Praktiline töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu
madala palga või töö mittesobivuse. Artiklis väljatoodud uurimus töökollektiivis kohanemise kohta näitab, et 24,1% debiilikuist töötajatest rikub töödistsipliini. Peamiseks distsipliinirikkumisteks on alkoholi tarvitamine tööl, purjuspäi tööle ilmumine, tööluusid ja korralduste mittetäitmine. Mitmete asutuste juhtkonnad arvasid, et vaimselt alaarenenud töötajat ,,ei tasu" karistada, sellest polevat kasu. Artiklis väljatoodud uurimus näitab ka, et vaimse alaarenguga noortel on puudused iseseisva elu organiseerimisel, vaba aja veetmisel ning harrastustes, kindlasti oleks vaja teaduslikult põhendatud kasvatustöö programme. ,,Abikooli lõpetanute sotsiaalsest ja tööalasest adaptsioonist." V. Vääranen, TRÜ eripedagoogika kateedri õppejõud Nõukogude Kool, 1977 a. detsember 1979 a
pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga
Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid, näovorm on teravate joontega, pikad kondid, õlad kitsad; atleetiline arenenud lihased, võimsad õlad, lõug tugev, nina nüri, luustik tugev, jämedakondiline; pükniline kerepiirkond ülekaalus, näovorm on lamedapinnaline, ümmargune, tugevasti arenenud rasvkõht, kondikava on õrn.
Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e. pervasiivse arenguhäirega lapsega 13) Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud lapse arengu hindamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt a. kirjeldatakse lapse arengut lähtuvalt eeldatavast tasemest b. toimub lapse arengu hindamine ühe korra õppeaastas c. on lapse arengu hindamise aluseks eeldatavad osaoskused d. on lapse arengu hindamine osa igapäevasest õppe-ja kasvatusprotsessist e
a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2) või mõnikord raske (www.vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel. · Koolitöö edukus on piiratud o osa neist isikutest on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises. o Haridusprogrammid võivad anda võimalusi nende piiratud võimekuse
funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom. Selle tulemusena on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47. See tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest. Selline inimene on väikest kasvu, mongoliidse silmalõikega, lameda näo ja kõrgete põsesarnade ning vaimse alaarenguga. Sündroomi all kannatavad mehed on steriilsed, naised aga võivad vahel lapsi saada. Tunnuseks on samuti "ahvivagu". Downi sündroom tuleneb 21. kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Samuti avaldab mõju ka vanemate naiste rasestumine ja sünnitamine. Klinefelteri sündroomiga meestel on kolm sugukromosoomi (XXY). Selle sündroomiga mehed on naiselike kehaproportsioonidega, enamasti mõningase vaimse alaarenguga ning suguvõimetud.
1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon
desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus • Psühhomotoorika häired • Une ja une-ärkvelolekutsükli häired • Sümptomite järsk algus ja ööpäevane varieeruvus 15. Too näiteid sotsiaalse adaptatsiooni nõrgenemisest ja sellega seotud konkreetsetest riskidest vaimupuudega inimestel. . Nähtuste olemuse mõistmise võime on sedavõrd häiritud, et ühiskonna korraldust kirjeldavaid pealismõisteid kerge vaimse alaarenguga inimene ei suuda tõlgendada, mistõttu võib raskendatuks osutada kultuuritraditsioonide järgimine, laste kasvatamine jms. Igapäevases elus vajab mõõduka vaimse alaarenguga inimene igapäevaselt juhendamist, sest talle on selgusetud ühiskonna korraldust kirjeldavad põhimõisted (vargus, omandus, vastutus). Neil võib tekkida raskusi arusaamisega, mis on õige ning mis on vale. Neid võidakse ära kasutada.
ületatavad • Lapse säästmine hurjutamisest (oled • Võivad esineda perekonniti ST14 laisk, lohakas jne) ja teiste klassikaaslastega võrdlemisest •Piirnevad kerge intellektipuudega e. Kristel Koldek vaimse alaarenguga Juhendaja: Reet Rääk
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid
Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika Patau sündroom on põhjustatud 13. kromosoomipaari mittelahknemisest, mis enamasti (85%) on emapoolses meioosi jagunemishäire tõttu. Isapoolne (10-15%) mittelahknemine on harvem. 20% juhtudel on üks vanem translokatsiooni kandja. Emade keskmine vanus on üle 30, translokatsioonivormi puhul umbes 25 aastat. Umbes 85% juhtudel on tegemist regulaarse trisoomiaga translokatsiooniga t(13;D) või t(13;G). Harva esineb ka 13. kromosoomi
puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed võivad olla ettearvamatud, on erivajadustega laste puhul ootamatu käitumine tõenäolisem. Need teadmised ja oskused, mis aitavad maha rahustada tavalast ei pruugi toimida intellektipuudega lapse puhul. Suured erinevused on ka nende õpetamisel. Lihtsam on sobitada kergema puudega lapsi. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga, kuulmislangusega, nägemis-ja kõnepuudega lastele on mõeldav sobituskasvatus. Siiski tuleb nendele lastele koostada individuaalne arengukava ning õpetada neid individuaalse õppekava alusel. Nende laste tarvis peab õpetajal olema ettevalmistatud erinevaid töölehti, mis on sobitatud just konkreetse lapse õpetamiseks. Kuna õppeasutustes ei tööta enam parandusõppe õpetajaid, peab õpetaja ise suutma õpetada lastele osaoskusi, et nad suudaksid omandada üldiseid õpioskusi
mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud. 6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? Retti sündroom, Vitamiin D resistentne rikettsia, Fragiilne X sündroom e. Martin-Belli sündroom 7. Nimeta 3 X-liitelist retsessiivset haigust? Duchenne’i lihasdüstroofia, Hemofiilia A ja B, Daltonism 8. Mis põhjustab Duchenne’ lihasdüstroofiat? Kuidas haigus avaldub? DMD1-geen Uusmutatsioonid, seda põhjustav geenviga ei pärandu haigetelt edasi. Lihasnõrkus, intellektitaseme kerge langus.
soost Ajalugu · Esmakordselt kirjeldasid 1943.a. Martin ja Bell FraX kromosoom · Ei ole kõigis rakkudes · 450% rakkudes FraX meestel · X kromosoomis on üks osa mitmeid kordi pikem, kui normaalselt just see koht vastutab närvirakkude arengu eest http://www.britannica.com/eb/art-1697 Fra X sündroom · Fra X sündroomiga meestest on 50% vaimse alaarenguga ( edaspidi VAM) · 20% haigust kandvatest meestest on normaalse fenotüübiga normaalsed edasikandjad · Normaalse meesgeenikandja kõikidel tütardel on premutatsioon, kelle poegadel on suur risk pärida kas pre- või täismutatsioon Fra X sündroom · FraX sündroomi annavad järglastele edasi naised · Täismutatsiooniga naiste poegadel on 50% FraX sündroomi risk ja tütardel 25% · Haigus avaldub tüdrukutel kergemini kui poistel kuna tüdrukutel on kaks X
Fourth level Fifth level HILISEMAD MÕJUD § Igaühte, kes viibis plahvatuskohale lähemal kui 2,2 kilomeetrit, ähvardas oht surra kiiritushaigusesse. Mõnikord kulus selleks minuteid, mõnikord aga nädalaid, enne kui avaldusid kiiritustõve tunnused. § Leukeemiat esines 50% võrra rohkem § Naised, kes olid rasedad pommi plahvatamise ajal, tõid ilmale kas surnud, haigeid, vigaseid või vaimse alaarenguga lapsi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=NF4LQaWJRDg SÕJA LÕPP Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti
Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Vegetatiivsel Klinefelteri sündroom- meestel on kolm sugukromosoomi (XXY) (naiselikud paljunemisel. kehaproportsioonid, vaimne alaareng, suguvõimetud) Variatsioonikõver- variatsioonirea graafiline kujutis. Turneri sündroom- naisel on ainult 1 x-kromosoom, teine puudub. Kokku 45
toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus." Lihtustsatud õpe on põhikooli lihtsustatud õppekava variant (vastava määruse lisa 1), mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused; · nende oskuste kujunemise tempo on tunduvalt aeglasem normist." Ja kelle "põilised raskused ilmnevad · tavaliselt koolihariduse omandamisel paljudel on probleeme eriti lugemise ja kirjutamisega.
puudulikkust ja intellekti puudulikust. Uuem nimetus on intellectual disability, mille eestikeelne vaste tänapäevases haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) on vaimne alaareng. (Häidikind, 2008). Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.) 5 1.2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega.
kaunistuses või mööbli ümberpaigutamisel) · Omapärane kehahoiak ja kõnnak- võib esineda erinevatel eluperioodidel (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte: · Kartused/foobiad, une- ja söömishäired · Ärritus- ja agressiivsushood · Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune
Downi sündroom on geneetiline haigus. Uurin, mis selle põhjustab ja kas seda on võimalik ravida. Mis õppimis võimalused neil on ning kuidas arendada nende haridustaset? Kuidas on võimalik Downi sündroomi ennetada ja kuidas avastatakse , et loode on Downi sündroomiga. Valisin selle teema, kuna minu suguvõsas on Downi sündroomiga lapsi esinenud kahel korral. Minu õde oli Downi sündroomiga ning mu onu tütar samuti. Õde oli väga sügava vaimse alaarenguga, kes ei mõisnud peaaegu üldse seda maailma, aga onu tütar on väga taibukas, oskab kirjutada, lugeda, matemaatilisi tehteid teha ja on asjalik ka sotsiaalse poole pealt. Tal on eraldi õppeprogramm ja käib tavakoolis, kus talle meeldib. Käesolevas referaadis annan ülevaate Downi sündroomist, mis on selle tekkepõhjusteks, kuidas ennetada, millised on sümptomid ja Downi sündroomi diagnoosimisest. 3
Erialadeks pakub ta välja teenindussfääri madalama kategooria töölise, meditsiiniasutuse hooldusõe, autobussi, trammi või trolli remondilukksepa eriala, kuna madalamate kategooriate oskustöölistest on tema sõnul alati puudus. 1982. aastal ilmus Karlepi ja Kõrgesaare poolt artikkel „Arengupuuetega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtteid ja diferentseerimine“. See artikkel oli küll põhiliselt keskendunud vaimse alaarenguga laste õpetamisele, kuid mainitakse ka, et abikooli õppematerjale ja metoodiliseid võtteid kasutatakase edukalt arengupeetusega laste õpetamisel. Jaan Kõrgesaare poolt on ka tehtud 1984. aastal intervjuu Niina Tsõpinaga. Niina Tsõpina oli tollal vaimse arengu peetusega laste pedagoogika ja psühholoogialabori pedagoogigagrupi juhendaja pedagoogikakandidaat. Intervjuu oli tehtud Niina kolmepäevasest kogemusest Tartus, kus ta
2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire
vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed, kuhu võetakse vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. 4. Laste arv erirühmas 1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last;2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last;5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last;6) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kuni 4 last. 5. Laste arv sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta 6. Valla- või linnavalitsus loob võimalused erivajadustega laste arenemiseks ja kasvamiseks
Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoinguid ja operatsioone. Kuidas mõjutab intellektuaalne puue kõne arengut ning kõnepuue intellektuaalse tegevuse arengut? Kõnepuue intellektuaalse alaarenguga isiku puhul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda ja / või ei taha normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. raskused tekivad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi ega kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile
F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng F79 – täpsustamata vaimne alaareng. Kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on kindlasti kohe märgatavad erinevused, sest kerge vaimupuudega laps on sageli raskesti eristatav intellektipuudeta õpiraskustega lapsest. Samas on keerukas eristada mõõduka ja raske astme vahel, kuna nendel laste liitpuuded võivad muuta nii nende motoorseid kui tunnetusprotsesse ja kõne arengut. Kergema ning mõõduka alaarenguga lastel, aga puudub huvi ümbritseva vastu ja nad on aeglaste teadmiste omandamisega. Neil puudub samuti järjekindlus, domineerib enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda.
Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. restandardiseerimine 1985. neljas versioon 1. Suur standardiseerimise grupp 2. IQ kasutamine 3. Hoolikalt koostatud skoorimisjuhend. Alates 1921 aastast nn. geeniuste uuring - 5 köidet "Genetic Studies of Genius" B. Robert M. Yerkes (1876-1956) 6
Briti arsti 14-aastast andekat poissi, kellel esinesid kirjaliku kõnehäire. Peale seda asusid paljud autorid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. (Hoyles & Hoyles, 2007) 1960ndatel sai termin düsleksia populaarsemaks kui "sõnapimedus". 1972.aastal loodi British Dyslexia Assocation. 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi algul kujunes välja kaks koolkonda kirjaliku kõne puuete tekkepõhjuste seletamisel. Osad autorid pidasid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaimse alaarenguga seotuks. Teised aga olid veendunud, et neid kahte otseselt seostada ei tohiks. Nende seisukohtade alusel kujunes välja mitmeid eraldi uurimissuundi. Samas keskenduvad enamus varasemaid kirjaliku kõne hälvete tekkimist seletavaid teooriaid vaid ühele valdkonnale ja puudulikuks jääb erinevate riskitegurite kompleksne analüüs. Tükk aega kaheldi kas arengukäigus tekkiv düsleksia on ikka päris. Isegi
Pärandum- generatiivsed, somaatilised Efekti järgi- surmavad, kahjulikud, kasulikud, neutraalsed Ulatuse järgi Geenmutat. Nt. suhkrutõbi Ei avaldu fenotüübis: kui aminohape ei muutu, sarnase funktsiooniga aminohape, mutante alleel retsessiivne Kromosoommutat. Nt. Kassikisa sündroom Genoommutat. Nt. Downi sündroom 47 kromosoomi (21. Kromosoomi 3kordsus)- väikest kasvu, mongoliidse silmalõikega, vaimse alaarenguga, enamasti suguvõimetu, ,,ahvivagu" peopesas- 21. Kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Klinefelteri sündroom (XXY) naiselikud Turneri sündroom (X) sekundaarsed sugutunnused ei arene välja Spontaansed mutatsioonid- iseeneslikud, normaalses elukeskkonnas Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus Mutageen- mutatsiooni põhjustaja +sordiaretus Meditsiin ja geneetika Monogeensed haigused (pärilikud) Tsüstiline fibroos Huntington Hemofiilia Daltonism
Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939. 129 ülesannet: 2-22 aastani 1960. 142 ülesannet: 2-22 aastani 1972. restandardiseerimine 1985. neljas versioon 1. Suur standardiseerimise grupp 2. IQ kasutamine 3. Hoolikalt koostatud skoorimisjuhend. Alates 1921 aastast nn. geeniuste uuring - 5 köidet "Genetic Studies of Genius" B. Robert M. Yerkes (1876-1956) 6
vahele andmetega manipuleerimisega. Tema uuringu jaoks oli roti ,,mõnualadele" sisestatud elektroodid, et mõõta kas loom mõjutab generaatorit, et saada mõnutekitavat stimulatsiooni. Teadlane aga lülitas andmeteloenduri kindlatel hetkedel välja, jättes seega mulje, et suuremal osal kordadest mõjutab rott ise generaatorit. Vähem teadaolev juhtum on psühholoog Stephen Breuningi poolt läbiviidud pettus, kus teadlane, töötades psühhotroopsete ainete uuringu kallal vaimse alaarenguga patsientidele, jäi vahele andmete võltsimisega. Tema assistentidel tekkis andmete õigsuse osas kahtlus kui nad märkasid, et Breudning on saanud sõltumatute hindajate (meditsiiniõed) tulemustes ideaalse kokkulangevuse. Kindlam tõend võltsimisest tuli ilmsiks kui teadlane esitas uurimuse, mille alusel ta olevat viinud läbi uurimuse 45 osalejaga viimase 2 aasta jooksul kindlas asutuses. Kui uurimuse kohta täpsemaid andmeid paluti, selgus, et teadlane ei ole tegelikult seal
kirjeldanud üht 14 aasta vanust kirjaliku kõne häirega poissi, kes oli väga andekas. Peale seda asuti autorite poolt lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. 1960ndatel hakati „sõnapimeduse“ asemel kasutama terminit „düsleksia“. 1972. aastal loodi Briti Düsleksia Assossatsioon. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kujunes düsleksia tekkepõhjuste seletamisel välja kaks eri koolkonda. Üks pool pidas lugemis- ja kirjutamisraskusi seotuks vaimse alaarenguga, teine pool aga oli veendunud, et need kaks pole omavahel otseselt seotud. Kujunes välja mitmeid uurimissuundi, kuid suur osa varasemaid 7 teooriaid keskendub vaid ühele valdkonnale, puudub erinevaid riskitegureid arvestav analüüs.(Tallinn, 2011) 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise
nupule" ja "Ära vajuta" kutsuvad mõlemad esile sama tegevuse — laps vajutab nupule. Laps võib kolmandal eluaastal isegi õigesti korrata instruktsiooni, kuid tegutseb ikkagi valesti. Autor järeldab, et laps reageerib esmajoones häälele, mitte korralduse tähendusele. Instruktsiooni kordamine (laps kordab korraldust, alles seejärel täidab) hakkab last abistama kolme aasta vanuses. See on järelikult vanus, kus ka lapse oma kõne hakkab tema tegevust reguleerima. Vaimse alaarenguga lastel ilmnevad kirjeldatud vastuolud tunduvalt kauem. Nt keskmise sügavusega vaimupuude korral ei täideta instruktsioone õigesti (isegi kui neid suudetakse korrata) veel vanuses 10-12 a. Järelikult vaimse alaarenguga laps ei ole kooli tulles veel küps tegutsema ainult verbaalsete korralduste alusel, ei ole valmis ka ise oma tegevust reguleerima (kõne ja tegevus ei lange alati kokku). Jääb üle tegevus ette näidata ja
(2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad. 17.)Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse? tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last; 18.)Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse? arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last; 19.)Mitu erivajadustega last võetakse sobitusrühma? Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta. Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine : 1) sõimerühmas kuni 14 last; 2) lasteaiarühmas kuni 20 last; 3) liitrühmas kuni 18 last. 20.)Mis tuleb koostada igale sobitusrühma erivajadustega lapsele? IAK ehk individuaalne arenduskava
Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui
Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui
nad on võimetud ise toime tulema. h) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad (5). Standardhälbe alusel moodustatud normid jagunevad nii, et umbes 68% keskmiste, 13% kõrgete ja 13% madalate vaimsete võimetega, ehk umbes 94% inimestest on niinimetatud. normaalsed. 3% on väga andekaid, ja 3% vaimse alaarenguga (5). Vaimse alaarengu põhjused on peamiselt geneetilist päritolu, kuid need võivad olla tingitud ka varastest ajukahjustustest, halbadest keskkonnatingimustest või õnnetustest (5). Vaimselt väga andekate kohta käibiv stereotüüpne arvamus, et nad on tavaelus saamatud, arglikud ning sotsiaalselt kohanematud ei pea paika. 1920-te aastate algul Lewis Termani poolt alustatud uuringud 1500 väga andeka lapsega (IQ üle 140), mida jätkati 60 aasta jooksul, näitavad vastupidist
40. Seletage lahti väide: nägusid kodeeritakse terviklikult (holistiliselt) aga isikukirjeldust tükkhaaval? Isikukirjeldus kirjelduse objekt on lagunenud üksikuteks detailideks. Nägu võtab isik ühe tervikuna, kuid isikukirjeldus koosneb mitmetest erinevatest detailidest. Seega näo üksikasjad nii hästi meelde ei jää. 41. Mis on korduva küsitlemise plussid ja miinused? 42. Milline on kaastunnistajate mõju isiku ütlustele? 43. Mida tuleb silmas pidada vaimse alaarenguga lapse ja täiskasvanu küsitlemisel? Tuleb anda aega vastamiseks; oluline on mitte üle rääkida, s.t. mitte lapse juttu sekkuda. Kui ei mõista, mida laps ütles, tuleb talle seda öelda ning paluda uuesti korrata. Kahtlaseid vastuseid tuleb kontrollida kontrollküsimuste kaudu. Kui on kahtlus, et laps ei saa verbaalselt esitatud küsimustest aru, tuleb proovida muid meetodeid. Küsitlemist abistavad meetodid:
Väldi inimeste sildistamist. Inimene ei ole haigus väldi inimesest rääkides haigusele viitamist. Sõnu, mida vältida: Ohver (inimene, kes on kogenud...) Sant (puudega inimene) Sandistatud (inimene, kellel on) Kannatab millegi käes (inimene, kellel on) Vaevab miski (inimene, kellel on) Ratastooli aheldatud (ratastooli kasutaja) Vaimse alaarenguga (õpiraskustega või vaimse puudega inimene) Vaimuhaige (vaimse tervise probleemiga inimene) Invaliid (puudega inimene) 30. Nõustamisel esinevad eetilised teemad. Oma kompetentsuse piiride tunnetamine - nõustaja peaks teadma oma võimete ja oskuste piire, ning neid mitte ületama. Teadmine millal ja kuidas keelduda - keeldumine on professionaalse abistaja peamisi vastutusi. Millal, kuidas, miks?
kirjandus_4_2 Emotsionaalsed reaktsioonid on keerulised, komplekssed protsessid, mis vallanduvad vastuseks väliste stiimulite ja psüühika sisemiste komponentide kogumile. Emotsionaalsete reaktsioonide bioloogiline funktsioon on kindlustada organismi integreeritud reageerimine välistele stiimulitele, selle lôppeesmärgiks on soodsa kohanemise kindlustamine. Emotsionaalsete reaktsioonide reguleeriv mõju organismi seisundile ning inimese käitumisele võib häiruda - vaimse alaarenguga seoses; - kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; - psüühilisest haigusest tingituna; - reaalsest olukorrast lähtuva ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul Emotsionaalse reaktsiooni reguleeriva mõju häirumist on arvestatud ka kriminaalmenetluse kontekstis, kus teo toimepanemist hingelise erutuse seisundi mõjul hinnatakse karistust kergendava asjaoluna. Isikuvastaste süütegude hulgas eristatakse provotseeritud tapmist, s.o.tapmist, mis on toime pandud
(MIKS??) Säilib 5 aastat. Sobitusrühmas töötada on palju raskem, kui erirühmas. Praegu on vanemad kohustatud kirjalikult anda teada lapse erivajadusest, lasteaja töö on välja mõelda kuidas seda küsida. § 7. Laste arv rühmades (2) Laste arv erirühmas on järgmine: 1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last; 2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last; 3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last; 4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last; 5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last; 6) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kuni 4 last. (3) Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta. § 14. Erivajadustega lapsed (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadustega lapsed) loob valla- või
isikuvabaduse kaitse ettekäändel. 9 7. Emotsionaalsete reaktsioonide mõju käitumisele: erinevused selle teema käsitlemisel juriidilises ja psühholoogilises kontekstis Emotsionaalsete reaktsioonide reguleeriv mõju organismi seisundile ning inimese käitumisele võib häiruda - vaimse alaarenguga seoses; - kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; - psüühilisest haigusest tingituna; - reaalsest olukorrast lähtuva ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul Emotsionaalse reaktsiooni reguleeriva mõju häirumist on arvestatud ka kriminaalmenetluse kontekstis, kus teo toimepanemist hingelise erutuse seisundi mõjul hinnatakse karistust kergendava asjaoluna. Isikuvastaste süütegude hulgas eristatakse provotseeritud tapmist, s.o.tapmist, mis on toime pandud
sugukromosoomid) Tõstetakse spetsiifiliselt ühe X-kromosoomiga isenditel X-liiteliste geenide aktiivsust (Drosophila) Vähendatakse kahe X-kromosoomiga isenditel X-liiteliste geenide aktiivsust (imetajad, ümarussid) 39. Sugukromosoomide arvu anomaaliad Sugukromosoomide aneuploidiaga patsientide vaimne areng suhteliselt normaalne Füüsilise arengu häired on seotud põhiliselt suguorganite alaarenguga ja suguhormoonidest sõltuvate sekundaarsete sugutunnuste ja kasvu häiretega 40. Turneri sündroom Kirjeldati 1938 naistel. Sündroomi karüotüübi kirjeldamiseks kasutatakse nii 45,X kui ka 45,X0. Väike kasv (alla 150 cm), primaarne amenorrhöa (puudub mentsuaaltsükkel) ning sekundaarsete sugutunnuste puudumine. Nendel patsientidel esineb kaelal tiibjätke (pterygium colli), mis annab tiibjad nahavoldid kaelale, küünarnukk paikneb muutunud nurga all
iseloomulik mõningane kognitiivsete funktsioonide kahjustus. Pervasiivsed arenguhäired: Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. (Lapse autism; Atüüpiline autism; Retti sündroom; Lapse muu desintegratiivne häire; Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired Arenguhäired: põhjused võivad olla geneetilised (nt. 21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse
Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte27. Uimastiennetuse tasandid. 3 tasandit: primaarne (esimene), sekundaarne (teine), tertsiaarne (kolmas) tasand. Primaarne- kõige üldisem. Haarab kogu elanikkonda ja on suunatud neile kes ei tarvita uimasteid. Sihtgrupiks on lapsed ja noorukid, eesmärk on uimastinõudluse vähendamine. Sekundaarne- on suunatud riskigruppidele (vaimse alaarenguga, ühiskonnaohtlikele tegudele kalduvad isikud, isikud kinnipidamiskohtades,) ja in kellel on seos uimastite tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tertsiaarne- suunatud neile, kellel on juba kujunenud sõltuvus alkoholist või narkootikumidest. Eesmärgiks on uimastite tarbimise lõpetamine või vähendamine, haiguste ennetamine, kuritegevuse tõkestamine. 28. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste 5 baasoskust, nende seotus uimastiennetusega
psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid. Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on
Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10- 15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu. Haigust põhjustab geeniga FMR1 külgneva DNA järjestuse CGG kordistumine X kromosoomi otsa lähedal. Kui normaalses kromosoomis on 5-60 CGG
rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega. Puuetega (vaimse 23 alaarenguga) on heterosügootsed naised ja hemisügootsed mehed. On ka üksikuid erandeid, kus sümptomid ei avaldu.
Rehabilitatsioonimeeskond plaani koostamisel: Reh.meeskond koosneb vähemalt 5-st erinevast kõrgharidusega spetsialistist: sotsiaaltöötaja, psühholoog (kutsenõustaja), füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, arst, õde. Nõuded reh.meeskonna koosseisule plaani koostamisel: Somaatilise häirega isikule reh-plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut. Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule plaani koostamisel - eripedagoog või logopeed. Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule plaani koostamisel - psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse. Kuni 18-aastasele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab meeskonda kuuluma eripedagoog. Täisealisele psüühikahäirega isikule plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma psühhiaater sotsiaalhoolekande seadus § 1112
täiskasvanuina tegutseda iseseisvalt ja suudavad pidada töökohta ja luua perekonda. Mõõdukas alaareng (IQ 35-49)- nõuab juhendamist kogu elu Raske ja sügav alaareng- võimetud elus ise hakkama saada. Vaimse arengu peetuse põhjused: 1/3 bioloogiline põhjus, milleks kõige sagedamini Down`i sündroom (mongolism)-1 kromosoom ülearu. Kuidas tuleks õpetada? Peavoolu ideoloogia- arengupeetusega ja normaalsete laste suhtlemine tavalistes klassiruumides parandab alaarenguga laste õppimisvõimalusi, suurendab nende sotsiaalset vastvõetavust ja kergendab integreerumist ühiskonda. Intellektuaalselt andekad (IQ üle 130).moodustavad 2-4 % populatsioonist. 5. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID Motivatsioon-- sotsiaalne või psühholoogiline tingimus, mis suunab indiviidi käitumist teatud kindla eesmärgi suunas. Motivatsiooniga rööbiti kasutatakse mõistet ajejõud , mis reeglina tähistab bioloogilisi või füsioloogilisi mõjureid, mis panevad organismi tegutsema
annaabi.ee 
