Eesti keele reeglid

Süld, Mihkel

Eesti keele reeglid (0)

5 VÄGA HEA

Silp
Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus.
Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. E-ma: E=tuum.
Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Len-das: E,a=tuum L,d – algus ja N, s- lõpp
Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks.
Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks.
Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb.
Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust.
Geminaatklusiil – kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses.

Kõnetakt
Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga . Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline.
Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti.
Vokaalitrapets – skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist lähutdes.
Palatalisatsioon – peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i- täht.
Võõrtäht – Võõrsõnades esinev täht.
Foneem – Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus.
Keelemärk – sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast. Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks .
Silbituum – täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks.

Välde
Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt.

Fonotaktika reeglid
Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte.
Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soome-ugri sõnad.

Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad.

Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut.

Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud.

Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik.

Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidiš, projitseerima.

Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid.

Järksilpides ei esine täpitähti. Va „i“
5. Marginaal
(ladina k. „ margo “ – äär) – on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm.
Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt. Teemadel ja ta on tavaliselt mõtiskleva ja arutleva iseloomuga , vahel harva ka lüürilise. Kuna on lühike siis on üks mõtteavaldus aga oma olemuselt lõpetatud tervik. Marginaal on üks mõtteavaldus, kui tekstist võtta üks lõik siis on see umbes samasugune . Eesti kirjanduses on marginaale kirjutanud J. Liiv ja F.Tuglas.
Rahvusvahelised sõnaliikide nimetused
1.substantiiv – nimisõna
2. adjektiiv – omadussõna
3. numeraal – arvsõna
4. pronoomen – asesõna
5. verb - tegusõna
6. adverb – määrsõna
7. konjunktsioon – sidesõna
8. interjektsioon – hüüdsõna
9. prepositsioon – eessõna
10. postpositsioon
MORFEEM
Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited , tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR – Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna – peab olema kaks juurt.
ALLOMORFID
- On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. A- osastav – d ; -t ; o - osastava käände allomorfid ( kuu/d; tütar/t; pesa).
Aglutinatsioon – vormi moodustamise viis, kus sõna tüvele liidetakse tunnuseid ja lõppe.
Jooksma – aglutinatsioon

Aglutinatsioon – raamatu/te/le

tüvevaheldused – mäeke, mäkke [mägi]

analüütiline vormimoodustamine – kui grammatilist tähendust antakse edasi abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige rohkem]
A-tüvi = Mida teen? , ainsuse omastav
B-tüvi = Mida teha? , ainsuse osastav
Astmevaheldus – tüvevaheldus, kus üks sõnatüvi on tugevas astmes ja teine nõrgas astmes. Sepp -sepa-seppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on – vältevaheldus ja laadivaheldus . Jalg-jala-jalga(laadivahelus).
Vokaalivaheldus
Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi. Kui sõna esimeses silbis on „a, õ, i“ või täishääliku ühendid „ei ja äi“ siis mitmuse osastav on u-lõpuline.
Moodusta mitmuse osastav:

Paun – paunu

ilm – ilmasid

väin – väinu

koer – koeri

vend – vendi

hulk – hulki

külm – külmi

kuusk – kuuski

känd – kände

pilt - pilte

õng - õngi

jalg - jalgu
Vorm A-tüvi B-tüvi AV
Kena kena kena -
Ilus ilusa ilusat -
Lammas lamba lammast AV
Kass kassi kassi AV
Andma annan anda Av
Nägema näen näha AV (E)
Tubli tubli tublit -
Vile vile vilet -
Nägu näo nägu AV
Tuul tuule tuult AV
Oie oige oiet AV
Tuhk tuha tuhka AV
Kollane kollase kollast -
Arusaam arusaame
Kartlik kartlikke
Pank panku
Jäik jäiku
Maailm maailmu
Rool roole
Ämblik ämblikke
Poiss poisse
Talvi talvi
Maakond maakondi
Hetk hetki
Latv latvu
Väin väinu
Sarapikk sarapikke
Oma omi
Kõrts kõrtse
Kujuvaheldus –
- on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju , teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata „a“ ja „b“ tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või „s“
Välte ebavahelduseks nimetatakse reeglipäratut vältevahelduseks. Reeglipärane vältevaheldus on teise ja kolmanda astme vaheldamine.
Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna.
Käänete kordamine:
Käänded:
1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid
2. omastav targa poisi , tarkade poiste
3. Osastav tarka poissi, tarku poisse
Sisekoha käänded

Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse
Seesütlev targas poisis, tarkades poistes
Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest

Väliskohakäänded

Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele
Alalütlev targal poisil , tarkadel poistel
Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt

Erikäänded

Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks

Rajav targa poisini, tarkade poisteni

Olev targa poisina, tarkade poistena

Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta

Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega

Tegusõna
Pöördsõna ja verb.
Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks.
Ma-infinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma
-mas õppi/mas
-mast õppi/mast
-maks Õppi/maks
-mata Õppi/mata
Da-infinitiiv Õppi/da
-des Õppi/des
-v partitsiip (kesksõna) õppi/v
- tav õpi/tav
-nud õppi/nud
-tud õpi/tud
Kõneviisid
Kindel kõneviis on ainus markeerimata kõneviis. Ainus kõneviis milles saab sõnu pöörata neljas ajas.
Tähendused

Sõnatüvel
Tunnustel
Lõppudel

Õppi/ ge/ m
Tüvi Käskiva mitmuse 1. Pöörde lõpp.
Kõneviisi
tunnus

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 36 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkel Süld Õppematerjali autor

tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk