peamiselt tema tsiteerituse ja kasvandike järgi. Kõige olulisemates töödeks on Savigny ,,System" ja ,,Law of Obligations", mis on loetavad veel tänapäevalgi. Ka on Rückert hinnanud Savigny panust erinevate õiguslike doktriinide väljatöötamisel, mille mõju on näha ka Saksa Tsiviilkoodeksis (BGB) . Näiteks reaalse nõusoleku doktriini väljaarendamine (BGB § 929 ,,dingliche Verträge") kui eraldi osa lepinguõiguses, abstraktsuse printsiip (mis on kasutusel ka Eesti tsiviilõiguses) ja esinduse abstraktsuse doktriin. Rääkides õiguspoliitilistest ja metadoloogilistest vaadetest, on autor ka ise suures osas nentinud, et suures osas on need omasid tolleaegsetele arusaamadele või tuginevad varasematele autoritele. Siiski tuleb tema suureks pärandiks lugeda histoorilise meetodi rajamist õiguses. Histoorlise meetodi eesmärkiks on õiguse ajalooline ja süstemaatiline
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud:
8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei edenenud just kõige täpsemalt, kuid see ei pruukind olla ka taotlus. Initsiaalid eriti suured ja kaunid. Külakirikud ja kiviristid
· loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus
Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset mõtlemist millekski eriliseks, millest nad sellegipoolest mööda vaatavad kuna sellega enese sidumine eristaks neid ülejäänud seltskonnast. Need
ja mõned kehad on rasked(ei defineeri keha üldmõistet, vaid kogemuste põhjal saadud tunnetust, mis ei käi aga kõikide kehade kohta). 2. Abstraktse mõtlemise all pidas Hegel esiteks silmas objektide üldistamist, nende ühekülgset kirjeldamist. Abstraktselt mõtlev inimene ei suuda näha objekti tõelist olemust ehk seda, mis objekt on iseenesest, vaid tema jaoks taandub objekt välistele omadustele ning selle tulemusel tehaksegi objekti üldistus. Teistlaadi abstraktsuse all mõtles Hegel otsustust. Mõistus tõlgendab meeltega vastu võetavat tõena ehk predikaadiga defineeritakse subjekti. Predikaadi puuduseks on aga see, et ta ei ole subjekt ehk ei tunneta subjekti tegelikku olemust. Minu arusaama järgi ei ole võimalik objekti defineerida puhtalt tema omaduste puhul, sest see ei ütle meile midagi objekti tõelise olemuse kohta. Meie mõistuse loodud definitsioon ei määratle tegelikult objekti kuna objekt on iseenese olemasolu aluseks.
tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Haritud seltskonna jaoks on see liiga lihtne ja madal. Järelikult jääb üle harimatu inimene. · Abstraktsuse esinemine sõltub erinevatest vaatenurkadest, mida rõhutas autori näide mõrtsukast. Miski, mis tundub ühele inimesele abstraktne, võib teisele olla jällegi midagi väga konkreetset. · Mõrtsuka näites selgus, kuidas abstraktsus ja konkreetsus võivad omavahel põimuda: näiteks, kuidas konkreetsest järeldustest jõuti abstraktse tulemuseni või kuidas abstraktne mõtlemine summutas täielikult konkreetse mõtlemise. Varieerumine toimus
Lühiuurimus Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus. Aastakümne lõpul lisandus sellele
pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstraktsusest aru saada). · Seltskonnas on kujunenud kindel arvamus abstraktsest mõtlemisest ning kedagi ei huvita, kas see arvamus vastab tõele või mitte
· Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest. · Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna. · Kogemine välimiste või seesmiste sündmuste mõju vastu võtmine antud ajahetkel. · Ideaalmina - minapilt mida inimene endale tahaks.
2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat. Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4
mida need sõnad tähendavad, kuid keegi ei taha sellega kokku puutuda. Inimesed ei taha tunnistada, et mõtlevad vähemal või rohkemal määral abstraktselt, kuna seda peetakse Marite Selgis, 113242, TABB24 pinnapealseks ja lihtsaks. Hegel ütleb, et mõtlemine on ühekülgne. Määratlemine on mõtlemine oma abstraktsuse tõttu, üldistamine on konkreetne. Inimestele tundub, et nad mõtlevad konkreetselt, sest väldivad mõtlemise ühekülgsust. Selle tõttu meie mõtlemine ongi abstraktne, kuigi me justkui ei mõtle abstraktselt. Hegel jagab abstraktse mõtlemise kaheks: määratlemine ning üldistamine. Määratlemise näitena toob ta selle, et mõrtsukas viiakse hukkamisele ja lihtrahvas peabki teda kõigest mõrtsukaks. Kui keegi julgeb leida temas ka muid jooni, näiteks pidada teda
selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2
1919 astus ühena esimestest fasistlikku parteisse (seisnes marurahvuslikus terroridiktatuuris) FUTURISM KUNSTIS Futuristidele tehnika kajastamine väärtuslikum kui inimhinge probleemid Iseloomulik dünaamika ja liikumise (ajastu dünaamika) (ühel pildil ajas järgnevad liigutused, olukorrad, seisundid) Traditsioonilistest motiividest lahtiütlemine (nt. aktimaal) Teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid (jõuline kujutamine) Abstraktsuse väljendamine ühemõttelise ning pretensioonika pealkirjaga (,,Trammivaguni mürin tungib tuppa") Väljendamine Skulptuuris ja arhitektuuris Skulptuuris vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Umberto Boccioni) Futuristlike ideede kajastamine kavandites (Antonio Sant Elia) tulevikulinnad, tehiskeskkond, pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed, puudub loodus ja vana arhitektuur (kõiki neid võib näha ka tänapäevases nn . - niinimetatud ,,tulevikulinnas")
Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul on olulisemas kaks liigendust: · sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja · abstraktsuse määra alusel(Kui laua küsimusteringi uuritakse ja kui üldiselt kehtivaid tulemusi taotellakse). Sisu alusel: peamised teadusharud. Sisu alusel jaguneb inimgeogr kuueks peamiseks haruks. Kõigepealt nimetaksime loodusgeograafiaga kahasse arendatavat loodusvarade geograafiat. Edasi tuleks inimgeograafia peamise objekti -inimeste endi uurimine rahvastiku-ja asulastiku geograafia raames, siis aga inimeste peamiste tegevuste uurimine majandus-, poliit-, kultuuri-ja nn
ei pea olema juhuslik, vaid väljendama meeleolu. 1910.a maalis oma esimese abstraktse akvarelli. Saksamaal koondus tema ümber rühmitus "Sinine ratsanik". Kuulusid sinna Klee, Mache, Marc. Kõik rõhusid puhaste kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku mõju. Tööd mõjuvad rahutult, värvide paigutus tundub süsteemitu. Rühmitus pani aluse abstrsele ekspressiivsele ja geomeetrilisele suunale. Esimene geomeetriline abstraktsuse harrastaja F.Kupka kelle töö koosnes peaaegu ühes toonis värvilaikudest. Hea töö tegi P. Mondrian kus kogu töö jaotatud ruutudeks või ristkülikuteks. Värvis siis ruute erisugusteks või ei värvind üldse. "MUST RUUT". Abstraktsionistid arvasid ,et kunst on jõudnud täiuslikuseni ning enam areneda ei saa. Rahvas abstrakset kunsti omaks ei võtnud. -3- Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis
ja kohustused. Mida rohkem norm piirab õigusi, seda täpsem ta peab olema nt maksukohus- tusega seoses. Tõlgendamisega tegelevad juristid. Peab püüdlema selle printsiibi realisee- rimise poole- oleneb ka objektiivse olukorra tundmisest, võimest prog-noosida õigusliku regulatsiooni tagajärgi. Ka muudatused on vajalikud, kuid mitte nii, et alles jõustunud seadust tuleb hakata kohe muutma, parandama või täiustama. Abstraktsuse küsimus (vt õpikust lk 14). Oleneb ka kellele norm adresseeritud, kas eraisik või konkreetne muu subjekt. 3)Proportsionaalsus- sobivus ehk nende vahendite abil peab olema eesmärk saavu-tatav; vajalikud: tulenema avalikust huvist; mõõdukad (proportsionaalsus kitsamas täh) mõõdukas vahekord abinõude ja eesmärkide vahel. 4)Süsteemsus- seadused peavad olema süsteemsed. Sisemine ja väline süsteemsus. # sisemine
majandus-, 4. poliit-, 5. kultuuri-, 6. nn seltskondliku suhtlemise geograafia. Lisaks on oma koht ka meditsiinigeograafial (- haiguste geograafilise leviku ja inimeste tervisliku seisundi geograafiliste iseärasuste uurimine) jt-l. Inimgeograafia seisab ühelt poolt loodusgeograafia ja teiselt poolt mitmesuguste ühiskonnateaduste vahel, olles kõigest hoolimata ka omaette teadus. Ta pole kuigi terviklik, ent ometi ühtne, koospüsiv teadus. Fundamentaalse inimgeograafia liigendus abstraktsuse määra alusel. Abstraktsuse määra alusel jaguneb inimgeograafia teoreetiliseks e metageograafiaks (kõige abstraktsem), siistemaatilisteks (geog tuum, nt asulate geograafia) ja regionaalseteks (nt Eesti inimgeograafia, USA majandusgeog) inimgeograafiateks. Inimgeograafia rakendused ja rakendusteadused Geograafilise teabe levitamine - vanim rakendus, et inimesed saaksid geograafide teadmisi kasutada nt tööle sõitmiseks, puhkamiseks jne
rütm) tekivad skeemid nt maakaardid. NB! 20.sajandil hakkas suulisuse tähtsus vähenema. seoses kirjaoskusega kirjaliku sünniga pärimusvormi levimine. pärast 90ndaid rahvaluule suulist nõuet ei esita. * 20. sajandil tekkis kirjalik pärimusvorm. episoodiline mälu. suuliselt kirjalikule kultuurile üleminek pole järsk, üks ei asenda teist. suulise kultuuri olek muutub. *kirjalik kultuur tuli eestisse, mõjutajad: 1) reformatsioon - kaemuslik kultuur taandub abstraktsuse ees. inimene pidi ise pühakirja kaudu jumalaga kontakti saama. ja seetõttu oli vaja lugema õppida -> kirjakeele levik. (selleks tekkisid lühivormid- vanasõnad, kõnekäänud sattusid grammatikatesse, olles keelenäideteks) 2)usundid/kombestik - kaks korda aastast kirjutavad preestrid kirjeldusi eestlaste elu kohta (17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus.
Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike , Lähis-Ida maad ja EESTI. Alglo-ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond Kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras see, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-germaani õiguses, eesmärk ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vad käsiloleva konkreetse kaause õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusemõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Islami õigusperekond, hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad
millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg mõlemad jagunevad lihtsateks,
vorme, iga hinna eest vältides realism ilminguid. Üldistatud ekspressionism leidis graafikas väljendust populaarses linooli- ja puulõiketehnikas. Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ..... Peeter Ulas ,,Pilved maastikul" Elavnes arutlus kunstis abstraktsuse üle, peamaiselt käsitleti seda ajakirjas ,,Noorus". Näiteks 1966 Olav Marani tutvustus enda ja Henn Roode seisukohti sel teemal- kus abstraktsus pole eesmärk omaette vaid segu kunsti vaimse olemuse ja kujutatava natuuriga. Abstraktsuse probleemistikuga tegeleb süstemaatilisemalt Henn Roode ja vormis Lepo Mikko. Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964
nähtuste jadas. Näit., valitsemine kui poliitilise võimu realiseerimine ei jäta ruumi juhuslikule tunnusele. Omistades mõistele valitsemine konkreetsema sisu, osutub vajalikuks ka juhuslik tunnus mingi konkreetse riigivalitsemise vormina. Viimast veelgi konkretiseerides tekib vajadus juhuslikku tunnust omakorda liigendada lahutamatuks ja lahutatavaks. Sealjuures lahutamatu ja lahutatav juhuslik tunnus on samuti seotud mõiste abstraktsuse astmega - üleminekul üldiselt vähemüldisele mõistele, väheneb lahutamatu ja suureneb lahutatava juhusliku tunnuse osakaal. Näit., riigivalitsemise vormi kui klassitunnuse üks liik on demokraatia, mille juurde kuulub liigierisuse tunnusena parlament. Mõnes riigis on parlament nimetatud riigikoguks, mõnes teises riigis - riigi duumaks. Mõnes riigikogus on 101 liiget jms. - nendel juhtudel on tegemist lahutamatu juhusliku tunnusega. Kui
(näiteks defineeris ta rööpküliku järgmiselt: rööpkülikuks nimetatakse kahe mitteparalleelse riba ühisosa). 1977. a ilmus NLKP Keskkomitee määrus Üldhariduskoolide õpilaste õpetamisest ja kasvatamisest ning nende tööks ettevalmistamise edasisest täiustamisest. Selles öeldi, et programmid tuleb vabastada ülearu keerulisest materjalist. Ka matemaatikas oli selleks ajaks tekkinud olukord, kus materjal oli oma abstraktsuse ja suure mahu tõttu paljudele õpilastele ülejõukäiv. Probleemiks osutus see, et kõigile õpilastele püstitati ühesugused kõrged nõuded. Suur oli ka matemaatika nädalatundide arv (viimases veerus on näidatud, mitu protsenti moodustas matemaatika kõigi õppeainete üldmahust): õ/a I II III IV V VI VII VIII IX X XI kokku % 1948/4 6 6 6 6 6 5 5 5 4 5 5 59 17,4 9
kontseptuaalseid instrumente abstraktsete mõistete loomisel. Loodus-kultuur. Köögi mütoloogiline päritolu. Binaarsed opositsioonid, millega opereerib müütiline mõte Asetsevad erinevatel tasanditel. Erinevad tasandid ja "koodid" on omavahel suhestatud. Algmaterjaliks on sensoorsed omadused (nt valge/pime, vaikne/vali, pehme/kõva, kuiv/märg, toores/keedetud, värske/mädanenud jmt) Liikumine abstraktsuse suunas: tekivad opositsioonid, mis väljendavad vormide loogikat tühi/täis, sisemine/väline, kaasatud/mittekaasatud Eristavateks tunnusteks ei ole asjad ise, vaid üldised omadused Levi-Strauss kirjeldab müüdi spetsiifilisi aspekte : müüt kui keel koosneb müteemidest -- need on müüdi suured struktuursed ühikud, mis toovad tervikuna välja müüdi struktuuri, nt käsud-keelud, nimed müüdi ahel kui müüdis toimuvate tegevuste kronoloogiline rida
Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida 9 printsiipide vahel kollisioonid
Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel
8 Maksekäsu kiirmenetluses (hagita menetlus) määratakse hind nõutava rahasumma alusel, arvestades Riigilõivuseaduses (RLS) § 37 lg 19 sätestab regulatsiooniga, mille järgi tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Keerukamat analüüsi vajab hagihinna määratlemine reaalkservituudiga seotud vaid- lustes TsMS vastava sätte (§ 127) mõningase abstraktsuse tõttu. 7. Menetluskulud Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1
Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Eriti muutus sagedaseks madonna kujutamine
- generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid. - interpretatiivne komponent - interpreteerib / tõlgib nii süva - kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama
- generatiivne komponent - selle reeglid produtseerivad struktuuri; koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad). Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed, tuumlaused aga nii abstraktsed kui konkreetsed. Üldjoontes on need lihtsad. - transformatiivne komponent - selle käigus süvastruktuure mitte ainult ei muudeta, vaid viiakse teisele abstraktsuse tasemele, niimoodi tekivad pindstruktuurid. - interpretatiivne komponent - interpreteerib / tõlgib nii süva - kui pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus. Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent, süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt. Generatiivne grammatika sai selle käsitluse tulemusena palju selgemaks, kuid puuduseks oli ikka veel see, et semantika iseeneses oli tagaplaanil. Chomsky arvas, et süva - ja pindstruktuurid tähendavad sama
Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud (põhjuslik seos) ning milline (rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja. Kui muul alusel ei saa nõuda, siis § 25 kohaldub otse, mitte nagu teised põhiõigused. Kui eksisteerib kahju hüvitamist reguleeriv seadus, tuleb hüvitis välja mõista seaduse, mitte § 25 alusel.
Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides. Õiguse rakendaja jaoks on printsiibid alusmaterjaliks normide tõlgendamisel. Nad aitavad sisustada normi mõtet ja anda tõlgendamissuunad. Printsiibid aitavad ka täita lünki (nt alus analoogia rakendamises). PS printsiipidel on erinevad abstraktsuse astmed ja sellest tulenevalt ka erinev konkretiseerimise mastaap. Väga kõrge abstraktsuseastmega on nt demokraatiaprintsiip. Väiksemaga on nt võimude lahususe printsiip. Neid ei ole võimalik panna hierarhilisse süsteemi. Samas võib üks printsiip konkretiseerida teist printsiipi. Teatud juhul võivad tekkida printsiipide vahel kollisioonid. Sellisel juhul lahendatakse see printsiipide optimeerimise teel
: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega. Teooria osa – elektron, seda kinnitatakse vaatluse, katse põhjal. Vaatlusel põhinevad üldistused seotakse nt mingite mudelite või sarnaste objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega. Kõrge abstraktsuse astmega aktsioomid defineerivad mudeli. Kui juhtub ainult teatud protsendil või teatud tingimustes, siis pole universaalne, vaid nt: Statistiline seadus – valmid õunad on tavaliselt punased. Pooled sündivatest lastest on poisid. Kui x-l on P omadused, on tal ka Q omadused. Soojenedes keha paisub Bikonditsionaalne lause – vastupidi (Q ja P) on ka võimalik Empiirilised ja teoreetilised seadused Empiirilised seadused käivad omaduste kohta (mingi asi on must nt)
Kuid nüüdisajal on õiguse traditsioonilistele tahkudele oluline lisada arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemist. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib õiguse ja ühiskonna vahel. Rõhutada tuleb seda eeskätt konstitutsiooniõiguse normide tunnetamise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on võrreldes suure osaga ülejäänust õiguskorrast suurem ning seosed õiguse sotsiaalsete dimensioonidega raskemini tabatavad. Arvesse võttes õiguse tänapäevast käsitust, on kommentaarides püütud põhiseaduse norme sisustades mitte distantseeruda pikka aega mandrieuroopalikus õigusmõtlemises domineerinud õiguspositivismist, kuid samas seda ka mitte üle tähtsustada. Õigus ei saa olla ega olegi paljalt indiviidide või nende ühenduste otsustuste resultaat
Eluajal tundub Petrarcale, et Laura on tema vastu külm ning hoolimatu. Muutus toimub pärast Laura surma. Väidetavalt saabub tema juurde Laura hing, kes lohutab meest tema leinas. Seega väljendab Laura osavõtlikkust ja hoolivust, mistõttu hakkab mees kirjutama hingelisest armastusest, mitte enam maisest ja ihalusest. Tema jaoks muutub Laura pärast surma pühakuks. Ta hülgas oma loomingust müstika ja ülepaisutatud allegooria ning abstraktsuse. Selle asemel toob ta sisse reaalse ja maise armastuse käsitluse. Talle on veel iseloomulik vormi täiuslikkus, mis teeb temast tänapäeva kirjanikele iidoli. Ta arendas välja eraldi žanrina soneti. Kui enne teda olid kõik luuletused muusika saatel, siis tema kaotas muusika taustal. Ta on Itaalia soneti looja. Itaalia sonett on 4+4+3+3 realine. Esimeses 8-s reas arendab ta teemat ja viimases 6-s püstitab sügavama mõtte ja loob kokkuvõtte. 13. Renessansi kirjandus
kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See-eest
Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism
Lahingusse ei läinud, sest tal oli malaaria. Ta suri enne kui lahingusse jõudis. Shelleyt tabas hiljem vaesus. Hiljem pöördus ta katoliku usku. ,,Kuninganna Mab". Shelley publitseerib järjest oma värssteoseid. Ta kuulub pikkade värssteoste autorite hulka nagu ka Byron. Tema teosed on nii keerulised et neid ühe istumisega läbi ei loegi. Kui Keats suri, kirjutas Shelley talle mälestusluuletuse nimega ,,Adonais". Sarnaneb oma abstraktsuse poolest ka Hölderliniga. Byroni teosed on narratiivsed. Ei tasu panna kusagil teosest leitud mõtteid oma teoseid, sest see jätab sinust mulje kui algajast!! Keats kuulub mõnevõrra teise seltskonda. Oma eluõhtul läks ta Itaaliasse, kirjutas luuletuse ja suri sealt. Shelley surnukeha juurest leiti ka kogumik Keats'i luuletusi. Nad austasid üksteist. On kirjutanud suurepärast rütmiproosat. Keats elas vaesuses ja ei elatunud luulest. Ta sai tuntuks ja see oli auasi
kolmnurka ja risti. Erksad värvid – kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must – elustuvad valgel taustal. Malevitši tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos „Must ruut valgel taustal“ (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega „Valge ruut valgel taustal“ (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab „ruudu vormi“ „lõuendi ruumist“ üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: „Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski,“ kirjutas Malevitš. 7. De Stjil (Mondrian), Bauhaus (Gropius, Mies van der Rohe), Le Corbusier PIET MONDRIAN JA „DE STIJL“
Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis-poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem. Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mõiste Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud
oma/võõras. Vastandlikud mõistepaarid. 10 Need võivad olla sellised, mis on tegelikkuses olemas. Sensoorsed opositsioonid: toores/keedetud; niiske/kuiv; soe/külm. Tajume, et need nähtused on tõesti olemas. Samas ka sensoorsed nähtused ei pruugi igas ühiskonnas olla vastandlikud. Teisalt need binaarsed opositsioonid pole ainult loomulikud, neil võib olla ka mingi abstraktsuse tase. Mittesensoorsed: kuu/päike; mesi/tubakas. Sotsiaalsete nähtuste korrastamise põhireegel on binaarsed opositsioonid, selle abil korrastatakse neid. Strauss märgib veel, et ühe rahva kommete kogum on märgitud teatud stiiliga, et kui kõigist kommetest moodustada tabel, siis selle alusel saame kõiki maailma kultuure analüüsida. Strauss tegeles üldse mõtlemise probleemidega. Kas kogu maailm mõtleb nii nagu mõtlevad lääne inimesed, kas see on universaalne
Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu”? •Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on
Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi (utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist. Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda progressi noolt üha suurema puhtuse ja abstraktsuse poole (Piet Mondriani maalid; kunstivool nimega „purism“), mis oli religioosse tähendusega esteetikatermin. Abstraktseid puhastatud maale eksponeeriti valges kuubikus, mis toimis kunsti pühapaiga, kirikuna. Abstraktne kunst omandab moodsate kunstnike silmis tähenduse kui “avangardistlik”, “modernistlik”, “edumeelne”, “progressiivne”, “võitluslik” - Indiviidi vabadus teha kunsti, millest “massid” aru ei saa - Kunst kui “ajalooline progress”
taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne • BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel • Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt
ruumides ühel ja samal ajal kehtiv õigus on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid õigusnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista. Küsimus õiguse, selle loojate ja adressaatide ning aja ja ruumi seostest on aktuaalne pea igal ühiskonna arenguetapil. 1.4.2. Õigus ja aeg Aeg on Aristotelese järgi ruumis liikumise mõõde. Aeg kuulub õiguse põhimõistete hulka. Aeg seondub tihedalt ruumi mõistega õiguses. Aja mõistet on selle abstraktsuse tõttu väga raske anda ja õigupoolest pole see õigusteaduse seisukohast ka oluline. Iga inimkäitumine seondub ajaga. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes. Seetõttu on veel eriliselt raskendatud mingi kõikehõlmava ja ühtse ajamõiste loomine. Õigusteadlase jaoks on olevik hetkel kehtiv õigus, minevik kehtinud õigus ja tulevik kehtimahakkav õigus. Teatud juhtudel tuleb olevikus kasutada ka minevikku, nn relatiivne olevik (kuriteole
Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed. Kasutusele simultaanlava laval korraga kõik tegevuspaigad. Unustati antiigis kasutatusel olnud universaalne, abstraktne taust. Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid praepannidega, mulisevad katlad). 16. Poolliturgiline draama Üleminek poolliturgilisele draamale oli väga sujuv, piiri on raske tõmmata. Liturgilisse draamasse hakkas sisse imbuma folkloorne element. Poolliturgiline draama ei olnud kirjutatud mitte ladina keeles, vaid rahvuskeeles (kõigile arusaadav). Poolliturgiline draama oli küll iseseisvam kui
Teema 6. Puhas ehk absoluutne muusika ja muusika kuulamine. Poeetiline muusika Muusika kuulamine heliteose enda pärast, vaikides, oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses publikule uus ja harjumatu. Seni oli olnud muusika seltsielu või igapäevaelu osa, mille vältel võis ka süüa või jutelda, või ise kaasa musitseerida. Eriti harjumatu oli süvenenult kuulata instrumentaalmuusikat. 19. sajandi alguses hakkasid romantikud (kirjanikud, filosoofid) ülistama muusikat just selle abstraktsuse tõttu: ,,Muusika suudab tungida universumi saladusteni." Mitteprogrammiline instrumentaalmuusika asetati kõrgeimale astmele, sest on ,,puhas" ehk absoluutne muusika. Muusikateos oli nüüd kui kunstiteos, selle nautimine ei olnud enam küllaldane, muusikat pidi ka mõistma. Selleks tuli teoseisse süveneda; veelgi parem, kui kuulaja tundis ka autori elulugu ja tõekspidamisi ning mõistis, miks ja kuidas teos on komponeeritud. Kuulamise lihtsustamiseks andis publik 18
samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani õigusperekond kujunes 12. sajandist Euroopas. Iseloomulik on asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, peamiseks õigusallikaks on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Anglo-ameerika (common law) perekond kujunes Inglismaal 11. sajandil. Õigusnormi abstraktsuse aste madalam, eesmärgiks konkreetse kaasuse õiglane 15 lahendamine, peamiseks õigusallikaks kohtu- ja halduspretsedent. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel reguleerimismeetodiks autonoomne meetod.
Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest toetatavat ... Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt abstraktselt konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed
annaabi.ee 
