Erinevad seadusepunktid Eesti seadusest. (0)

Õigusõpetus
ÜLALPODAMISKOHUSTUS

• Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama
  
• Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama
  
• Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps ( lapsevanem ) ei täida ülalpidamise kohustust
  

ÜLALPIDAMINE
ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA:

• Alaealine laps
  
• Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni
  
• Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama
  

ELATIS

• Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt
  
• Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast
  
• Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu
  

ELATISE TAOTLEMINE

• Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult
  
• Kohtu kaudu: hagimenetlus (suurema summa nõudmiseks) või
  
• Maksekäsumenetlus (lihtsustatud menetlus, avaldus elektrooniliselt , summaks maks. 1,5 kordne määr arvestatuna pool alampalka kuus)
  

LAPSENDAMINE

• Lapsendada võib ainult alaealist
  
• Lapsendajaks võib olla väh. 25-a. täieliku teovõimega isik (kohus annab loa ka väh. 18-a. isikul olla lapsendaja)
  
• Vähemalt 10-a. lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust)
  
• Bioloogiliste vanemate nõusolek
  
• Avaldus maavalitsusele
  
• Lapsendajate taustakontroll (teris, varaline seisund, eluase , õiguslik käitumine), nõustamine
  
• Maakohus kinnisel kohtuistungil
  
• Lapsendamissaladuse hoidmine
  
• Lubatud muuta lapse nime
  

PÄRIMISÕIGUS
MÕISTED!
Pärimisõigus – reguleerib isiku surma korral tema vara üleminekut teistele isikutele
Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb
Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine
Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud
Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused
Pärimiskõlbmatus – isik, kes on kohtu kaudu tunnistatud negatiivse isikuna ( kuritegu pärandi vastu suunatud, nimelt isiku tapmine; on testamenti sundinud ümber kirjutama)
SURNUKS TUNNISTAMINE

• Tsiviilkohtumenetlus
  
• Andmeid isiku elusoleku kohta ei ole 5 aastat
  
• Hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel – andmeid ei ole 6 kuu möödumisel tema kaduma jäämisest
  
• Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid
  

Näited:
1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut
2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral
3.) 2016 .a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut
PÄRIMISE ALUSED

• Seadus – (Seadusjärgne pärimine ) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas:
  
• Testament või
  
• Pärimisleping (kahepoolne otsustamine)
  

Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping.
Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed.
PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI

• Ei ole testamenti või pärimislepingut
  
• Pärijateks on abikaasa ja sugulased
  
• Sugulased pärivad kolmes järjekorras:
  

Järjekord – alanejad sugulased (lapsed)

Järjekord – vanemad ja nende alanejad sugulased (lapsed)

Järjekord – vanavanemad ja nende alanejad sugulased
ABIKAASA PÄRIJANA

• Pärandaja üleelanud abikaasa
  
• 1.järjekorra pärijate kõrval võrdselt, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist
  
• 2.järjekorra pärijate kõrval poole pärandist
  
• Kui ainult 3.järjekorra pärijad, siis pärib abikaasa kogu pärandi