Erikoolid (0)

ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati “ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses ” ( Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel.
Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele ( keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). Kutseharidust oli võimalik omandada õppe-tootmiskombinaatides ja Tallinna Invaliidide Kutsekoolis. Õppida sai näiteks kingsepaks, rätsepaks, kodumasinate remondilukksepaks. ( http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r3.html )
Ene- Silvia Sarv kirjutab aastal 2008:
¤ koolide vabanemine ideoloogilisest ja bürokraatlikust painest kümneaastakul 1987-1996 Eesti kooliuuenduse (nt aktiivsete koolide võimalus omaalgatuslikuks õppekava-arenduseks projekti Omanäoline Kool raames)
¤1997. a alates üleriigiline nõue kooliõppekava ja 2000. aastast ka kooli arengukava loomiseks. Mõlemad sisaldavad ühe aspektina vajadust sõnastada kooli visioon ja missioon
(Sarv, Ene-Silvia. 2008. Eesti kool 21. sajandi algul.Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist.Tallinn. Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel:29)
“Uuendatud haridusseadustiku jõustumisega alates 1992.aastast on Eesti hariduspoliitikas toimunud tuntavaid positiivseid muudatusi. Tänaseks päevaks on tagatud kõigi laste haaramine haridussüsteemi. 1997.aastal jõustunud uus põhihariduse ja üldkeskhariduse riiklik õppekava sätestab esimese põhimõttena, et igal lapsel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Sellest põhimõttest lähtuvalt on haridusministri määrusega kehtestatud veel lihtsustatud ehk abiõppe õppekava ja toimetuleku õppekava. Sisuliselt on võimalik kohustuslikku põhiharidust omandada kolmel eri tasemel. Seega oleme käesoleval ajal olukorras, kus

• ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu;
  
• igal lapsel on õigus saada haridust oma elukohajärgses haridusasutuses sõltumata tema eripärast;
  

Kõikides maakondades ja linnades on moodustatud asjatundjatest nõustamiskomisjonid, mille pädevuses on määrata hälviklapsele võimetekohane õppekava või õppevorm, suunata hälvik lapsevanema ( eestkostja ) nõusolekul sanatoorsesse kooli, hälvikute erikooli või klassi ning otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamist.”
( http://www.riik.ee/pere/aruanne.html#7.2 LASTE OLUKORD EESTIS 7.2 Erivajadustega laste õpetamine. Ants Eglon, Aili Keres )