Meeleelundite konspekt (0)

KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest) ajupoolkerade välispind ehk ajukoor . Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve.
Suuraju : seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime.
Piklikaju : ühendab pea- ja seljaaju , mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine , südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb
Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd.
Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis -, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded.
Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu.
Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID)
PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga
Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit (võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse).
Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.
Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi.
Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust.
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss.
MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise , haistmise, nägemise, kompimise , maitsmise ja lihastunnetuse meeled.
Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID .
Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed , silmalaud, kulmud, pisaravedelik.
Sarvkest -kõvakesta eesmine , läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri
Vesivedelik-Kaitseb läätse
Silmaava -Pääsevad valguskiired läätsele
Vikerkest -Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv
Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal
Ripslihas -Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal
Klaaskeha -Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri
Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse
Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv
Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem
Võrkkest-Katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud
Soonkest -Rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalevad silma temperatuuri reguleerimises
Kõvakest-Katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa
KEPIKESED - võimaldavad nägemist ka hämaramas, eristavad musta ja valget
KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks.
KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha.
LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette.
DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav.
SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA…
Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks.
VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile
KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed( vasar , alasi, jalus ), kuulmetõri
SISEKÕRV: Tigu , poolringkanalid ja närv
KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine.
Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi.
Maitsmine -lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset .
Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots).
Maitse tajumisel osaleb ka haistmine .
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil.
Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse.
KOMPIMINE - Võime kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms.
Retsptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.