....Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses..
· Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ
sümptomiks on vastassuunurga rippumine ning lamenenud nasolabiaalvolt. Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi halvatuseks, vastandina perifeersele paralüüsile või nõrkusele ( mida põhjustab näonärvi
liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak Aju jagunemine 6/8 kihiks Suurem osa ajukoorest jaotub 6ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Kus paiknevad mingid keskused Kuulmine oimusagar Tasakaal väikeaju Nägemine kuklasagar Haistmine aju mediaalsel poolel poolkerade vahel Maitsmine kiirusagar Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju
34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45. Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes
See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine
Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta
Paljud lapsed surevad komplikatsioonide tõttu alles kuid või aastaid hiljem, väga vähesed lapsed taastuvad täielikult (Ainsalu 2004; ref. Wheeler 2003 ja "Shaken Baby Syndrome" 2003 järgi). RLSi tagajärgede uurimiseks on kasutatud ka loomi. Tehti katse, kus näidati vastsündinud rottide peal, et raputamise tagajärjel suurenes vabade radikaalide sisaldus ajukoes ning uuringud viitasid progresseeruvale ajukoore degeneratsioonile. Peale traumat oli katseloomadel ajukoorest hävinud 28% (Talvik jt 2002). 6 4. DIAGNOOSIMINE "RLS-i diagnoosi saab panna ainult n-ö ägedal perioodil. Kui on kergemini raputatud, siis on laps pärast pisut uimane, võib-olla ka oksendab, aga selliselt juhul temaga kohe arsti juurde ju ei minda. Tavaliselt lähevad need sümptomid päeva-paariga üle ja kõik ongi justkui korras. See, et me kahjustust ei näe, ei tähenda, et neid polegi" (Talvik 2007).
Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks)
taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega.
tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi. 9)Talamus-läbi talamuse saadetakse infot ajukoorele töötlemiseks 10)Ajukoor-kogu kurruline "maastik",keskeltläbi 3mm paksune,selles toimub kõrgeim närvitalitlus (kogu info) Limbiline süsteem e emotsionaalne aju. Koosneb keks-ja vaheajust. Informatsioon jõuab küll siia,aga kuidas see töötab sõltub ajukoorest. Ajusagarad- 1)Otsmikusagar-liigutuste planeerimine,teostamine ja kontroll 2)Oimusagar- kuulmiskesk,helidele reageerimine,töötlemine 3)Kiirusagar-naha ja lihastundlikkuse reguleerimine 4)Kuklasagar-nägemisprotsessid. Aju funtsionaalsed väljad- Asuvad ajukoorel ja on seotud selle tegevusega. 3tüüpi: 1)Motoorsed väljad-keha liigutuste info tuleb sealt 2)Assotsiatiivsed väljad-on seotus kõrgemate psühhiliste protsessidega, kogu saabunud info ühendamine sihiopärase tegevuse huvides
sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde.
sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide vormi peenanalüüs, värv(tertsiaarsed alad oimusagaras, BA 20.-22. jt) Nägemisteravus:
- CD IX, X, XI ja XII - Osaliselt paikneb piklikajus ka V närvi spinaaltuum ja VIII närvi tuumad Retikulaarformatsiooni hallaine - formatio reticularis – mitmesuunaliste närvikiudude võrgustik, mille silmades on hallaine kogumikud - algab seljaajust dorsaalsamba põhimiku kõrvalt - läbib kogu peaajutüve VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem Püramiidid – pyramides (C15) - koosnevad alanevate närvikiudude kimpudest, mis algavad ajukoorest ja juhivad tahtele alluvaid liikumisimpulsse - piklikaju alumises osas toimub püramiidtee osaline ristumine – decussatio pyramidum (AD16) – alumine ehk motoorne ristmik Nuclei arcuati (C17) - püramiidide ventraalküljel - vastavad neuronid ühendavad püramiide väikeajuga Nucleus olivaris inferior (C18) - seoses tasakaaluimpulssidega - oliivituumade kompleksi kuulub veel kaks vana tuuma:
seisund. R.-i aktiivsust tôstab näiteks adrenaliin vôi nuuskpiiritus. R.-i kaudu mõjuvad arvatavasti paljud ravimid. Ärkvelolekuks on vajalik teatud elunditest lähtuvate impulsside miinimum - seega väsimuse korral külma dussi vôttes tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus.
Seetõttu alustame poiste ja tüdrukute õppimis- ja arenemismuutuste teemat aju tegevuse lühiuurimisega. 1.1.1. Aju ehitus Tüdrukute ja poiste bioloogilised erinevused saavad alguse ajust. Teadlased on avastanud, et poiste ja tüdrukute arengu ja kasvamise hindamise juures tuleb arvestada aju ehituse ja funktsioneerimise eripärasid. (Gurian, Ballew 2004: 22). Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega
- ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (käitumine) - Funktsionaalsete tunnuste järgi jagunevad ajukoore neuronid: 1. SENSOORSED NEURONID - nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud 2. LÜLINEURONID - vahelmised e kontaktneuronid - peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel 3. EFEKTOORSED NEURONID - jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde ● nt kui peaks midagi üles kirjutama, aga kui kirjutamiskeskus on viga saanud, siis info jõuab keskusesse, aga sõna asemel tulevad mingid konksud - ülekanne on häirud, keskus on vigastatud. Süntees ei jõua allapoole ja lihas ei kuuletu - komplekstegevus! Ajukoore all asub VALGEOLLUS, mille närvikiud jagunevad: 1. ASSOTSIATSIOONIKIUD - ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel 2. KOMMISSURAALKIUD
Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus külgmine põlvikkeha nägemine mediaalne põlvikkeha kuulmine · intralaminaartuumad ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon · keskjoone tuum mälu ja lõhnatundlikkus
huumoritaju areng • väikelapseeas on nali põhiliselt seotud – kehaliste aistingute (kõditamine jne) – motoorsete mängudega (tagaajamine, müramine) • nalja mõistmise kognitiivne baas 5-7.a. – võimaldab tajuda verbaalset – visuaalset nalja Lastel tuleb rohkem FAUX PAS ette, sest frontaalsagar areneb kõige hiljem, aga seal on otsustusfunkstioon. Kummaski ajupoolkeras on insularikoor (insular cortex). See on osa ajukoorest ja asub sügaval külgmistes vagudes. Insularikoor ehk insula on seotud teadvusega, emotsioonidega ja homöostaasi reguleerimisega. (+ taju, motoorika kontroll, eneseteadlikkus, kognitiiivsed funkid). Närvirakkude ühendused • neuronid funktsioneerivad ainult olles kontaktis teiste rakkudega • neuronid on omavahel kontaktis sünapsite abil (kohtumispunkt)- → neuronaalsed võrgud – närvi-impulss liigub keemilise ja elektrilise signaali kujul
72. Kuus põhiemotsiooni. Ekmani 6 emotsiooni: õnnelik, vihane, üllatunud, jälestunud, hirmul, kurb Iga emotsiooni jaoks kujunenud evolutsioonis oma näoilme 73. Amügdala funktsioonid. Tähtis emotsioonide tekkes- nii nauding kui valu Tundlik ootamatute signaalide suhtes, reageerib kiiresti Otsustab kas põgeneda v mitte Kui põgenemiseks pole põhjust e stiimul pole ohtlik, läheb info edasi ajukoorde Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev 74. Kultuuri mõju emotsioonidele. Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda 75. Individualistlik kultuur ja usaldus. Individualistlik lääs- süütunne Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine
3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas. 4.autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused) 5.liikumise järelefekt Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele: Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse advekaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, ,,koorealune peab pidu", kuid petlikkus just selles seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide
NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia · Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes
sügavam uni.Katsed näitavad,et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada.Nende raviks ja leevandamiseks tuleb pöörduda spetsialisti- neuroloogi,psühhiaatri,kliinilise psühholoogi-poole. Hüpnoos on unetaoline seisund,"osaline uni",mille hüpnotsiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades.Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavas,sest valdav osa ajukoorest,sh otsmikusagarate mass,on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli.Sellegipoolest on lõplikult tõestamata hüpnoosiseisundis saadud meenutuste adekvaatsus,seda näiteks seoses katsetega tõhustada tunnistajate mäluprotsesse.Peamine probleeem on see,kuidas eristada adekvaatseid meenutusi konfabulatsioonidest.Oluline on silmas pidada,et hüpnoosis antav korraldus ei tohi vastuollu minna hüpnotiseeritu eetilis- moraalsete tõekspidamistega,ei tohi lõhkuda tema isiksuse tervilikkust
lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka
põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.( projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest,
Aju hall- ja valgeaine Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Sissejuhatus psühholoogiasse 57 Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 14 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Sissejuhatus psühholoogiasse 58 Brodmanni väljad ajukoores Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: Erinevates ajukoore piirkondades rakukihtihtide suhteline
sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline
Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor Aju hall- ja valgeaine: Hallaine:neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!) ja valgeaineks: Ajukoore ehitus: Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele. Funktsioonide seos ajuga: süsteemne dünaamiline lokalisatsioon
Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob kaasa osalise/täieliku halvatuse, lihased pole lõdvad, vaid pigem spastilised. Premotoorsed ajukoore alad prim mot ajukoore ees- liigutuste valik Väikeaju- motoorne õppimine, pea ja silmade koordineeritud liikumine Basaaltuumad- järjestatud liigutuste planeerimine, alustamine Kaitsemehhanismid Vere hüübimine · Koagulantsüsteem e protrombootiline- vere hüübimine veresoone kahjustuse korral
vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused. Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele. Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele.
lokaalseid protsesse. Ülekaalus on siin pidurdavad mõjud naaberrakkudele. Projektsioonineuronid, need kannavad informatsiooni siit välja, kas teistele tuumadele või siis ajukoorde. Projektsioonineuronite toime järgmisele närvirakule kipub olema erutav. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum. Paljud juhteteed ei ole nii võimsad, et palja silmaga näha, kuid neid on võimalik visualiseerida kaasaegsete neuroanatoomiliste tehnoloogiate abil. Aga ka need vähem välendunud juhteteed asuvad erinevatel indiviididel täpselt ühes ja samas kohas. 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile.
NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes
depressant, vähendab neuronite aktiivsust ajus (ajukoores), kontrolliv keskus on ise pidurdatud, kontroll nõrgeneb, kontrollitavad impulsid, sotsialiseeritud käitumsimall ei pääse esile. Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad tähtsamad funktsioone. Ajukoor on üleneva aktivisioonisüsteemi mõju all. Ilma ajukoore piisava toomuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Alkoannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks, sellele häireteta reageerimiseks- kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus tõusevad. Need varjutavad tegelike psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Inimene arvab ekslikult, et võimed on head, objektiivselt nii ei ole.
Nendest mudelitest üks võimsamaid on F.Rosenblatt´i neuroni mudel. Ta koosneb kahest osast: kaalutud summaatorist ja mittelineaarsest elemendist.10.3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega
vastavat metoodikat kasutades. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. 18. sajandi Austria ravitseja Franz Mesmer, kelle teooria järgi põhines nähtus inimeses peituvatel magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. 55. Hüpnoosi teooriad. 56. Mediteerimine ja ajulained. Mediteerima ehk mõtisklema. 57. Alkoholi toime. Alkohol mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnistamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. 58. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime.
Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaal-frontaalsagara süsteem - Eksplitsiitse mälu aluseks on temporaalsagar (oimusagar) ja sellega seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteks ja prefrontaalkoor - Samuti osalevad taalamuse tuumad kuna mitmed ühendused frontaal- ja temporaalsagara suunduvad läbi taalamuse - Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja ajutüve süsteemidest (sh atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini aktiveerivatest süsteemidest) Hipokampus - Limbiline struktuur mis asetsed mediaalselt oimusagaras - Koosneb kahest käärust – ammoni sarvest ja hammaskäärust - Mõlemad koosnevat erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud ammoni sarves on jagatud 4 gruppi CA1, CA2, CA3, CA4 - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele nt esialgu saab
Ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi, väikeaju poolkerade abil aga tahtlikke liigutusi. KESKAJU mesencephalon Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb
Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure- ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: 109 Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: 110 Ajukoore ehitus Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele 111 Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks: 112 Eri ajukoore piirkondades raku- kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel määral funktsionaalsele 113
Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad
erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused. Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Mõned välis- (nt kaela peale vajunud tekk või teki äralibisemisest tulenev jahedus) või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Une ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev, seosetu. Ta vastab sellele, missugused närvirakkude rühmad ja millises järgnevuses ühes või teises keskuses pidurdusest vabanevad ja uuesti pidurduvad. Unenäo kulgemise üle puudub otsene kontroll. Unenäod tulevikku ei ennusta. Neis võivad ilmneda inimese soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllalt moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud
Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem
Närvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb kahest osast: PEAAJUST JA SELJAAJUST 1. PEAAJU asub koljuõõnes, kujutab endast sültjat massi, mis koosneb põhiliselt veest. Peaajul eristame järgmisi osi: a) suuraju, b) väikeaju, d) vaheaju, c) keskaju, d) piklikaju. Peaaju kõige suurem osa on suuraju ja ka kõige arenenum. Jaotub paremaks ja vasakuks pooleks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Peaaeju koosneb peamiselt valgeainest (selle moodustavad närvikiud) ja seda katvast ajukoorest. Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese
Sild: Piklikajust kõrgemale jääv osa, ülalt piirneb keskajuga ja tema taha jääb väikeaju (lad k cerebellum). Sild ja väikeaju moodustavad kokku tagaaju. Sillas asuvad 5.-8. peaaju närvi punktid. 5. on kolmiknärv, 6. on eemaldajanärv, 7. on näonärv ja 8. on kuulmis-tasakaalunärv. Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed need, mis juhivad tundlikkust.Motoorsus. Tahtlikud liigutused pärinevad ajukoorest, tahtmatud ? koorealustes str-des allpool paiknevad. Osa neuronitest on sillas ja just need neuronid, mis sisse- ja väljahingamise faaside pikkust reguleerivad. Sillaf-nid seotud vastavate peaaju närvide f-dega. 5. närv on põhiliselt näo pk-st pärit tundlikkust juhtiv närv, tal on kolm haru (sp ongi kolmiknärv). Väikeaju ehitus ja f-d: Väikeaju ehk ajuke e cerebellum. Väikeaju paikneb kukla piirkonnas, jääb aju tüvest tahapoole
Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped, hormoonid CCK ja leptiin, ajukoorest tuleb info keskusele, toidu välimuse, lõhna ja maitse kohta. Selle info põhjal reguleeritakse toitumist. Söödavat toidukogust ja energiabalansi kontrollib hüpotalamuse tuum – arcuate nucleus – mida mõjutavad neurotransmitterid ja hormoonid. Mõned signaalid väldivad ülesöömist ühe toidukorra ajal ja teised aitavad kontrollida pikaajaliselt kehakaalu. Arcuate nucleus sisaldab 2 eri neuronite alarühma, mis kontrollivad söödavat toidukogust
sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju
Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning väljutavad: eristuvad lühikesed kortikokortikaalsed teed ning pikad kortikokortikaalsed ja kortikosubkortikaalsed. III. Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk. (alumine parem) a
asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni). Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusasendis, on unenägu katkendlik, hüplev , seosetu. Kiire uni pole mitte juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga
asenduvad kiiremad ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Uinumise järel ,pärast tunniajalist und algab nn kiire ehk paradoksaalne uni, mis kordub 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suhteliselt suurema osakaalu saab kiire uni(REM- uni). Unenägusid nähakse peamiselt või ainult kiire une ajal. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusasendis, on unenägu katkendlik, hüplev , seosetu. Kiire uni pole mitte juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Tegelikutl ollakse kiire une korral ümbritsevast maailmast eraldatum , teda on raskem äratada. Hüpnoos on unetaoline seisund, mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades. (sõnaliste sisenduste, metallkuulike, väikese kontsentratsiooniga
kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav
hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms. 1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot
annaabi.ee 
