Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Külm sõda #1 Külm sõda #2 Külm sõda #3 Külm sõda #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laura villa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Külm sõda

sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Maa jagamine viidi lõpule 1948 ­ Lõunas loodi Korea Vabariik, mida tunnustas ka ÜRO, põhjas loodi Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida tunnustasid NSVL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea keeldus teist tunnustamast · 1950 tungisid Põhja-Korea väed Lõuna-Koreasse ja saavutasid edu vallutades peaaegu kogu Lõuna-Korea. Kasutades Nõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Koreasse vormiliselt rahvusvahelised, sisuliselt Ameerika väed · USA väeüksused vabastasid kiiresti Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamuse Põhja- Koreast. Sõtta sekkus Hiina

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Külm Sõda

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 3 1. Külma sõja kujunemine: 1.1. Vastandlike leeride kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Külm sõda

Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) Lõplik hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes

Ajalugu
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

Hiina NL oli suurim suurema osa üksused tungisid ÜROle kallale, liitlased tulid kaotaja ja ta appi ja panid hiinlaste edasitungi seisma. autoriteet vähenes. 2.Berliini Võimuvõitlus NL-s, Sks-l Ülestõusud jäeti saatuse hoolde, Hukkus tuhatkond ülestõus tekkis lootus võõra võimu alt võimukandjad surusid ülestõusu maha, inimest, NSVL ei suutnud vabaneda, ehitustöölised NSVL kuulutas välja sõjaseisukorra, Kesk- ja Ida-Euroopa alustasid streiki, kasvas üle tänavatele toodi tankid. olukorda muuta. massimeeleavalduseks 3.Ungari Budapestis toimus Poola Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse Arreteeriti kümneid

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Külm sõda

KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents ­ 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin ­ 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Külm sõda

mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal (5). Blokaad toimus Berliini linnas Saksamaal. Peale Teist maailmasõda oli Saksamaal erinevate riikide okupatsioon (5). Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-

Ajalugu
thumbnail
5
rtf

Külm Sõda

idapiirina Oder-Neisse jõge. 30. Millal ja kuidas toimus kahe Saksamaa leppimine? W. Brandt teatas, et loobub Hallsteini doktriinist, on valmis sõlmima sotsialismimaadega diplomaatilisi suhteid. NL tegi ettepaneku, et Saksa Liitvabariik tunnustaks Saksa Dem. Vabariiki kui täiesti omaette iseseisvat riiki. 1970 leidsid aset SLV ja SDV valitsusjuhtide kohtumised (üle 20 aasta). 1970 sügisel sõlmis SLV NSVLi ja Poolaga nn idalepingud. USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid kokkuleppe, et SLVl on õigus esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistel konverentsidel. Detsembris sõlmiti Saksamaade vahel ka transpordilepingud. 1972. aastal sõlmitud SLV ja SDV suhete aluste leping kinnitas, et lepinguosaliste suhted rajanevad erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. NL sai oma tahtmise. 31. Millist perioodi maailmaajaloos nimetatakse detente'iks?

Ajalugu



Lisainfo

1947 – Trumani doktriin – poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Külma sõja avaldumise vormid, Kahepooluseline maailm, „Raudne eesriie“, Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949), Organisatsioonid,

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun