Närvid (1)

Referaat bioloogias
NÄRVID
NÄRVID
Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju . Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis.
NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse " neuron " 1891.a.
Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast  pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi ).
Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K-ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus,  hävitavad toksilisi ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel. Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid .
Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust . Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega.
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaajust ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem moodustab organismi elutegevust juhtiva keskuse. Kesknärvisüsteem aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ning võimaldab organismil kohaneda uute keskkonnatingimustega. Kesknärvisüsteem võtab vastu meeleelunditest saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info.
PEAAJU
Kesknärvisüsteemi põhiosa on peaaju, mis paikneb koljus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi ja meenutab välimuselt sültjat massi. Sültjas on aju selle pärast, et kõige rohkem on tema koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik .
Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei kannata.
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve.
Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju , nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab.
Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt.
Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest.
Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust. Näiteks juhib piklikaju hingamist ja südametegevust. Piklikaju vigastamisel inimene sureb .
SELJAAJU
Seljaaju on selgroogkanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal , mida ümbritseb hallaine. Hallaine ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat. Seljaaju välimise kihi moodustub närvirakkude jätketest koosnev valgeaine. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet. Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaassündinuid käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, st aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest . Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude. Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole.
REFLEKSID
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist.
ERUTUS
Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Erutus kasvab kiiresti maksimumini ja siis kahaneb järk-järgult. Seda lainet on hakatud nimetama impulsiks ehk elektriline signaal .
Sisukord

Sissejuhatus

Närvisüsteem

Peaaju

Seljaaju

Refleksid
3.1 Erutus
Kasutatud kirjandus:

• www.eau.ee
  
• www.miksike.ee
  
• “ Bioloogia ” 9. klassile
  
• “Inimese Füsioloogia”