Kinesioloogia 2 KT (1)

KINESOLOOGIA
1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on:
1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika
2. Kehahoiak ehk tugimotoorika
2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid):
1. Basaaltuumad
2. Vaheaju
3. Talamus
4. Ajutüvi
3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused)
asuvad põhiliselt (nimeta
ajustruktuurid) ajutüves
4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad ) 5-6 eluaastasesk saamisel.
5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi ) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks.
6. Teadusharu , mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria .
7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem.
8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse
Hüpokineesiaks.
9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia
Jõutreening.
10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6-8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel.
Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry.
Good luck!!!
Hüpokineesia mõju organismile. On liikumisvaegus nii nemetatud tsivilisatsioonihaigus. Hypo, Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades urbaniseerumine, materiaalsed väärtused luuakse masinate abil mehhaniseerumine, kõndimine on asendanud sõitmisega, sagenenud on istub eluviis. Hypo, võib põhjustada hypodünaamikat- on liikumisvaegusest tingit haigus, seda on võimalik ravida süstematiseeritud kehalisetöö või treeninguga. Võib olla tingitud ka immobilisatsioonist. Lihasatroofia (massivähenemine), lihasjõu vähenemine,Veresoone toonuse alanemine, kehamassi vähenemine, energiakulu vähenemine, luud muutuvad nõrgaks, südame ja veresoonkonna seisundi halvenemine, vegetatiivse närvisüsteemi häired.
Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes loomadega , tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks.
Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks . Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist . Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!