvi 1. likes stestatud aluse ralangemisel. 15.)-Lapsendajaks vib olla vhemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda lal pidama. Kohus vib lubada lapsendajaks olla ka nooremal tisealisel isikul. 16.)-Lapsendada vib last ksnes lapse huvides. -Tisealist isikut ei vi lapsendada. 17.) -Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes vrdseks sugulastega isiklike ning varaliste iguste ja kohustuste osas. -Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes. -Vanem kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes.
Kõik muud tööalased vaidlused aega 4 kuud. Kui on rahalised nõuded väärtusega kuni 150k.- siis saab pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui on rohkem kui 150k, siis tuleb pöörduda kohtusse. Tööinspektsioon Õigus pääseda asutuse territooriumile, igale poole. Tulevad kontrollima. Abielluda saavad 18 aastased või vanemad isikud, kes ei ole samast soost. Kohtu kaudu saavad abielluda ka 15,16,17 aastased isikud. Abielluda ei saa veresugulased. Need on otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased. Esimesed on vanemad ja vanavanemad. Teised on lapsed Abielu sõlmivad perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud, notarid. Perekonna nimed on kas mehe nimi, naise nimi, eraldi nimed või siis üks partneritest võtab mõlemad. Laps saab ainult 1 nime. Abieluvaraga on nii et, Abieluvara lepingu saab sõlmida 1 kuu jooksul pärast abiellumist. Kui valikut ei tehta, siis kehtib vara ühisus. Ühisvara on abielu jooksul saadud raha. Lahusvara on :
Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine Ultra vires hereditatis – üle pärandi piiride vastutus Cum viribus hereditatis – pärandvara piires vastutus Intra vires hereditatis – pärandvara ulatuses vastutus
1 - pärandaja ülenevad sugulased 2 vennad/õed vanavanemad 3 onud/tädid ja vanemad nende lapsed 2 3 1 lapsed alanejad sugulased lapselapsed 1. järjekorra pärijad alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed) 2. järjekorra pärijad vanemad ja nende alanevad sugulased (vennad-õed ja nende lapsed) 3. järjekorra pärijad vanavanemad ja nende alanevad sugulased (onud, tädid) 2
- ühisomand Piiratud asjaõigused: · Servituudid · Reaalkoormatised · Hoonestusõigus · Ostueesõigus · Pandiõigus 54. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud
tegemisega ja selle vastuvõtmisega. Tuleb järgida vorminõudeid. TEEMA 10 – võlaõigus. 53. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted. 54. Omand, piiratud asjaõigused. 55. Perekonnaõiguse põhimõtted. Mõistetakse eelkätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid. Perekonna õiguse allikad – PS¶27. 56. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Ülenejad ja alanejad sugulased? Külgjoones sugulased? Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. 57. Abielu, abikaasad. Mehe ja naise vahel (HETKEL) vabal tahtel põhinev, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendus, mis on tähtajatu. Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud. Veresugulaste vahel abiellumise keeld. Abikaasade isiklikud õigused. Varalised suhted (ühisvara – kõik vara, mis on ühiselt soetatud abielu jooksul; lahusvara – isilikud
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad. Abikaasa on seadusjärgne pärandaja Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab
seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Kohus või vabastada isiku ülalpidamiskohustusest, kui nt abielu kestis lühikest aega jm kaalukatel põhjustel (PKS § 76). 12.Sugulus. Hõimlus. Sugulus Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 16 Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Hõimlus Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud. 13.Lapse põlvnemine. Lapse põlvnemise kindlakstegemine
Pärimiskõlbmatus tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 35. Testament, liigid ja sisu Kodused: Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma. Testaatori allkirjale lisatakse
Pärimiskõlbmatus tunnistatakse pärimiskõlbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pärandaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku ära, kelle vara ta päriks. Pärimiskõlbmatuks tunnistatud isikut vaadeldakse kui surnut isikut. 34. Seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 35. Testament, liigid ja sisu Kodused: Tunnistajate juuresolekul allakirjastatud testaator kirjutab testamendi teksti ise valmis ja võtab tunnistajad juurde(min 2 inimest), kes kinnitavad testaatori teovõimelisust. Sisuga tunnistajad ei pea tutvuma. Testaatori allkirjale lisatakse
oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust Sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust Tahtlikult ja õigusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu Võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa Seaduse järgi päritakse siis kui pole testamenti ega pärimislepingut! Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne. Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed) Teise järjekorra pärijad pärivad ainult siis, kui esimese jrk pärijaid pole jne. Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1
toetamiseks ja lugupidamiseks. Neil on teineteise ja oma perekonna ees võrdsed kohustused. Nad peavad tagama endi ja oma perekonna heaolu. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? V: Nad võivad enne abielu teha varalahususlepingu. Kui nad seda ei tee käsitletakse nende vara ühisvara põhimõtete järgi. 249. Mis on sugulus? V: Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? V: See, et kui mehel ja naisel sünnib ühine laps, on nad kohustatud teda üleval pidama. 251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? V: Seaduse eesmärk on reguleerida tööandja ja töötaja suhteid. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema
Järelpärija määramisel peab keegi olema ka eelpärija. Järelpärijaks saab kui on tehtud teatud tingimused. · Annaku saaja. Annakuks on asi,ese,rahasumma mis on testamendis kirja pandud. · Sihtkäsund on korraldus testamendis, millega pannakse mingisugused ülesanded paika. · Sihtmäärang korraldus raha, asjade üleandmine kindla sihtotstarbele. · Sundosa pärimisõiguses: Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedasemaid isikuid(abikaasa, ülenejad, alanejad sugulased) Sundosa suuruseks on pool sellest osast, mis nemad saaksid siis kui nemad päriksid seaduse järgselt. · Pärimise käik: algab pärandaja surmast. 1. Võtan vastu 2. Ei võta vastu 1. Kohustuse täitmise järjekord: 1. Tasutakse matusekulud. 1 kuud perekonnaliikmete ülalpidamine. Pärandi hoid ja hooldamine, inventuuri tegemise kulu. 2. Rahuldatakse võlanõuded. 3. Täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärandid. 2. Pärandvara jagamine on kokkuleppeliselt. 3
Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand Sundosa kaitseb pärandaja kõige lähedamaid isikuid abikaasa, ülenejad ja alanejad pärijad. (s seaduse alusel) Eelpärand tegemist sisuliselt kingitusega, tehtud ainult alanejatele sugulastele (lapsed, lapselap tema pärandvarast maha. 32.inventuuri vajadus pärimises Praktiline tähtsus kui nõutakse inventuuri, siis pärandvara vastuvõtmisel vastutatakse võlgade Kui inventuuri ei ole nõutud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga. pärimisleping Sisuks tavaliselt pärijale pannakse teatud kohustused 1.ravikulude tasumist 2.ülalpidamist elu lõpuni 3
32.Pärimise alused, seadusejärgsed pärijad ja nende osa pärandist. Pärida saab alles siis kui isik on tunnistatud surnuks kohtu poolt või kui puuduvad elusoleku kohta andmed 5 aasta jooksul. Pärida on võimalik: *seaduse järgi pärimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pärimisleping. I järjekord- lapsed(saavad võrdse mõttelise osa pärandusest) ja abikaasa(pärib lastega võrdse osa aga mitte vähem kui ¼). II järjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab ½). III järjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab ½). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa. 33.Pärimine testamendi järgi. Testament, liigid ja sisu. Testament- viimse tahte avaldamise vorm, see on ühepoolne tehing, millega inimene annab korrldused vara suhtes. Testamenti saab teha väh 18 aastane isik, ka nooremalt saab teha seadusliku isiku juures olekul
Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed: Võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist Isik, kellel on võlgnkuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut Võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad Võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad Võlgniku abikaasa ülenejad sugulased, abikaasa õde ja vend Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik Juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest
2) eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Võlgniku lähikondsed (1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist; 2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut; 3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad; 4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad; 5) võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. Tagasivõitmise kord (1) Tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. (2) Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Vara tagasivõitmise tagajärjed
või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõppevad tema surma korral. Pärija on pärandaja õigusjärglane. Kui keegi ei soovi surnud isiku pärandit vastu võtta, on seaduse kohaselt pärijaks viimase elukoha kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti riik nii on välistatud surnud isiku vara muutumine peremehetuks. Kui pärandaja pole endast testamenti järele jätnud, on pärandamine seadusejärgne. Sugulased pärivad kolmes järjekorras: esiteks pärandaja alanejad sugulased, teised järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased, kolmandana pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa ei kuulu ühtegi pärimise ringi, vaid pärib sugulaste kõrval, ükskõik, mitmendasse pärimisringi viimased kuuluvad. Testamenti võib testaator teha vaid isiklikult, selleks peab ta olema teo- ja otsusevõimeline. Testamendid jagunevad: 1. notariaalsed testamendid · notariaalselt tõestatud testamendid
Pärija on pärandaja õigusjärglane. Kui keegi ei soovi surnud isiku pärandit vastu võtta, on seaduse kohaselt pärijaks viimase elukoha kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti riik nii on välistatud surnud isiku vara muutumine peremehetuks. Kui pärandaja pole endast testamenti järele jätnud, on pärandamine seadusejärgne. Sugulased pärivad kolmes järjekorras: esiteks pärandaja alanejad sugulased, teised järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased, kolmandana pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa ei kuulu ühtegi pärimise ringi, vaid pärib sugulaste kõrval, ükskõik, mitmendasse pärimisringi viimased kuuluvad. Testamenti võib testaator teha vaid isiklikult, selleks peab ta olema teo- ja otsusevõimeline. Testamendid jagunevad: 1. notariaalsed testamendid · notariaalselt tõestatud testamendid · notari hoiule antud testamendid 2. kodused testamendid
kehtetuks. Sellisel juhul määrab seadus kellele jääb surnud isiku varandus. Tavalselt on surnud isiku pärijateks tema lähedased (sugulased). Seadusejärgsete pärijate ring on Roomas läbi teinud väga suuri muudatusi seoses perekonna ja suguluse printsiipide ümberkujunemisega. Justianuse süsteemi põhimõtteks on, et pärivad kognaadid, vaatamata nende soole, vastavalt nende suguluse lähedusele surnud isikuga. Ka Justinianuse õiguses on 4 klassi pärijaid 1.klass surnud isiku alanejad sugulased (pojad, tütred) 2. Surnud isiku ülenejad sugulased (isa,ema,vanaisa..) 3.klassis poolvennad ja poolõed. 4.Kui ka kolmandas klassis kedagi ei ole, kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgjoones, vastavalt sugulusastme lähedusele, sealjuures lõpmatuseni.
Kehtis reegel: kes on kord pärija, on alati pärija. Mõnikord peab seadus ebaõiglast pärandamsit parandama. Seda nimetatakse sundpärimiseks. Poegade pärandist ilma jätmise puhul tuli neid mainida nimeliselt. Pärandist ilmajäänud pärijad võisid hiljem sel puhul esitada tavalise pärandi hagi. Hiljem võis esitada erilise kaebuse magistraadile. Seda osa, mida taotleb pärandist ilmajäänud pärija nimetatakse sundosaks. Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased; pärandaja vennad ja õed. Pärimine seaduse järgi Toimub siis kui testamenti pole üldse tehtud või see osutub kehtetuks. Agnaaatiline sugulus on suhe isikute vahel nende kuuluvuse tõttu ühise pereisa võimu alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne. Sugulusastme määramisel loetakse, mitu sünni fakti on kahe isiku vahel.
Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi järgi või pärimislepingu alusel. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased need on pärandaja lapsed (nii bioloogilised kui lapsendatud), lapselapsed jne - võrdsetes osades. Kui pärandajal ühtegi alanejat sugulast ei ole, asuvad pärima teise järjekorra pärijad - pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja (pool)vennad-õed). Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad ja nende alanejad (ehk pärandaja tädid ja onud)
mõistuse juures. Ilmajäänud pärijad said esitada hagi. Pärandist ilmajäänud võisid esitada erilise kaebuse magistraalile- extra ordinem. Hiljem jäi see ainsaks vahendiks sundosa saamiseks.Kui kaebus leiti põhjendatud, siis testament tühistati. Sundosa sai pärija nõuda. Pärandi suurus: portio debita 1/3 seaduslikus osast , kui pärijaid on alla nelja.1/2 seaduslikust osast kui pärijaid on üle nelja.Sundosa saamiseks olid õigustatud: pärandaja alanejad ja ülenejad sugulased, vennad õed. Pärimine seaduse järgi- ab intestato See toimub siis kui testamenti pole tehtud või testament osutub kehtetuks. Seadus määrab, kellele jääb surnud isiku varandus. –tavaliselt lähedased isikud/sugulased. Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust. Suguluses eristatakse:
Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 80 lg 1 järgi Tähekese ülenejad sugulased on M ja N (kuna need on Tähekese vanemad), ME ja MI (kes on M-i vanemad) ning NE ja NI (kes on N-i vanemad). 1.2. Kes on Laura-Lota ülenejad sugulased? PKS § 80 lg 1 järgi on Laura-Lota ülenejad sugulased T ja J (tema vanemad) ning M ja N (vanemate eellased). 1.3. Kes on Nathan-Isidori alanejad sugulased? PKS § 80 lg 1 järgi Nathan-Isidori alanejad sugulased on N (tütar), N õde Õ ja T (tütre tütar ehk tütre N järglane). + LL 1.4. Kes on Tähekese esimese astme sugulased ja kes teise astme sugulased? Esimese astme sugulased on vanemad, lapsed ja abikaasa ehk siis Tähekese esimese astme sugulased on M ja N, LL, VM (see pole esimese astme sugulane). Teise astme sugulased on vanemate eellased ehk siis Tähekese teise
vana, eesti keele oskus, keskharidus, ei tohi olla eelnevaid karistusi. Õigus antakse 5 aastaks, siis peab uuesti tegema läbi koolituse/eksami, välja arvatus sellisel juhul, kui on sõlmitud kokku 25 abielu. - Tingimused abiellujatele: peab olema ristitud ja leeritud Abielu sõlmimise takistused: - vanuseline piirang - sooline piirang - veresugulased ei saa omavahel abielluda, ehk ülenejad ja alanejad sugulased, kõrvalliini pidi sugulased, lapsendamissuhtes olevad isikud, ühte perre lapsendatud lapsed. - Ei ole lubatud omada mitut naist/meest - abiellumine saab toimuda siis, kui mõlemad on ühes ja samas kohas ja samal ajal - Tähtajad: tuleb esitada oma soov või avaldus perekonnaseisundi ametisse. Kohe abielluda ei ole lubatud, avaldusest 1-3 (6) kuud abielu sõlmimise aeg
kui saab esitada otsuse suhtes vastuväite - otsuse tegemine on ettenähtud seadusega Andmesubjekti õigused Subjektile peab teatavaks tegema: - töödeldavad isikuandmed - töötlemise eesmärgid - koosseisu ja allikad - kellele võib edastada - kellele on edastatud - esindaja nime ja kontaktandmed Andmesubjekti õigused Saada enda kohta käivaid isikuandmeid soovitud viisil viie tööpäeva jooksul. Peale surma võivad andmeid saada pärijad, abikaasa, alanejad või ülenejad sugulased, õde ja vend. 96 5.05.2016 Andmesubjekti õigused Õigust teavet saada võidakse piirata: - võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi - ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset - takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist - raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist Andmesubjekti õigused
Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping. Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi. Pärimislepingu järgi päritakse, kui pärandaja on sõlminud pärimislepingu Seaduse järgi on esimese järjekorra pärijad pärandaja lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades. Teises järjekorras pärivad vanemad, nende puudumisel pärandaja vennad ja õed. Kolmandas järjekorras pärivad vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Teise järjekorra pärijad pärivad siis, kui esimese järjekorra pärijaid (lapsi või lapselapsi) ei ole. Kolmanda järjekorra pärijatele läheb pärand, kui puuduvad ka teise järjekorra pärijad. Kui pärija sureb enne pärandajat, pärivad surnud inimese osa tema lapsed. Lapsendatud lastel on pärimisel samad õigused nagu bioloogilistel lastel. Kui pärijaid ei ole, on seaduse järgi pärijaks kohalik omavalitsus (linn või vald)
Näiteks: kui on 2 last ja abikaasa, siis igaüks saab 1/3 mõttelist osa. Kui aga on 4 last, siis abikaasa saab ¼ ja ülejäänud ¾ jaotatakse 4 lapse vahel võrdselt. Lapselapsed pärivad siis, kui tal vanem surnud. Pärida saavad selle osa, mis oli õigus saada tema vanemal. Laste abikaasad ei päri midagi. Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast. 2. järjekord Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa. 3. järjekord Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa. Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale. Testament, liigid ja sisu. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 18. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel.
Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. ) Kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? 1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
annaabi.ee 
