Mis põhjutab hüperaktiivsust? (0)

9. 04.2008
Mis põhjustab hüperaktiivsust?
Tänapäeva lastest on paljud sõnakuulmatud, pideva tähelepanu vajadusega ja võib öelda, et liiga energilised. Hüperaktiivseid lapsi on pea igas koolis ja lasteaias. Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet.
Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus ) ja enneaegselt sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhul ei ole lihtsalt midagi teha, sünnitraumad on õnnetused, mida ei saa ennetada.
Uuringud annavad viiteid ka pärilikkuse põhjusele, kuid see pole kindlalt kinnitatud. Päritud võivad olla muud omadused, mille baasil areneb välja hüperaktiivsus. Samas psüühikahäiret ei saa puhtalt selgitada pärilikkuse ega ka kasvatusega, sest samas peres võivad kasvada nii rahulikud lapsed kui ka hüperaktiivne laps. Halb ja ebakindel kodune õhkkond võib hüperaktiivsuse väljakujunemist soodustada, kui ei saa seda põhjustada. Näiteks jäetakse laps hooletusse, ei toideta korralikult ega tegeleda.
Tavaliseks põhjuseks peetakse seni närvisüsteemi haigusi ja ajukahjustusi ja sünnitraumasid. Hüperaktiivsuset häiret tuntakse ka nime all MBD – minimaalne aju düsfunktsioon. MBD-lapsel on häirunud infovahetus ajupiirkondade vahel. See seletab käitumise, tähelepanu ja teisi kõrvalekaldeid, milles hüperaktiivsed lapsed võimelised on.
Palju on räägitud säilitusainete kahjulikkusest ja eelkõige nende halvast mõjust lastele. Inglismaal Southamptoni ülikoolis viidi kolmesaja 3- ja 8-aastase lapse hulgas läbi uuring, millest selgus, et toidulisandite ja hüperaktiivse käitumise vahel on selge seos. Erinevaid toidulisandeid sisaldava segu joomise järel muutusid lapsed lärmakateks ja neil kadus tähelepanuvõime. Kolmeaastased ei suutnud enam ühe mänguasjaga mängida või antud ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis, et toidu lisaained võivad küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda. Usun, et toidu lisaained ei ole head tervisele, kuid siiski tarbime neid kõik. Kui säilitusained oleksidki haigusetekitajad, siis oleks väga suur hulk inimesi haiged. Tänase päevani on see väide veel kahtlusi äratav, kuid uurimist vajav argument.
Nüüd on hakatud teravamalt jälgima seda, mida lastele sisse süstitakse, kuna on välja tulnud see, et osad vaktsiinid sisaldavad elavhõbedat. Vaktsiinides, näiteks gripi- ja B-hepatiidi vastastes, kasutatakse säilitusainena elavhõbedat sisaldavat tiomersaali. USA Kentucky ülikooli keemiaprofessori Boyd E. Haley sõnul on andmeid, mis näitavad, et mõni inimene ei ole võimeline elavhõbedat organismist efektiivselt väljutama ja selletõttu võivad kujuneda neuroloogilised hädad: vaimne alaareng, kõne puudumine, hüperaktiivsus, autism . See ei ole leidnud teaduslikku tõestust, kuid siiski tasub olla ettevaatlik, pigem karta kui kahetseda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hüperaktiivsus on selline häire, mille põhjuseid on oletatavasti veel ja veel, kuid otsest ravi sellele ei ole. Aga tähtis on siiski otsida ja kasutada võimalikke meetoteid, millega hüperaktiivseid lapsi kontrolli alla võtta ja neid aidata. Neil ei ole kerge siin ilmas olla ja neile tuleb elu kergemaks teha. Loodetavasti leitakse hüperaktiivsusele kunagi mingisugune põhjus, mis aitaks vältida sellise häire levikut.
Carmelina Kannelmäe
EAL-2