Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Grammatikamõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Karlsson õpiku lisa 2


Grammatikamõisteid

Eesti keele sõnaliigid


eestikeelne nimetus
rahvusvaheline termin
lühend
(EKG)
näited
tegusõna
verb
v
hüppama, jooksen
nimisõna
substantiiv
s
konn, elamine
omadussõna
adjektiiv
adj
ilus, karvasem
arvsõna
numeraal
n
üks, seitsmendik
asesõna
pronoomen
pron
mis, selline, kõik
määrsõna
adverb
adv
hästi, kaua
asemäärsõna
proadverb
proadv
mujal, millal
abimäärsõna
afiksaaladverb
afadv
läbi (saama), ära (sõitma)
rõhumäärsõna
modaaladverb
modadv
võibolla, ka
kaassõna
adpositsioon
adp
läbi (maja), (ukse) ees
sidesõna
konjunktsioon
konj
ja, ega, kuni
hüüdsõna
interjektsioon
int
ah!, kurat!, potsti

Eesti keele lauseliikmed


eestikeelne nimetus
rahvusvaheline termin
lühend
näide
öeldis
(grammatiline) predikaat

V

Poiss sööb kooki.
alus
(grammatiline) subjekt
S
Lehm sööb rohtu .
sihitis
(grammatiline) objekt
O
Karu sööb mustikaid.
öeldistäide
predikatiiv
PRED
Mustikas on mäda.
määrus
adverbiaal
ADV
Lehm norskab valjult .
täiend
atribuut
ATR
Kuri karu jookseb .

Muud mõisted


eestikeelne nimetus
rahvusvaheline termin
lühend
(EKG)
näide
arv
nuumerus
ainsus
singular
Sg
konn laulab
mitmus
pluural
Pl
konnad laulavad
tegumood
geenus
isikuline
personaal
Ps
jookseb, jooksis
umbisikuline
impersonaal
Ips
joostakse, joosti
aeg
tempus
olevik
preesens
Pr
teen, teeksid
lihtminevik
imperfekt
Ipf
tegi, tegime
täisminevik
perfekt
Pf
on teinud, on tehtud
enneminevik
pluskvamperfekt
Ppf
oli teinud, oli tehtud
(üld) minevik
preteeritum
Pt
oleksin teinud
kõneviis
moodus
kindel kõneviis
indikatiiv
Ind
kiirustan
käskiv kõneviis
imperatiiv
Imp
kiirusta, kiirustage
möönev kõneviis
jussiiv
Jss
kiirustagu
tingiv kõneviis
konditsionaal
Knd
kiirustaksin
kaudne kõneviis
kvotatiiv
Kvt
kiirustavat
kõneliik
polaarsus
jaatav kõneliik
afirmatiiv
Af
tahan
eitav kõneliik
negatiiv
Ng
ei taha, ära taha
kesksõna
partitsiip
Pts
sööv , söödav, söönud , söödud
tegevusnimi
infinitiiv
Inf
süüa, söövat
ma-tegevusnimi
supiin
Sup
sööma, söömas
des-vorm
gerundiiv
Ger
süües
algvõrre
positiiv
Psv
ohtlik
keskvõrre
komparatiiv
Kpv
ohtlikum
ülivõrre
superlatiiv
Spv
ohtlikem ~ kõige ohtlikum

Eesti keele käänded


eestikeelne nimetus
rahvusvaheline termin
lühend (EKG)
näide
nimetav
nominatiiv
N
hea sepp
omastav
genitiiv
G
hea sepa
osastav
partitiiv
P
head seppa
sisseütlev
illatiiv
Ill
heasse seppa
seesütlev
inessiiv
In
heas sepas
seestütlev
elatiiv
El
heast sepast
alaleütlev
allatiiv
All
heale sepale
alalütlev
adessiiv
Ad
heal sepal
alaltütlev
ablatiiv
Abl
healt sepalt
saav
translatiiv
Trl
heaks sepaks
rajav
terminatiiv
Trm
hea sepani
olev
essiiv
Ess
hea sepana
ilmaütlev
abessiiv
Abess
hea sepata
kaasaütlev
komitatiiv
Kom
hea sepaga

Muid käändeid


Rahvusvaheline termin
eestikeelne vaste
lühend
näide

Instruktiiv

viisiütlev
INSTR
lehvivi hõlmu
Akusatiiv
sihitav
AKK
sks den Mann
Daativ
DAT
vn неб+у
Instrumentaal
INSTR
vn неб+ом
Lokatiiv
LOK
vn неб+е
Grammatikamõisted #1 Grammatikamõisted #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maretkm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Grammatika
2
doc

Grammatika

alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti

Keeleteadus
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam
24
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

Kreeka nn “filosoofiline periood” Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” Kas keel on olemas nomo või physei? Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika)

Keeleteadus alused
Üldkeeleteadus-kordamisküsimused ja vastused eksamiks
6
docx

Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kõige parem grammatika kuni 19. saj. Kreeka nn "filosoofiline periood" o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" Kas keel on olemas nomo (kokkuleppitud) või physei (loomulik)? o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud)

Üldkeeleteadus
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun