Erinevad seadusepunktid Eesti seadusest. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Tsiviili vastused

Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada).

Tsiviilõigus

20

docx

Pärimisõigus

alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, siis Eesti Vabariik. Seadusjärgse pärandamise eeldused:  konkreetse isiku surm või surnuks tunnistamine;  pärandvara olemasolu;  surmapuhuste korralduste puudumine (täielikult või osaliselt). Seadusjärgse pärimise eeldused:  pärimisvõime (olemas pärandaja surma momendil, pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps, kui ta oli eostatud enne pärandi avanemist, KOV-üksus, kelle territooriumil oli pärandaja viimane elukoht);

Õigus

2

rtf

Õiguse spikker 2

Last võib lapsendada tema nõusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. Lapsendaja abikaasa nõusolek: Abielus olev isik võib lapsendada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekul. Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate

Kategoriseerimata

5

rtf

Perekonna ja varasuhted

Moodustatakse komisjon, kes otsustab nime muutmise üle. Põhjused uue nime taotlemiseks: · tavatu kujuga nimest vabaneda · keeruline, raske nimi · soov kaitsta oma isikunime, soov vältida nimest tulnud kahjulikke tagajärgi (mitmel inimesel sama nimi ja ehk ka sama sünnikuupäev) · soovitakse kasutada oma esivanemate kantud nime · kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime Uueks perekonnanimeks ei või anda: · ei ole sobiv oma keeruka või eesti õigekirjutusreeglitele mittevastava kirjapildi tõttu · ei tohi olla sama nime ja sünniajaga isikut · ei saa võtta sellist perekonnanime, mis on liiga laialdase kasutusega (nt Tamm, Saar, Mägi, Sepp, Ilves, Kukk, Rebane) · ei saa võtta sellist nime, mis on üldiselt kasutatav eesnimena Pärimisseadus (PärS) Hakkas kehtima 2009. Pärimisõigus reguleerib surnud isikule kuulunud vara üleminekut teistele isikutele. Pärandvaraks

Õigusõpetus

26

docx

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

05.08.2011 andis notar välja uue pärimistunnistuse, mille kohaselt oli pärijaks Pille. 3  1. PÄRIMISMENETLUS 1.1 Pärimismenetluse olemus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule 1. Kuna isiku surmaga lõppeb ka tema õigusvõime, siis ei saa ta enam olla õiguste ja kohustuste kandja. Viimased aga enamasti isiku surmaga ei lõppe, vaid lähevad üle pärijale. Eesti õiguses on pärija pärandaja, ehk surnud isiku, kelle vara pärimisele läheb üldõigusjärglane2. Seega pärandajaks on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle. Pärandaja vara nimetataksegi pärandiks. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga3.

Õigus

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

ei olnud määratud (siin on pärimisseaduses tehtud üks erand vt. PärS § 30); 1 Teise ja kolmanda pärimise aluse korral toimub pärimine vastavalt pärandaja viimsele tahtele, teha korraldusi kogu oma pärandi kohta. BES järgi sundosa pärimist Eesti territooriumil praegu kusjuures jagamine kehtiva õigusega sarnases vormis ei tuntud, kuid see ei tähenda veel, et tol ajal oleks kehtinud täielik testeerimisvabadus. (Sundosa kohta vaata PärS 5. osa.) · testamendijärgseks pärimiseks ja · lepingujärgseks pärimiseks

P?rimis?igus

3

doc

Pärimisõigus

abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut

Õigus

27

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

oma vahetu ülemusega. Hõimlased ­ abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4. hariduse kohta dokumendid. Esimese korra puhul peab ametnik andma vande. · teenistusse nimetamine: käskkirjaga (palgaaste, katseaja kohaldamine max 6 kuud, teenistus staazi olemasolu ­ staaz katkeb, kui on sooritatud kuritegu - , lahkunud Eesti kodakondsusest) · 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus ülemusega ­ fikseeritakse dokumendile atesteerimisleht. · Teenistusleht ­ atesteerimis tulemused, ergutused, distsiplinaar karistused. · Teenistujate õigused: -palk (palga astme järgi ­ 7 väikseim palgaaste, 35 suurim palgaaste) ­ ametipalk. · Ametipalga lisad: teenistus aastate eest ­ 5-10a 5% palgalisa, 10-15a. 10% palgalisa, 15a

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)