Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ainetöö koondeelarve". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvartali, kvartalis, kulum, käive, palgakulu, jääk, lisakulud, arved, tootmisseadmete, arvest, koondeelarve, ostude, ajakulu, müügieelarve, eelarved, halduskulud, eelarvete, valmistoodang, koondplaan, soetamise, seadmed, tulumaks, laen, detailne, töötaja, bilanss, reklaamikulu, müügikogus, lõppjääk, 1065, omahind, püsikulu, koostamisegaMaterjali vajadus totmiseks + materjali soovitud lõppvaru = vajamineva materjali kogus Vajamineva materjali kogus - materjali prognoositud algvaru = ostetava materjali kogus Ostetava materjali kogus x materjali ühiku hind = kulutused materjali ostuks (kr.). 2.1.7. Tööjõu eelarve Tööjõu eelarve (direct labor budget) näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu. Tööjõu eelarves kajastatakse nende töötajatega seotud tööjõu kulusid, kes on otseselt seotud toote valmimisprotsessiga tootmise eri etappidel. Tööjõu eelarvestamise eesmärgid on : 1) Määrata kindlaks vajalik tööaeg ja maht ning vajalikud oskused soovitud tootmistaseme saavutamiseks; 2) Teha kindlaks toodete/teenuste töömahukus ja tööjõu kulud; 3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid;
Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6
Arutelul oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja esitatud arved kajastati majandustarkvaras. Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine: 3 Selle põhjal vajaksid uurimist näiteks järgmised küsimused: ● Kas müügi- ja turundusosakond tegid piisavaid pingutusi veenmaks reklaamikliente, et kuigi reklaamlehekülje hind on nüüd 520 eurot, on meie ajalehes reklaami ostmine siiski hea tehing? ● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot?
Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2
Ülesanne 4. Pacer Company koostab põhitööjõueelarvet 2011. aastaks tuginedes alljärgnevale tootmiseelarvele: Kvartal I II III IV Toodetud 20 000 25 0000 35 000 30 000 Ühikute arv(tk) Iga ühiku valmistamiseks kulub 1,2 tundi põhitööjõu aega. Koostada põhitööjõu eelarve tundides ja rahas kvartalite kohta ja aasta kohta. Tööjõu tunnitariif I ja II kvartalis on 15 ning III ja IV kvartalis 16 . Lahendus: Eelarve tundides = toodetud ühikute arv * 1,2 Eelarve rahas = tundide arv * tööjõu tunnitariif Kvartal I II III IV AASTA Eelarve tundides 24 000 30 000 42 000 36 000 132 000 Tööjõu tunnitariif 360 000 450 000 672 000 480 000 1 962 000 Ülesanne 5. Meiji Isetan Corporation on Jaapani ettevõte, mille allüksused paiknevad Osakas ja Yokohamas
1.3 piirkulu; 1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit; 1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; 1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! 1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk) Püsivad tootmise lisakulud: 238 kr/tk ((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) / 60 tk) (600 kr/tk + (10000 kr / 60 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 60 kummutit: 1 447 kr/ kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) 1.2 Konverteerimiskulud: 438 kr/kummut
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40 18% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 6 400 4 000 4 000 4 800 4 800 4 800 6 400 6 400 toodetav kogus kokku 15 50 20 35 40 45 50 60 70
jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod
masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha. Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida
kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone.
Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse
Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse
- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto;
Annuiteetlaen võetakse 100 000 EEK-i, kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast. Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2. LAENUTAOTLUS Laenusumma 100 000 EEK-i, aastaintressimäär 10%, periood 2 aastat. Laenugraafik (võib viia lisasse) Laenu jääk perioodi Põhisumma Laenu jääk perioodi Perioodi nr alguses Intress tagasimakse Laenumakse lõpus aprill 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr mai 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr juuni 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD
· mootorikütuse ja õlide kulu (l/h ja nende hinnad kr/l); · masinajuhi ja abitööliste töötasu (koos maksudega kr/h); · muud antud masina juures esineda võivad kulud; · ettevõtte üldkulud (% kogukuludest); · töömasinatel masina keskmine tunnitootlikkus. A. Püsikulud Kulum Praktikas kasutatakse kulumi arvestamisel peamiselt lineaarset meetodit: A=(H-J)/Ta*W; kus A - kulum, kr/h; H - masina soetushind, kr; J - masina jääkmaksumus, kr; Ta - masina kasutusiga, aastates; W - töömaht, h/a. Laenuintress 24 Arvutatakse masina kogu kasutusea keskmisena. Laenuintressi arvutusvalem: I = a*i*H(1-Of/100)/200*Ta*W; kus I - intressikulu, kr/h; a - laenuperioodi pikkus, aastates; i intressiprotsent; Of - omafinantseering, % laenusummast. Masina hoiustamiskulud Ha=Mh*Sh/W * (1/Th+((i+kh)/200)); kus
5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks
8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM Debitoorne võlg tasumata arved Otsene mahakandmine Kui on lootusetu D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest K: Ostjate tasumata arved Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa
- põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb; - viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse; - kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused. - Kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette võtta.
Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol (perioodilise süsteemi korral seda teha ei saaks). Konto Varud saldo 9.jaanuari seisuga on 121 300 eurot ( 124 600 + 23 900 27 200 = 121 300) Edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole, sest kasutusel on tulude- kulude vastandamise printsiip ja kui kaup kohe kuluks kanda, siis käitutaks
trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 toodetav kogus kokku 15 lauad sh ekspordiks %-des 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 3 000 2 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru
K Arvelduskonto 107968 7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu tootmispersonali palk 40 000 8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11.Lõpetamata tellimustele jagatud tootmise kulud perioodi lõpuks olid 140 000 (osa kuluarvestus 96 000) D Tootmiskulud 440 700 K Tootmise otsekulud 147 380 K Tootmise otsesed tööjõukulud 147 180 K Tootmise üldkulud 106 000 K Tootmise üld tööjõukulud 40 140 D Lõpetamata toodang 96 000 D Lõpetamata toodang 147 380 D Lõpetamata toodang 10 000 D Lõpetamata toodang 187 320
Toitlustamise päevamaksumus on kinnitatud lasteaia hoolekogu poolt. Toidupäeva maksumusest moodustab: - hommikueine 20% - lõunasöök 50% - õhtuoode 30% Antud teenust pakuksime ..linnaosas asuvas eramajas, mis on võimalik väikeste ümberehitus, planeerimistöödega kohandada eralasteaiaks. Lisateenustena on võimalik pakkuda lastehoidu õhtusel ajal ja nädalavahetustel. Lihtsustatud kalkulatsioon võiks välja näha selline, et lasteaias on töölistena 4 inimest, kelle palgakulu oleks 938 (koos maksudega) eurot kuus inimese kohta, mis teeks palgakuluks kuus 3752 tuhat eurot. Maja kulud jääksid kuus 700 – 800 euro piiridesse 10 (arvestatud eelnevate perioodide järgi). Veel on vajalik igapäevane toitlustamine – praegusel ajal on lasteaias toidupäeva maksumuseks ca 2 eurot lapse kohta, mis teeks toidukuluks kuus 42 eurot. Veel lisandub igakuiselt õppevahendite raha, 7eurot kuus lapse kohta
31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema
teemad: - põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb; - viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus; - sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab; - varustajate/ostjate võimu olemasolu; - mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne); - kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused; - hinna ja omahinna arengu tendentsid; - kas esineb mastaabiefekt; - kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse; 11 Äriplaan - kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused.
· Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
annaabi.ee 
