väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis. III maailm- riigid, kes olid erapooletud, riigid kes ei olnud seotud NATO ega kapitalismi ega NSVL-I ja kommunismiga. Tunnused: mahajäämus majanduses, korruptsioon, kodusõjad. Troopiline Aafrika- ebaloomulikud riigipiirid, vaesus, enamikes riikides diktatuur, riigipöörded, poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon, omapojapoliitika, tribalism tribalism- võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamine jne. Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused, ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama
Aafrika XX saj II poolel Musta Aafrika iseseisvumine 1954 27.aug saavutavad Tuneesia ja Maroko omavalituse 1955 18.24. aprill Aasia ja Aafrika riikide Bandungi konverents 1957 Ghana esimene iseseisvunud riik 1960 Aafrika aasta, iseseisvus 17 asumaad 1963 asutati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon Piiriprobleemid Tribalism 1965 11.nov LõunaRodeesia iseseisvumine 1979 21.apr Rodeesia valimised LõunaAafrika Apartheit e inimeste eraldamine sõltuvalt nende nahavärvist 1960 keelati mustanahaliste parteid 1980. aastate keskpaigas nõustus valitsus lubama parlamenti värvilisi, mitte aga mustanahalisi. LõunaAafrika Vabariigi president oli esimene valgenahaline riigijuht, kes pooldas reforme. Reformimeelne de Klerk Nelson Mandela esimene mustanahaline president
Kolmandaks Maailmaks. Hiljem laienes see mõiste kõigile majanduslikult maha jäänud riikidele arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenguvimelised nad olid. Probleemid äsja iseseisvunud Aafrika riikide ees. Millised neist koloniaalikkest? Kas ja kuidas oleks vältida saanud? Kolonisaatorite tõmmatud piirid ei ühtinud hõimupiiridega, tükeldades ühtseid rahvaid. Vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika. Demokraatia ei osutunud sobivaks. Kinnistus tribalism. Lääs üritas aafrikat suunata demokraatiasse, nsvl sots maailmasüsteemi laiendada(mõju egiptus,alzeeria,etioopia,liibüa). Võrrelge suure hüppe ja kultuurirevoluts poliitikat. Sarnasus, erinevus? 1)Viie aasta plaan ühe aastaga, kahekümne aasta plaan viie aastaga. Raua tootmine(7mln sulatusahju, kuid tööstusele kõlbmatu), kollektiviseerimine. 2)Hävituskampaania, mille käigus hävitati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati
Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960. aastad olid araabia maadele majanduslikult edukad, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat
Sotsialismi alustalad- riigi otsustav sõna majanduselu juhtimisel, kompartei juhtiv roll. Praha kevad- Dubčeki uue kursi aeg. Brežnevi doktriin- NSVL on õigus ja kohus kaitsuta sotsialismi kõikjal ja NSVL kavatseb ka tulevikus seda teha. Kolmas maailm- arengumaad, kehva majandusliku tasemega rigid. Aafrika aasta- 1960.a mil iseseisvus 17 asumaad Aafrikas. Aafrika Ühtsuse Org- eesmärk on Aafrika riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumautuse printsiibi järgimine. Tribalism- hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määremisel, riiklike tellimuste jagamisel jms, mida eurooplased peavad üheks korruptsioonivormiks. USA abiprogramm- USA loodud alternatiiv Che partisanivõitlusele, üritas Ladina- Ameerika maades edendada meitmekesisemat majandust. Nõudeks demokraatlik riigikord. Sõjaväeliste riigipöörete laine- algas 1960. aastate teisel poolel, nende pöörete tagajärjel võttis võimu kas mingi kõrgemate sõjaväelaste nõukogu või diktaator.
piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata. Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel jne Visalt püsis vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon ja onupojapoliitika läänelik demokraatlikute väärtustega ühiskonnakorraldus lihtsalt ei sobinud neile Troopilise Aafrika riikide probleemid · Enamikus koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riikides valitsesid diktatuurid. · Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded ning võimude mõtlematu tegevus viisid mitmed
· Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud reziimid (Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine ühiskonnas; vaenulikkus muu-ususliste suhtes. sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded (diktaatorid vahetuvad). Selle põhjuseks: · demokraatiatraditsioonide puudumine · madal haridustase (massiline kirjaoskamatus) · Aafrikas tribalism e. hõimusisene solidaarsus, mis tähendab parteide ja valitsuste moodustamist kitsal etnilisel alusel oma hõimu esindajatest ja riikliku poliitika teostamist ühe hõimu huvides (suurim konflikt 1967.a.-1970.a. Nigeeria kodusõda - 3,5 miljonit hukkunut) · kodusõdadesse sekkusid suurriigid, toetades üht või teist vaenutsevat rühmitust ja varustades neid relvadega · riigivõimu suur korrumpeeritus / riigivõimuga kaasneb korruptsioon
arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest. - ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega) - vaesus - relvakonfliktid - korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud - deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne. Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud ette nägema neid asju natuke ja riigis toimuvale tähelepanu pöörama. Siis oleks saanud ka toimuvaid sündmusi ära hoida või vähemasti leevendada 3. Demokraatia püsimine Ladina-Am
energiakriisi tõttu - OPEC-i 13 liikmest 7 on araabia maad. 1968.a. loodi OAPEC - naftat eksportivad araabia riigid. 4. Järjest muutub mõjukamaks panislamism ja islami fundamentalism. 1971.a. loodi Islami Konverentsi Organisatsioon, peasekretariaat Saudi Araabias, kuuluvad 45 Aasia ja Aafrika riiki 5. Troopiline Aafrika - 1963.a. rajati Aafrika Ühtsuse Organisatsioon, peakorter Etioopias. Algul 31, nüüd 51 liiget. Ühiskond funktsioneerib teistel alustel sugukonnatraditsioonid - tribalism, klienteelsuhted, - koosneb võimulolijast ja tema sõltlaskonnast ehk klientidest. AÜO peamine eesmärk Aafrika riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse säilitamine. 6. ASEAN- loodi 1967.a. (Association of South East Asian Nations) - kuuluvad Tai, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Singapur ja alates 1984 Brunei. Neid riike seob 3 eesmärki: kapitalistliku arengutee pooldamine, sotsialistlike eksperimentide vältimine ja kommunistliku ekspansiooni vastustamine
NSV Liiduga, ei tohi olla poliitilistes organisatsioonides. Eesmärk: 1)rahulikult koos eksisteerimine 2)pingelõdvendus 3)dessarmeerimine 4)koostöö 5)toetavad kõike riike kes iseseisvuvad 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon. Eesmärk: riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse printsiibi järgmine 3 MAAILMA iseloomulikud tunnused: *riigipiiride probleem *püsiv vaesus *relvakonfliktid *määratu korruptsioon *onupojapoliitika (tribalism) *majanduses struktuuriline ühekülgsus nt Kuuba suhkur, Tsiili vask, Kolumbia kohv USA abiprogramm- USA annab majanduslikult abi, kui riigis kehtestatakse demokraatilk kord Miks NSVL saavutas 3 maailmas edu? Läänelikud väärtused ja põhimõtted, demokraatia idee, ei ostunud aafriklastele sobivaks PINGELÕDVENDUS Lääneriikide seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida koos eksisteerima.
Pärast Kongo kriisi lahenemist tuli ta võimule läbi USA, Belgia ja Prantsusmaa toetusele, paljude arvates oli ta ka CIA agent. Ta oli üsna hea haridusega Brüssele Sotsiaalteaduste Instituudist ja sõjakoolist. Ka Kongo kriisis oli tal üpris oluline seos ja tal oli armeega tihe suhe – ta toetus sellele ka enda hilisema võimu ajal. Ta tuli võimule rahvuslike loosungite all ning lubas maa viia viie aastaga õitsengule. Ta viis aga loodusvarade poolest väga rikka riigi laostumiseni. Tribalism Tribalism on “hõimupatriotism”, oma hõimu huvide liialdatud taotlus. Selle all mõistetakse parteide ja valitsuste moodustamist kitsal etnilisel alusel oma etnose esindajatest ning riikliku poliitika teostamist ühe etnose huvides. See on etnosisene solidaarsus, mis sunnib inimesi toetama oma juhti isegi siis, kui see toob kahju tema isiklikele huvidele. Isegi mitmeparteilises tänapäevases süsteemis moodustab tihti ühe partei üks etnos
o Piirid ei kattunud üldjuhul aafriklaste esmatähtsate jõimupiiridega, vaid tükeldasid end ühtsea tundvad rahvad mitme riigi vahel 7 Läänelikud väärtushinnangud ja põhimõtted (sh demokraatia) ei sobinud aafriklastele -> vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika o Demokraatia asemel kinnistus enamikus riikides tribalism (hõimu valitsus) – eelistati hõimusuhteid (eurooplaste jaoks korruptsioon) o Lääs üritas Aafrikat suunata demokraatiale, NSVL tahtis levitada kommunismi (saavutas mõju Egiptuses, Liibüas, Alžeerias, Etioopias) Ladina-Ameerikas kehtis kloniaalaegadest pärit majanduse struktuuriline ühekülgsus edasi -> viis 1950ndatel suurte majanduslike raskusteni
annaabi.ee 
