HIROSHIMA KATASTROOF (0)

HIROSHIMA  
KATASTROOF
Piia Pohlak
SISSEJUHATUS
     Teise maailmasõja ajal töötati 
saladuskatte all
välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma 
sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 
6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale 
Hiroshima. 
Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk 
kandis nime Enola Gay 
Tuumapomm  kandis nime “ Little Boy” 
(väike poiss)
420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 
70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe 
surnud üle 200 000 inimese.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Linnakohale aatompommi viinud lennukit 
juhtis Paul Warfield
Tibbets
Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
TUUMAPOMMIST
3,3 meetrit pikk ning 4131 kilogrammi raske
Pommi lennukisse toimetamiseks tuli kaevata spetsiaalne süvend, kus 
pomm  siis lennuki pommiruumi tõsteti. 
1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah’  osariigi  
Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri 
kõrgusel pärast “pommiheitmist”  sooritama  järsku  vitraazi  ning selle 
40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma 
plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele.
SAATUSLIK PÄEV
1945. aasta 1. jaanuari  hommikul  nägid 
Hiroshima elanikud oma linnakeses 
ebatavalist vaatepilti. Uue aasta esimene 
päev oli alanud lumesajuga. Lund ei 
mäletanud isegi Hiroshima vanimad 
elanikud. Valge värv aga tähendab 
Jaapanis halba, kuna see on leinavärv ning 
lumesadu  peeti halvaks endeks.
Hiroshima elanikud polnud siiamaani tunda saanud 
õhurünnakute õudust. Selle kohta levisid linnas kõige 
erinevamad kuuldused. Ühes väitsid, et Hiroshimat 
säästetakse, kuna paljud Ühendriikides elavad jaapanlased 
on pärit just siit. Teised arvasid, et jänkid kardavad oma 
pommidega tabada kusagil läheduses paiknevat ameerika 
sõjavangide laagrit.  Kolmandad  kinnitasid, et Hiroshimas 
elab keegi Ameerika Ühendriikide presidendi sugulastest.
Esmaspäev, 6. august 1945, algas nagu eelmisedki 
sõjapäevad. Pärast kahte öist õhuhäiret ei pööratud 
kolmandale, hommikusele, suuremat tähelepanu. 
6. augusti hommikul kell 2.45 alustas Enola gay 
prozektorite valguses pikka hoovõttu ning rebis end 
vaevaliselt  maast lahti. Tema lennukaal oli 52 tonni, 7 
tonni lubatust rohkem.
Kell 8.14.15 avanesid pommiruumi luugid ja “Little 
Boy” nimeline aatompomm sööstis maapinna poole. 
Aatomiseent kirjeldas meeskonnaliige 
Caron: “Ma pildistasin. See oli  vapustav  
vaatepilt. Punase südamikuga tuhkhall 
seen . Oli näha, et selle sisemuses kõik 
põleb. Mulle oli tehtud korraldus loendada 
tulekahjusid. Võimatu! See oli pöörlev ja 
kihisev hämarus, mis sarnanes laavaga, see 
oli  katnud  linna ja roomas mööda künkaid 
edasi.”
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Tuhanded inimesed olid saanud surma plahvatushetkel, hulk 
inimesi uppus, kui nad leekide eest pääsu  otsides  jõkke 
hüppasid. Otsatu hulk inimesi aga eksles sihitult  varemete  
vahel, teadmata, mida teha või kuhu minna.
Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma,  tuhk  ja 
tolm olid vihma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, 
püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, 
kuna  vihm  oli radioaktiivne.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
HILISEMAD  MÕJUD
Igaühte, kes  viibis  plahvatuskohale lähemal 
kui 2,2 kilomeetrit, ähvardas oht surra 
kiiritushaigusesse. Mõnikord kulus selleks 
minuteid, mõnikord aga nädalaid, enne kui 
avaldusid kiiritustõve tunnused.
Leukeemiat esines 50% võrra rohkem
Naised, kes olid rasedad pommi plahvatamise 
ajal, tõid ilmale kas surnud, haigeid, vigaseid 
või vaimse alaarenguga lapsi. 
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
VIDEO
 
http://www.youtube.com/watch?v=NF4LQaWJRDg
SÕJA LÕPP
      Pärast aatomipommi rünnakuid olid 
Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma 
ning 2. septembril 1945 allkirjastasid 
Jaapani ning USA esindajad Ameerika 
sõjalaeva Missouri  pardal  Jaapani 
kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli 
ametlikult lõppenud.
MÄLESTAMINE
1958. aasta mais loodi Hiroshima Rahu Pargis  monument , 
mis on pühendatud aatomipommi läbi  hukkunud  lastele. 
Mälestusmärk kujutab pommi, mille  tipus  ja külgedel on 
käsi taeva poole tõstvate laste  figuurid . 
Igal aastal 6. augustil mälestatakse Hiroshimas 
tuumaplahvatuse ohvreid. Täpselt kell 8.15 lüüakse 
Hiroshima rahupargis kella. Lihtsal mälestusmärgil on 
kivisse raiutud sõnad: “Puhake rahus, see ei kordu 
enam kunagi.”
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshima_mari_liis.ht m
http://www.youtube.com/watch?v=NF4LQaWJRDg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiroshima
http://www.annaabi.ee/Hiroshima-ja-Nagasaki-m12212.html
http://www.annaabi.ee/Hiroshima-ja-Nagashaki-m5733.html
http://www.annaabi.ee/download.php?i=46161

Document Outline

• Slide 1
• SISSEJUHATUS
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• TUUMAPOMMIST
• SAATUSLIK PÄEV
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• HILISEMAD MÕJUD
• Slide 17
• VIDEO
• SÕJA LÕPP
• MÄLESTAMINE
• Slide 21
• KASUTATUD KIRJANDUS