Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused - Geneetika iseseisev töö 1-3 (0)

1 Hindamata
Punktid




  Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e.  Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid?  Neid  sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid 
nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga 
mitteseotud tunnuseid
3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest  suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja  kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad 
päranduda kas dominantselt või retsessiivselt.
5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised  pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest 
geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud.
6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? Retti sündroom, Vitamiin D resistentne rikettsia,  Fragiilne X sündroom e. Martin-Belli 
sündroom
7. Nimeta 3 X-liitelist retsessiivset haigust? Duchenne’i  lihasdüstroofia, Hemofiilia A ja B, Daltonism 8. Mis põhjustab Duchenne’ lihasdüstroofiat?  Kuidas haigus  avaldub? DMD1-geen Uusmutatsioonid, seda põhjustav geenviga 
ei pärandu haigetelt edasi. Lihasnõrkus, intellektitaseme kerge 
langus.
9. Millest on põhjustatud A-hemofiilia? Kuidas haigus avaldub? VIII  faktori puudus või defekt, põhjustab mutatsioon geenis HEMA, mis
kodeerib verehüübe faktorit VIII. Haigust põhjustava geeni 22. 
intronis inversioon. Suured verevalumid lihastes, liigestes, 
iseeneslik veritsus. Verehüübimise häire
10. Millest on põhjustatud B – hemofiilia? Kuidas haigus  avaldub? Tingitud IX faktori puudulikkusest, punktmutatsioonist.  
Liigne veritsemine. Verehüübimise häire
11. Mis põhjustab daltonismi? Kuidas haigus avaldub? X  kromosoomi päritav haigus. Võib olla geneetiline, või silma-, närvi-


või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega.  
Värvipimedus.
Iseseisev töö 2 (geneetika 5, 6 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused)   1. Kirjelda mitokondrit? Kahekordse membraaniga ümbritsetud  organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid 2. Mis on mitokondrite põhifunktsioon organismis? Spetsialiseerunud ATP sünteesile s.t organismi energia tootmisele.  3. Iseloomusta mitokondriaalset DNA-d (mtDNA)? On täielikult  sekveneeritud.  mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad  põhiliselt mitokondri sisemembraanis. Vastavaid valke sünteesivad 
mitokondri enda ribosoomid. Enamik ensüüme, mida vajatakse 
oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate 
geenide poolt. 
Tal on ainult eksonid, rõngas 4. Kus asub ja kuidas pärandub mitokondriaalne DNA? Pärandub  ainult emalt, Asub maatriksis 5. Mis on heteroplasmia? Olukord ,kus ühes rakus või indiviidis  esineb korraga kaks või rohkem tüüpi mitokondriaalset DNAd 
(mtDNA) 
6. Millest on põhjustatud mitokondriaalsed  haigused? Geneetiliselt  ja kliiniliselt heterogeenne grupp haigus, mida põhjustavad 
mitokondriaalse hingamisahela defektid. Mutatsioonid
7. Mis on mitokondriaalsete haiguste eripära? Avalduvad eri kujul,  raske diagnoosida 8. Milline on kõige enam levinud mitokondriaalne haigus? Leberi  päritava optiline neuropaatia


  Iseseisev töö 3 (geneetika 6 loengu materjalide põhjal: kromosoomhaigused) 1. Mis on kromosoomhaigus? Patoloogia, mille põhjuseks on  kromosoomide arvu või struktuuri muutus 2. Millised on kõige sagedamini diagnoositavad  kromosoomhaigused? Downi sündroom, Edwardsi s., Patau s., 
sugukromosoomide arvu muutused.
3. Kuidas jaotatakse kromosoomhaiguseid? Autosoomsündroomid,  Gonosoomsündroomid. 4. Millised on enamlevinumad sugukromosoomide arvu muutustest  põhjustatud sündroomid? Genosoomsündroom, klienfelteri 
sündroom. Turneri s, 
5. Milline on inimese kõige enam levinud kromosoomhaigus ja mis  seda põhjustab? Downi sündroom. Seda põhjustab 95% juhtudest 
21. kromosoomi trisoomia.
6. Mis on autosoomsündroomid? Too 3 näidet  Downi sündroom (21  kromosoomi trisoomia).  Edwardi sündroom (18 kromosoomia trisoomia).  Patau 
sündroom (13 kromosoomi trisoomia) 7. Mis on gonosoomsündroom? Too 3 näidet  Turneri sündroom - 45, XO Klinefelteri sündroom (meestel) - 47, XXY
Triplo X sündroom - 47, XXX 8. Mis on aneuploidsus? Kromosoomide aru muutused, tekib  peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis.


9. Mis on monosoomia? normaalsest kromosoomistikust on üks kromosoom puudu. 10. Nimeta inimese ainuke teadaolev elujõuline monosoomia?  Tuneri sündroom 11. Mis on trisoomia? kolme kromosoomi olemasolu normaalse kahe asemel 12. Miks Triplo-X sündroom ei kutsu esile silmatorkavaid  fenotüüpilisi muutuseid? 2 X kromosoomi 3-st on inaktiveeritud 13. Mis on Klinefelteri sündroomi kõige iseloomulikum tunnus?  Kehaehitus on naiselikum 14. Mis on deletsioonisündroomid? Kromosoomhaigused, mille  puhul esineb geneetilisi materjali kadu, sagedamini ühes 
kromosoomis, viies osaliselt monosoomiale.

Suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused - Geneetika iseseisev töö 1-3 #1 Suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused - Geneetika iseseisev töö 1-3 #2 Suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused - Geneetika iseseisev töö 1-3 #3 Suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused - Geneetika iseseisev töö 1-3 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Porgand12 Õppematerjali autor
TTK geneetika iseseisev töö 1-3 (tunnis), eksami õppimiseks

Sarnased õppematerjalid

Geneetika kordamisküsimused eksamiks
3
docx

Geneetika kordamisküsimused eksamiks

Geneetika kordamisküsimused eksamiks I Geneetika põhialused 1) DNA ja RNA ehitus 2) Millest koosneb nukleotiid? 3) Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes (inimese) rakkudes? 4) DNA replikatsioon 5) Transkriptsioon 6) Translatsioon 7) Koodon 8) Geneetiline kood 9) Geeni avaldumine e. geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos

Geneetika
Geneetika kordamisküsimused
8
docx

Geneetika kordamisküsimused

rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Pärilikkuse alus on rakkude jagunemine: Mitoos – somaatiliste (keharakkude) rakkude jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Tekivad 2 emarakuga geneetiliselt identset tütarrakku. Vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos - sugurakkude jagunemine, tekib neli emarakuga geneetiliselt mitteidentset tütarrakku. I Geneetika põhialused DNA – raku ja organismi pärilikkuse aine. (Desoksüribonukleiinhape) Enne raku jagunemist DNA kahekordistub. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise umber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on kokku pandud nelja tüüpi monomeeridest – desoksüribonukleotiididest. DNA-s on 4 lämmastikalust ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi: • adeniin - A • tümiin - T • tsütosiin - C • guaniin – G.

Meditsiin
Geneetilised haigused
8
docx

Geneetilised haigused

Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi mutatsiooni tõttu on

Geneetika
Pärilikud ja mittepärilikud haigused
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus...........................................................................................................

Bioloogia
Geneetika I kordamisküsimused-2012
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused (2012)

tekib peptiidside. Polüpeptiidahela ühes otsas on alati amiinogrupp (algus) ja teises karboksüülgrupp (lõpp). Valkude struktuurid- primaarstruktuur- lineaarne a-h järjestus Sekundaarstrukuur- alfa heeliksi või beeta-heeliksi sheet struktuur Tertsiaarstruktuur- funktsionaalsetel valkudel 3D struktuur Kvaternaarstruktuur- mitme valgumolekuli kompleks Alguskoodon- AUG, lõppkoodon- UGA, UAA, UAG 7. Geneetika mõisted (alleel, monogeenne tunnus jne.) Geen- Täielik nukleiinhapete järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti(polüpeptiid, RNA) sünteesiks. pärilikkuse elementaarüksuse, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi: määrab ühe valgu järjestuse. Struktuurgeenid- info RNA ehituse kohta (mRNA, tRNA, rRNA) Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja

Geneetika
Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt
32
docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epigeneetika Autismi tüüpi haigused Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu - Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid - Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom - Epigeneetika: DNA metülatsioon, impringing - Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired 3. Hüperaktiivsus - ADHD - Individuaalsed geenid kindlaks tehtud - Pärandumine 75% kaksikutel

Üld- ja käitumisgeneetika
Üld- ja käitumisgeneetika
12
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) 3. Hüperaktiivsus: geneetiline alus

Üld- ja käitumisgeneetika
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

On olemas kindlaks tehtud individuaalsed geenid, kaksikute uurimisel on pärilik 75%. Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust. 4. Haploidne ja diploidne rakk, kromosoomid Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Haploidses eukariootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 5. Geneetika arenguetapid Klassikalise geneetika perioodil selgitati välja kromosoomide seos pärilikkusega. Populatsioonigeneetika liitmisel Darwini evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline evolutsiooniteooria, mis andis ka selgituse organismide muutlikkuse põhjuste kohta. Molekulaargeneetika peerioodil selgitati välja geneetilise

Üld- ja käitumisgeneetika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun