Ajaloo õpiku küsimuste vastused lk52 (1)

Lk 52
1. Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus?
Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama , Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid , majandusime jätkus ; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant . maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi.
2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate?
Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal ; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Inglismaal oli alles ülemereturg, see ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust ; Maj. kasv oli pärsitud – sõja ajal käivitatud sotsiaalprogrammide ja kahjumiga töötavate ettevõtete tõtu; Saksamaa – riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle- istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud;
3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku?
Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas.
Lk 103
3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul? Kuidas suhtusid reformidesse erinevad ühiskonnakihid ?
Thatcher lõi karme reforme, mille tagajärg oli alati positiivne kuigi mässati palju algul. Ta võitis sellega konservatiivide poolehoiu ning ta oli selgelt vastu sotsialismile ja ta vähendas märgatavalt ametiühingute mõju. 1980. Aastal käitus Thatcher Falklandi kriisis kavalalt minnes appi Falklandile, et saart ei saaks Argentiina sõjaväe valitsus liita Argentina rannikuga.
Reagan edendas hoogsalt majandust, mis tõi alguses kaasa mõõnaperioodi, kuid hiljem muutus majandus jõukaks ning inflatsioon langes.1980.ndatel surus Reagen maha Kuuba mõju suurenemise saates Grenadale merejalaväe, kes saare vallutasid. Ameriklased tervitasid seda vaimustusega. ( pooolik)
4.Kas thatcherism ja reaganoomika olid pigem positiivsed või pigem negatiivsed nähtused? Põhjendage oma seisukohta Teie poolt valitud konkreetsete näidete abil.
Mõlemad olid pigem positiivsed nähtused, kuna nad edendasid hoogsalt majandust olles seejuures karmid.
Lk 121
1.Loetlege põhjusi, miks NSV Liit nõrgenes.
Majanduslikud:
majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks ; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo;
Sisepoliitilised:
tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati;
nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu
5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta.
Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse).
Lk 126
1.Iseloomustage Ronald Reaganit kui poliitilist liidrit.
Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta , gaas , relvad). Surus NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega kaasa minna ei NSV Liit poleks suutnud. Haaras kõrgtehnoloogias võimu. Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat.
4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja?
NSV Liit kaotas suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis , relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha.
Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond . Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud.
Lk 131
1.Mida tahtis Gorbatšov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida?
Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega
3.Kuidas mõjutas NSV Liidu ja USA suhete paranemine 1980. aastate teisel poolel rahvusvahelist poliitikat? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest ( desarmeerimine , sõjakollete likvideerimine, koostöö tihenemine, inimõiguste küsimused).
Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse , peatati tuumarelvakatsetused, üks tuumarelva liik likvideeriti täielikult, NSV Liit lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise ja rahastamise, NSV Liit viis oma väed Afganistanist välja, vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel , vaid ka teistel, hõlbustus läbirääkimine NSV Liidu ja muu maailma vahel.
Lk 137
1.Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine (alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni.)
2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku?
Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine , Lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingi Organisatsioon ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
4.Kas Gorbatšovi otsus loobuda Brežnevi doktriinist tulenes NSV Liidu nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta.
Lk 143
1.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid NSV Liitu 1990. aastate algul.
-
2.Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Tooge näiteid.
Glasnost , sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika, perestroika ja tsensuuri lõdvendamine
Heaoluühiskond
Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.
Rohkem võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, televisiooni levik.
Sotsiaalse õigluse nõue, ( võrdõiguslikkus ).
Vaesust jäi vähemaks .
Kodanikust sai tarbija, kellega suurfirmad manipuleerisid.
Massikultuur (püüti olla „nii nagu naaber“, ehk siis „tal on pesumasin , ma ostan ka“).
Mässumeelsus, vastuhakk , noorterahutused.
Minakeskne maailmavaade.
Põlvkondade konflikt.
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv
Suur ühiskond-võrratu ühiskond