Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajutegevus ja taju (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on taju roll tegevuses?
  • Kuidas on keha seotud tajuga?
Õpiküsimus
Vastus
Allikad
1. Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses  (primary motor cortex) piirkonnas?
 Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi. Seda aju osa on seostatud planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine.
Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni.
Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi.
ÕO12
2. Milline on taju roll tegevuses?
 Korralduse koostamine, ka jooksva tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus , kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad , teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda)
ÕO12
L12
3. Milles seisneb liigutustega seotud ajupiirkondade somatotoopiline ülesehitus?
 Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord motokorteksi teatud piirkondadega. Igale kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle piirkonna sensoorsete retseptorite arvuga, mitte aga kehaosa suurusega. Nii on näiteks nägu, keel, sõrmed esindatud suure alaga, samas kere, reis, säär võrdlemisi väikese pinnaga. Oleneb selle kehapiirkonna tundlikusest. Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud.
Need rakud , mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta
ÕO12,
katse
4. Mis on vaatlusõpe (observational learning , social learning) ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid ?
 Protsess, kus me vaatame, kuidas teised käituvad ja õpime sellest kasutades teisi eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.)
ÕO13
5.  Mis on kogemuslik empaatia ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid?
 Kogemuslik empaatia on teise olendi emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt.
L13
Millistest elementidest koosneb liigutuste juhtimise süsteem?
 On eesmärk, eesmärk tõlgitakse mingisuguseks korralduseks. Korralduse formuleerimisel osalevad mälu ja taju. Korraldus saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad. Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon , mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi.
L12
ÕO12
Mis on eferentne ja aferentne informatsioon?
 Eferentne – info juhtimine kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. 
Aferentne - seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt kesknärvisüsteemi poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest.
ÕO12
Mis on liigutuse mentaalne mudel?
 Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest.
L12
Kuidas aitab liigutuse mentaalne mudel liigutusi juhtida ning säilitada tajulist stabiilsust?
 Mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise tagasiside kasutamise liigutuse korrigeerimiseks. Ennustused, taju, millised on plaanitava teo tagajärjed. Mentaalne mudel mõjutab seda, kuidas me maailma tajume. Tegeliku taju ja ennustus pannakse kokku.
L12
Mis on peegelneuronite (mirror neurons) peamine omadus? Kuidas see seostub liigutuse mentaalse mudeliga ?
 Peegelneuronit peamiseks tunnuseks on see, et nende aktivatsiooni seisukohalt ei ole vahet tegevuse vaatlemisel ja selle sooritamisel.  Rakk , mis on tundlik nii sellele kui teha mingit liigutust, kui sellele kui näha kas mina teen seda liigutust või keegi teine. Ajus pannakse tegevus ja taju kokku. On teada mingi liigutuse tajutavad tagajärjed, kui tajun mingit liigutust, siis tajun, mida on vaja, et seda liigutust teha.
ÕO13
L12
Milliseid meedia ja meelelahutuse fenomene aitavad selgitada peegelneuronid ja vaatlusõpe?
 Meedia mõju nt lastele, multikates vägivald – käitumise jäljendamine. Õppimine, milles võib olla nii häid kui halbu tagajärgi
ÕO13
Mis on tuletuslik empaatia ja mis on selle arvatav alusmehhanism?
 Tuletuslik empaatia on teise olendi seisundi tahtlikum ja teadvustatum tajumine , mis toetub oma käitumise simuleerimisel teise olendi reaalsuses . Simuleerimine
L13
Kuidas on keha seotud tajuga?
 See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. Taju aitab liigutada.
L13
Milliseid mõisteid tähistatakse keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega?
  Soojus , kätepesu ( puhtus ),
L13
Milline on kehalise kogemuse simuleerimise roll mõtlemises?
 Sageli seisneb taoline simuleerimine millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile
L13
Milline on keha roll emotsioonides?
  Emotsiooni nakkumine
L13
Ajutegevus ja taju #1 Ajutegevus ja taju #2 Ajutegevus ja taju #3 Ajutegevus ja taju #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiina Liiv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keha ja tegevus
8
doc

Keha ja tegevus

r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses? jooksva tagasiside loomine- kasutatakse L11 informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga, kui sellega, mis toimub keskkonnas. Taju osaleb liigutuse planeerimisel.

Psühholoogia
Psüühika põhifunktsioonid 5 õpiküsimustik
4
docx

Psüühika põhifunktsioonid 5.õpiküsimustik

on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest lõpuni. Motoorne piirkond: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Korralduse koostamine, ka jooksva tegevuses? tagasiside loomine - kasutatakse informatsiooni selle kohta, mis toimub kehaga ja mis toimub keskkonnas. Taju osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on

Psüühika põhifunktsioonid
Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 5
6
docx

Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 5

liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga.

Psühholoogia
PSÜÜHIKA EKSAM
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK 5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel

Psühholoogia
Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused
35
docx

Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

Valu tekkemehhanismiks on vabad Kas valutunnet nt nõelatorkest on närvilõpmed ja notsitseptorid. Valutunnet on võimalik ise vähendada, kuidas? võimalik vähendada erinevate ravimitega tänu Tänu millisele mehhanismile? valuedastaja rakule. 3. Kirjelda põgusalt kõigile 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted- meeltele ühiseid füsioloogilisi meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute protsesse (neid on 3). ja taju tekkele 2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.

Psüühika põhifunktsioonid
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused
42
docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele

Kognitiivne psühholoogia
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. *action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka objekti vaatab, siis silmad objekti vaatamisel mnna, kuhu panite riided, autovõtmedjne ehk kõik ruumiline mälu ka TS-ga seotud. Anopia võib tulla nägemisnärvi läbilõikest (närvide keskelt kõigatakse närv läbi.). STS –Superiors temporalsagara käär

Psühholoogia
Neuropsühholoogia kordamisküsimused
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

Anterograadne ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid – mäluauke täidetakse uue infoga mis on vale. 80%-l frontaalsagara atroofia, kahjustus vaheajus, mediaalses taalamuses ja hüpotaalamuses. - Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)? Eriline võime kogu info eksplitsiitselt meelde jätta. Oli ajalehe reporter, ei kirjutanud kunagi midagi üles. - Erilisuse aluseks oli sünteesia ehk multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. kasutas mnemoonika võtteid. Autobiograafiline erakordne mälu – suurenenud hallaine maht temporaal ja pareitaalsagarates, suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal- ja frontaalsagara vahel. Juhtum H.M – kirjeldada kahjustusi, ilmnenud häireid (säilinud/kahjustunud funktsioonid). Miks see juhtum on teadusmaailmas nii oluline (lisaks slaididele tutvuda ka raamatus oleva juhtumi kirjeldusega)?

Bioloogiline Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun