Inimese aju (0)

5
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
GERLY GLÜKK
IX klass
INIMESE AJU
Referaat
Juhendaja: Urmas Lekk
Koostaja : Gerly Glükk
Pärnu
SISUKORD
1. AJU
Närvisüsteemi keskus on peaaju , mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis  paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju . Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus . Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad , sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju . Viimase otsene jätk on seljaaju .
A Joonis 1. Peaaju
ju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni.
Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks , mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks , millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid.
Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate närvikiudude võrgustik kooskõlastab kõiki  keerulisi kehaliigutusi ja aitab säilitada tasakaalu. Kui inimene õpib jalgrattaga sõitma või klaverit mängimas, kuidas panna õiges lihased keerukaid liigutusi sooritama . Hiljem toimuvad liigutused juba automaatselt.
1.1 NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest.
Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor , mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust.
Ajukoores asuvad mitmed keskused:

Nägemiskeskus

Kuulmiskeskus

Haistmiskeskus

Maitsmiskeskus

Kõnelemiskeskus

Mõtlemiskeskus

Liigutamiskeskus

L Joonis 1.1 Närvisüsteem
ihaste- ja nahatundlikkuse keskus
Aju osad:
Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Keskaju- Vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel.
Vaheaju- Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju- Ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused.
Seljaaju- Närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaajul on kaks peamist ülesannet: vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Närvisüstee m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/narvisusteem_liisaojakoiv.ht m

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/peaaju_markuskiili.ht m