Külm sõda (0)

KÜLM SÕDA
Külm sõda – kahe üliriigi – USA ja Nõukogude Liidu – vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna.
Külma sõja algus:
1946 – W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.
1947 – Trumani doktriin – poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) – abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses.
1948 – külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad .
Külma sõja avaldumise vormid:

• Vastastikune propaganda ja luuretegevus
  
• Võidurelvastumine – külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
  
• Kosmose uuringud ning haridus ja teadus
  
• Mõjuvõimu suurendamine arengumaades (Kolmandas Maailmas – riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki)
  
• Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism )
  
• Sõjalised blokid ( NATO , VLO)
  

Kahepooluseline maailm:

• LÄÄS – USA, Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada
  
• IDA – NSVL , Saksa DV, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia , Jugoslaavia, Albaania , Hiina RV, Mongoolia , Põhja-Korea, Vietnam , Laos, Kuuba
  

„ Raudne eesriie“ – sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.
Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) – aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne-Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning vastuseks sulges läänetsoonidega maismaaühenduse. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise.
Saksamaa lõhenemine (1949):

• Saksa Demokraatlik Vabariik – NSVL kontrolli all
  
• Saksa Liitvabariik – Lääne kontrolli all
  
• Lääne- Berliin – eristaatus
  

Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks.
Organisatsioonid
NATO – 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland , Island , Itaalia, Luksemburg , Norra, Portugal , Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – 1945. aastal asutatud organisatsioon, mis oli mõeldud asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, SB, Pr, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused.
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu – 1949. aastal asutatud organisatsioon Nõukogude Liidu ja temast sõltuvate nn rahvademokraatiamaade vahel, mis loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. (1949-1991)
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955. aastal Moskva juhtimisel loodud sotsialistlike riikide militaarne blokk (vastukaaluks Pariisi lepingutele). Nõukogude Liit sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Eesmärgiks oli relvastatud kallaletungide korral Euroopas poliitiline koostöö. (1955-1991)
Lähis-Ida kriis
ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.
Suessi kriis (1956). 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, monarhia kukutati. 1956. aastal riigistas uus valitsus eesotsas Gamal A. Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Nasserit asus toetama NSVL; Egiptust ründasid Iisrael, kelle poolel asusid sõtta ka SB ja Pr, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSVL autoriteet Lähis-Idas.
Korea sõda (1950-1953)
1950. aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suure osa selle territooriumist. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada (vägede juhataja kindral Douglas MacArthur). 1950. aasta novembris tungisid Nõukogude relvadega varustatud suured Hiina üksused ÜRO vägede kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tuntavalt vähenes.
Kuuba kriis ( 1959 -1962)
1959. aastal tuli Kuubas võimule F. Castro , kes kehtestas omaenda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, suhted USA-ga halvenesid (Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut). Castro natsionaliseeris ameeriklaste ja endi ettevõtted ja kuulutas, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon . Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hruštšov), kes ostab Kuubalt suhkrut.
1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro režiim jäi püsima. Sõda oli ära hoitud eelkõige tänu USA valitsuse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin (telefoni otseliin) USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
Praha kevad (1968)
Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. Reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist.
Brežnevi doktriin – NSVL võib sotsialismi kaitsta ka relva jõul, kui see osutub vajalikuks. NSVL teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus. See tähendab, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda, kui sotsialismi põhimõtted on ohus.
Vietnami sõda
1954. aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik – režiim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik; see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis).
1957.a algas lõunaosas Vietnami DV (juht Ho Chi Minh ) toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi, USA astus vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. USA lähtus nn. doominoteooriast (president Eisenhower), mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid.
1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu (sõjategevus pidi lõppema, ameeriklased lahkuma ). Vietnami sõda muutus kodusõjaks (vietnamiseerumine), mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Pingelõdvendus – 1970ndate aastate algul NSVL ja lääneriikide suhete paranemine. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima . Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon . Nixoni doktriin – poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega – NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas.
Sotsialistlik riik – riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ( eraomand kaotatud ). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20. sajandi Ida-Euroopa riigid, kus oli võimul kommunistlik partei.
Liiduvabariik – sotsialistlike riikide (nt NSVL) esimese järgu haldusüksus.