Perekonnaõigus (0)

Perekonna õigus
Abielu
Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus .
Abielluda ei või:
1)samasoolised
2)otsejoones üleneja/alaneja
3)vennad/õed
4)lapsendaja/lapsendatu
5)rohkem kui üks abikaasa (mitme samaaegse abielu puhul kehtib alati esimene)
Kui üks abikaasa vahetab abielu kestel sugu loetakse abielu automaatselt lõppenuks teise soo reigistreerimisega rahvastikuregistrisse.
Abielu tühisuse alused:
1)abiellunud on samast soost isikud
2)abielu on sõlminud selleks pädevust mitte omav isik
3)vähemalt üks pooltest ei ole avaldanud soovi abielluda
Abielu varasuhted
Abielus eksisteerivad kahte tüüpi varasuhteid:
1)ühisvara – vara, mis on soetatud abielu kestel või mis on selleks selleks saanud abieluvaralepinguga. Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse.
2) lahusvara – vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast.
Abieluvaraleping
Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus.
Hooldus ja üldamiskohustus
Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu lõppedes jätkub ülalpidamiskohustus alaealiste laste ning selle abikaasa suhtes, kelle elu kvaliteet lahutuse tõttu oluliselt halveneb. Lapse ülalpidamis kohustus ei sõltu abielulistest kohustustest. Laspel on kohustus ülalpidada abivajajat vanemat. Vaidluse korral lahendab asja kohust. Ülalpidamis kohustust ei ole sel juhul, kui lapsevanem on käitunud lapse suhtes pahatahtlikult, kuid eluaegne vanemliku hoolitsuse puudumine ei ole vabandav asjaolu.
Abielu lõppemine
Abielu lõppeb lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuametnik. Abielu ei saa lahutada vaimulik. Kui abikaasad on saanud kokkuleppele vara jagamises ning laste hooldus õiguses piisab üksnes avaldusest. Kui ühes nendest asjaoludest kokkuleppet saavutatud ei ole vormistatakse lahutus kohtu otsusega. Laste hooldusõigus jaotub vanemate vahel alati võrdselt, kui kohus ei ole määranud teisiti. Ühe vanema otsus järglase osas loetakse ka teise vanema otsuseks.
Sugulus
Sugulased on isiku ülenejad, alanejad ja külgnevad sugulased. Kõik need isikud kellega sgulane on abielus ja selle isiku sugulased on hõimlased.
Ema – naine, kes on lapse sünitanud.
Isa – mees, kes on lapse eostanud.
Põlvnemine – selline õigussuhe, mis tuvastatakse lapse ja tema vanemate vahel ( lapsendamine ei ole põlvnemine).
Lapse isaks loetakse automaatselt meest, kes on lapse emaga abielus. Isadus tekib lisaks ka sel juhul kui mees on lapse omaks võtnud või kohust on isaduse tuvastanud. Isaduse omaks võtt saab toimuda ainult isiklikult.
Lapsendamine
Lapsendamine on õiguslik toiming, mille käigus lõpetatakse kõik eelnevad õiguslikud suhted lapsevanematega ja luuakse uued lapsendajatega. Lapsendamine otsustatakse alati kohtuotsusega ning lapsendada saab ainult sellist last, kes on lapsendamise otsuse tegemise ajal noorem kui 18. Lapsendada võib vähemalt 25 aastane täieliku teovõimega inimene. Kui lapsendajad on abielus siis võib üks lapsendaja olla ka noorem, kui 25, aga seda ainult sel juhul, kui lapsendatakse abikaasa last (minimaalne vanus on 18).
Kooselu
Kooselu on lepinguline suhe kahe teovõimelise füüsilise isiku vahel. Kooselu pooltest vähemalt üks peab elama alaliselt eestis.
Kooselu ei saa sõlmida:
1)abielus olevad isikud
2)ülenejad,alanejad sugulased,õed – vennad
3)need, kes pole täiemõistuse juures
4)kellel on juba kooseluleping
Kooelulepingu sõlmitakse notarjaaselt ning koos sellega on kohustus sõlmida abieluvaraleping. Kooselu pooled ei saa lapsendada va. üksinda ning üks pool teise poole bioloogilist last. Kooselu kestel kehtib abieluga sarnane ülalpidamis kohustus, mis ei jätku kunagi peale kooselu lõppemist.