alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti
Kreeka nn “filosoofiline periood” Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” Kas keel on olemas nomo või physei? Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika)
India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kõige parem grammatika kuni 19. saj. Kreeka nn "filosoofiline periood" o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" Kas keel on olemas nomo (kokkuleppitud) või physei (loomulik)? o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud)
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
Kõik kommentaarid