Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5. Kui ilmaennustaja annab hommikul oma kuulajate...
,,AKADEEMIA" 9/1995, lk 18321842 ABSTRAKTSIOONID Gilbert Ryle Tõlkinud Paavo Annus Püha Augustinus ütles: "Kui sa ei küsi minu käest, mis on Aeg, tean ma seda suurepäraselt; aga kui sa seda minult küsid, siis ei tea ma, mida öelda". Mis siis oli see, mida ta teadis suurepäraselt, ja mis oli see, mida ta ei teadnud? Ilmselt teadis ta täiuslikult selliseid asju nagu see, et eile juhtunud asjad
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt ab...
Jällegi leiavad abstraktsed mõtlejad, et see on kõlbmatu ja ta tahab vaid mõrtsukat õigustada. · Abstraktselt mõelda tähendabki näha mõrtsukas vaid seda, et ta on mõrtsukas või võtta kliendi märkust mädade munade kohta isiklikult ning hakata teda sellepärast maha tegema. · Vastupidine abstraktsioon on aga Jeesus Kristuse ristilöömine, kus mõrtsukat ülistatakse ning peetakse teda jumalikuks. Abstraktsioonid Ryle Mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja oma, ei saa kunagi olla vaid selle mõiste uurimine, kuid ka selle mõiste uurimine tema naabermõistetega ning omakorda naabermõistete uurimine nende naabermõistetega. Siinjuures peab tähelepanema, et iga mõiste juures on ka järeldusniidid, kuidas vastav mõiste väiteid, kus teda kasutatakse mõjutab, seetõttu on filosoofilise uurimuse protseduur argumenteeriv.
Abstraktsionismi teke ja levik Ajalooline ülevaade Tekkis 20. sajandi algusaastatel Arenes 1920-1930 aastatel Üle Euroopa levis 1930-1945 aastatel Levis USAsse 1940 aastail Abstraktsionismi suunad Ekspressiivne abstraktsionism: Vassili Kandinsky lüürilised abstraktsioonid, Paul Klee Konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt ...
Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades. Nt sõnapaaris kill - koll märgib esimene sõna kõrget, heledat heli, teine sellest madalamat ja tumedamat heli. Keelesüsteemi toimimise eesmärgiks on moodustada tähenduseta häälikutele tuginedes mingi tähenduslik lausung. Keelesüsteemi kõige väiksemad koostisosad on foneemid - need on häälikuklassi abstraktsioonid (foneemid märgitakse kaldkriipsude vahele / r /). Foneemidel on olemas neile omane väline vorm ja võime eristada sõnade tähendusi. Samas ei ole ka foneemidel (nagu häälikutelgi) tähendusi. Iga abstraktne foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneeme on igas keeles kindel hulk, nende hääldusvariante ehk allofoone aga lõpmatu hulk. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt
proovida, mis välja tuleb. Kõike, mis "Disponeeritud maastik", 1965. a kunstilist erutust pakkus, püüdsin maalida". "Mena" "Nokturn" 1965. aastal valmisid Marani parimatele guass-tempera tehnikas abstraktsioonidele on mitmed Marani parimad iseloomulik ruumilisuse abstraktsioonid. illusiooni säilimine. Marani abstraktset maalilomingut mõjutasid sel perioodil Tartu kunstnike kuuekünendate alguse looming. Nii on Marani ,,Ionard" nii koloriidilt kui vormilt sarnane Valve Janovi maalile ,,Üksik puri". Olav Maran. "Ionard", Valve Janov. "Üksik puri", 1963. 1965. Tolleaegsed tööd kannavad kunstniku enda välja mõeldud poeetilisi tähenduseta pealkirju.
Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis." Samuti toovad raamatu autorid välja, et ,,Väärtused ei esinetavaliselt üksikult, vaid rühmituvad inimeste ja ühiskondade tegevuses mingiteks süsteemideks, ideaalikogumiteks, mille kohta kasutatakse nimetust ideoloogia." Tänapäeval ei ole kindlat defineerimist sõnale ,,väärtus". Välismaa psühholoogiakirjanduses on tihti püstitatud kasvatusväärtuste prooblem
Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus õpilane iseseisvalt enam õppida ei suuda aga juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid... Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas 1) Ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 2) Tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlej...
nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2
rõhutada valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. See aga omakorda asetab olulisele kohale tekstihooldaja ja tekstikirjutaja suhte. Reet Kasik ütleb tekstihoolde kohta järgmist: „Tekstihoolde ülesandeks on õpetada tekstikirjutajaid, näiteks panna ajakirjanikud või tekste tegevad ametnikud kursustel arutlema selle üle, kes poliitikas mida teeb, kui asjad „toimuvad“ 6 ja abstraktsioonid „tegutsevad“.“(Kasik 2002b: 461) Põhiprobleem, mida nt ajakirjanikud ei märka on see, et kui pidevalt rääkida tööpuuduse kasvust või tuua välja arvulisi andmeid ja numbrilis näitajaid, loob see vale tähenduse, et olukord on kontrolli all. Tekstihooldaja ülesanne ongi ajakirjanike tähelepanu sellele juhtida (Kasik 2002b: 461). 7 Kokkuvõte
kõigest. In formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule. Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia(täppisteadus) Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama). Matemaatikas tekivad vastuolud, paradoksid. Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. Semiootika sõna ei kasutatud. Ebaõnnestujad. Andekad, aga elulugu läks luhta. Ch. S. Pierce – fragmatismi rajaja. Suur osa kirjutistest pühendatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid kogu aeg kirjutas ühte ja sama.
Tihti mitmed programmid juurdepääsu mälule. 3. Igasugused Sisend/Väljund (inglise k. Input/Output, I/O) seadmed eksisteerivad arvutis nagu klaviatuur, hiir, kettaseadmed, USB seadmed, printerid, võrguadaptrid jne. Kernel eraldab taotlusi rakendustelt, et teha I/O korrektsesse seadmesse ja pakub mugavad meetodid seadmete kasutamisel 2.1. Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile eraldab operatsioonisüsteem ressursid (mälu, protsessori aja ja muud). Protsessid on paralleelsed ja kulgevad erineva kiirusega. Kuigi tavaliselt on operatsioonisüsteemi käsutuses üks protsessor, arvuti interpreteerib samaaegselt mitut protsessi, tehes pidevaid ümberlülitusi protsesside vahel.
Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest
selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- · Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal
See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa. Teadmiste vahel tuleks seoseid luua ning meeles pidada, et lapsel on juba enne kooli minemist teadimistebaas olemas. Kordamine.
biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8. Mehaaniline energia: kui kehad liiguvad, siis mõjub neile kineetiline energia ja kehade asukoha muutumisel mõjub potentsiaalne energia. Mehaaniline
pimedatele) jne. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Foneemid: häälikuklassi abstraktsioonid. Distinktiivtunnused: sõna tähendust eristavad tunnused vastanduses olevate häälikute vahel. Minimaalpaarid: sõnapaarid, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. Täiendav jaotumine: kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs 6
Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv · Täistööhõive · Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki) · Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe) · Majandusvabadus (turumajanduslik väärtus) · Tulude võrdne ümberjaotamine · Sotsiaaltagatised · Kaubandustasakaal
• Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt
tahaksime saada lähemas või kaugemas tulevikus e püstitame eesmärgi. Nähtuse karakterisikud on eesmärgistatus, vahendi valik, ressursi maht, rütm, pinge, tegutsemise printsiibid, hindamise kriteeriumid, motivatsioon, orientatsioon Protsessi karakteristikud on tooraine, tehnoloogia, tehnika, instrumendid jne. Looma korrektse arusaamise sellest, kuidas protsessid praegu kulgevad--- Looma kujutluse sellest, mis on eesmärk---Vahendi valik---Eesmärk ja vahend on abstraktsioonid, sest nad on ainult inimeste peas (nii nagu probleem on tunnetatud vastuolu), kuigi neid võib paberil kirjeldada. Reaalselt on olemas: ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon
3. Psühholoogiline vanem on lapse samastumisobjekt. 4. Psühholoogilise vanema olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus. 5. Lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda. Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid Kasvatuse suhe väärtusega Väärtuse definitsioon, väärtuste püsivus. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui
Et selgesti mõtlema õppida tuleb noortel alustuseks uurida ideedeõpetust ja seeläbi üldistuste, järgnevusseaduste, arenguideaalide otsimine, asjade taga avastama nende suhet, tähendust, olemisviisi, toimimist ja ideaali, mille teenistuses nad on või millele vihjavad. Pärast 5 aastast ideedeõpetus uurimist saadetakse need senini vaid teoreetiliselt õppinud inimesed maailma, inimeste ja asjade ,,koopasse". Üldistused ja abstraktsioonid on väärtusetud kui neid ei suudeta reaalsuses rakendada. Las meie õpilased lähevad ellu igasuguse soosinguta. Nad peavad võistlema ärimeestega, kõvapäiste individualistidega, jõu- ja kavalusinimestega. Peavad õppima eluraamatust endast. Ja see viimane kõige teravam katse peab kestma 15 aastat, mille käigus kindlasti murduvad ka mõned täiuslikuks peetud õpilased ja need, kes kadalipust läbi tulevad on 50
d Pseudomõiste >Väärmõiste d Tavamõiste · Mida tahetakse õpetada: nn teaduslikud mõisted · Mida saavutatakse: sünteetilised mõisted verbalismid, inertne õppimine teaduslikud mõisted Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. Ettekujutus Maast Kogemuse põhjal teame, et : · maapind läheb aina edasi ning tundub olevat üsna sirge · Kumerate pindade peale on asju väga raske asetada · Kui objekte miski ei toeta, kukuvad nad maha --------------------------------------------------------------- Täiskasvanud väidavad, et Maa on ümmargune ja inimesi elab kõikjal
Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, samas leiab aset võitlus piiri
Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes. Maksimaalse põhjalikkusega pidi tema meelest kaasnema kaine kujutlusvõime. Vastupidi tavalisele oli tema arvamusel, et alati on olulised detailid, et üldised abstraktsioonid (olgu strukturalistlikus antropoloogias, kirjandusteaduses vm) on nii elutud ja aprioorsed, et neid ei saagi avastada, vaid neist tuleks rabelda end vabaks, et näha asju tõeliselt nende detailide välkvalguses. Uku Masing ei tahtnud olla ei Õpetaja ega guru. Minu meelest on tema enda kohta kehtiv see, mida ta ütles kord oma budismi loengutes upekkha saavutanu kohta: "Ta on nagu saar rabas. Ta ei võitle soo vastu ega püüa õngitseda laukaist uusi saari. Kuid ta
Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism- faktiteadustes sisalduv empiiriline osa võimaldab kindlamat tõesust kui metafüüsilised abstraktsioonid, kasutatakse vaatlusi, eksperimente, annab lootust kindlamaks tõesuseks. Loogilises positivismis vallandunud mõtteviis. Eitati metafüüsikat! Falsifikatsionism- teadused ei taandu meelteandmetele. Tõesuse väidetele ei saa otsida absoluutset tõesusprintsiipi, põhimõtteline ümberlükatavus. olelusvõitlus. Uurimisprogrammid- (Lakatos) teooriaid sisaldavad võrgustikud. lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Igal programmil on oma
Kvantitatiivne biomehaaniline analüüs · Eristatakse järgmisi kvantitatiivse biomehaanilise analüüsi liike: - kinemaatiline analüüs - dünaamiline analüüs - elektromüograafiline analüüs · Biomehaanilistel uuringutel eristatakse kolme järjestikust etappi: 1) biomehaaniliste karakteristikute registreerimine 2) tulemuste statistiline töötlus 3) tulemuste analüüs Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid · Biomehaanikas kasutatakse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone · Sõltuvalt liikumistingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: - punktmassina - jäiga kehana - mehaanilise süsteemina Punktmass · Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta · Biomehaanikas võrdsustatakse inimese keha punktmassiga juhul, kui keha nihe
Juristiks tuleb õppida, et vähendada pingeid juristi elukutse ja ühiskondliku arvamuse vahel, et olla kompetentne. Juristide ettevalmistus hakkas Euroopas II sajandil Bütsantsis, läänes hakkas see Bolognas ja Pariisis 11. sajandil. Roomas mõisteti haridusega juristi all mehi, kellel oli kohustus õigust luua. Nüüd on juristid objektiivse õiguse elluviijad. Nüüd on juristide hulgas ka naisi (20 saj). Õiguse õppimine ei ole lihtne terminid, abstraktsioonid, loogika, liigutakse üldiselt üksikule. Algul õpetatakse õigusteooria distsipliine, sellega selgitatakse erinevaid kategooriaid. Õpetatakse mõlemaid õigussüsteeme, kuid peamiselt kontinentaalset. Õiguse õppimine pole normide pähe õppimine, vaid ka suuremat plaani, nt õiguse ja riigi tekkimise probleemi, vahetegemisoskus, oskus siduda tegelikkust ja abstraktsiooni jne. Juristiks õppimisel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jne. Teine pool on
Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. Teadmise objektid Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada? Mille kohta saab olla teadmist? Väline maailm Minevik Tulevik Väärtused Abstraktsioonid Vaimuseisundid( kelle omad) Teadmise subjektid Kes teab Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks Kas on teadmisi ilma subjektita. Kuidas sõltub teadmine Soost Rassist Ühiskondlikust staatusest Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
peidetud, et ta põgeneb kõigi mõistusepäraste üldstruktuuride eest. See veendumus on Kierkegaardile esimene tõde, mida ei tohi hetkekski unustada. Ta on antiabstraktsionist; abstraktsiooni teel saavutatud tõde ei saa olla kogetud, läbi elatud, tunnetatud tõde.(Meos 2000) Kierkegaard välistab tõelise inimeseteaduse võimalikkuse. Teaduse vaatenurk on juba oma olemuselt väljaspoolse vaatleja vaatenurk, selle tulemustel ei ole sügavamat sisu. Teaduse abstraktsioonid ja üldistused meelitavad vaid kõrvalistele, ebaolulistele 7 radadele. ,, Objektiivses mõttes on tõesti kõikjal näha tulemusi, neid on külluses, kuid mitte mingeid otsustavaid tulemusi.''(Meos 2000) Inimene on isiksus, subjekt, mitte mingi uuritav tükk loodust.(Meos 2000) Ka loodusteaduste tõeline tähendus määratakse niisiis subjekti isiklike kogemuste kaudu; teadus kõige autentsemas vormis on uudishimu. Isegi loodusteadus lähtub
Sobivate meetodite leidmiseks on vaja tunda inimesi, problemaatikat, õppeobjekti, keskkonda, eesmärki, sihti... õpeprotsessi ja õppimise osa õppes. Eesmärke ega sihte ei saa anda; eesmärgid seab subjekt ise; siht on. Eesmärgi saavutamiseks peab tegutsema. Selleks on vaja vahendeid. Eesmärgi saavutamiseks on vaja huvi ja arusaamist, ent on vaja ka ületada raskusi ja rakendada tahet, mõnikord "surnud punktist" üle saamiseks ka sundust. · Eesmärk ja vahend on abstraktsioonid. Mõlemad asuvad inimeses (subjektis). Mõlemad on kirjeldatavad süsteemina. · Reaalselt on olemas ressursid ja tingimused ressursside kasutamiseks.Tähtsaimad neist on ilmselt tervis,aeg ja ruum Eesmärgi saavutamine on süsteemsuse funktsioon. Enamasti lepivad inimesed tühise osaga sellest, mida nad esialgu soovisid. Sihil püsimise eelduseks on ühiskonna- Milline on õppimise abil saadud teadmiste osa igaühel? · 90 100 · 80 60 · 50 40
nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust. Strukturaalne lähenemine - inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine - Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa
Algus 1919 Dimitri Moor Aita! - plakatikunst - aitab kiiresti viia mingit sõnumit. Tuleb trükkida odavalt aga palju. Kas sina panid end kirja vabathlikuks ? - üks kõige tuntumaid plakateid üldse - Uncle sami prototüüp Kuzma Petrov - Vodkin Komissari surm - teema määrab stiili Aleksander Deneika Ema lapsega - pere suhteid väga ei hinnatud. Sevastoopoli kaitsmine - suursugusus, võit. Vene sõdur valges, saksa sõdur mustas. Pateetiline, Lonid Kotlianov Stahanovi portree - Jätke abstraktsioonid, et igaüks saaks aru. Maalitakse juhti ja kodanikku, kes töötab ja on õnnelik Isaak Brostki Lenin ... Stalin lastega - jumaldamine Kunst oli propaganda tööriist Teise maailmasõja plakatid Kõige siiramad Aleksandr Laktonov Kiri rindelt - Meenutab Haapsalu linna Pavel Korin Nõukogude Liidu marssal Georgi Zhukov NL paviljon Veera Muhhina Tööline ja kolhoositar - klassitsistlik Moskva ülikool- Art deco ja klassitsistlik, ühesõnaga segu erinevatest stiilidest. Uhke
T. Karjahärma hinnangust Hurda tegevuse kohta 19.sajandi lõpus joonistub välja "mõõdukalt kultuuriline" suund. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Teda peetakse oma vaadetes küllaltki radikaalse poliitilise suuna esindajaks. 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Viimasest eeskuju võttes püüdis Tõnisson konstrueerida eesti rahvusluse terviklikku ideoloogiat üheaegselt teoreetilisel ja rakenduslikul tasandil. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Herderi kultuurinatsionalism, Hegeli arenemisõpetus, Kanti kõlblusõpetus, Rousseau ideed inimeste ja rahvaste loomulikust võrdsusest ja suveräänsusest
Eripärad? On antud loetelu teadustest (lk 72). Filosoofia legitimatsiooni strateegia on sama, mis Windelbandil. Tuleb näidata, et on positiivne funktsioon eriteaduste jaoks. Eriteadused ei vaja kultuurilist legitimatsiooni. Teadmiste kadu, mis teaduste võitlemisel on, pole hea. Filosoofia aitab seda teadmiste kadu ära hoida. Inimkonnaelu, kus on psüühiline ja füüsiline osa. Lähtekohaks on nende algne ühtsus. Kaks erisubstantsi: kehaline ja vaimne. Eluprotsessis põimunud, aga abstraktsioonid saab need välja uurida. Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga. Abstrahteeritakse ja refitseeritakse (?). Olemise vundment, metafüüsika. „Lähimalt antu on elamused“ – meie ei tegele metafüüsikaga ja ei tegele sellega, millega Hegel tegeles. Lähtume sellest, et mis on antud; ei mõtle välja ega spekuleeri. Tajud – mida kuuleme, näeme jne – selle võtame aluseks
Pärast asju (post rem) 3. Olemus on substantsides, mis on mateeria ja võrmi ühendus. Universaalid on asjas tema olemusena, kui üldine üksikus. Asjas (in re) Üldine eksisteerib üksikesemeis nende erilise vaimse alusena. Olev pluss olemus on oleva olemus ehk substants Olemisest rääkides tuleb tõestada olemise olemasolemine. Ockham keeleuniversaalidest: Mingeid reaalseid universaale ei eksisteeri. Kuid nad ei ole fiktsioonid (nagu arvas Scotus), vaid abstraktsioonid, mis toetuvad asjade "sarnasusele", mitte olemusele. Asuvad hinges ja tekivad sõltumatult tahtest ja mõistusest, loomulikul moel -- esmane intuitiivne eseme ettekujutus mõistuses (intentio prima) mõistuse suunatus nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks.
eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme. Kirjeldatud reorganiseerimise ja lihtsustamise tsüklid on osaks pikaajalises arenguprotsessis, kus läbitakse neli tegevus- ja mõtlemisvormi: refleksid, toimingud, kujutlused ja abstraktsioonid. 18. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 19. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks sisemise aktiivsuse mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 20. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1
Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Ofert ja aktsept on juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 11. Lepingu sõlmimine esindaja poolt Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning kuidas kumbki tekib: · seadusejärgne esindus - ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on.
25.Üldvõimekus ja G-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner ja Sternberg). G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded). On seotud pärilikkusega mitte kultuuriga. Tarkus, arukus, taiplikkus ja intelligentsus on abstraktsioonid ehk üldistused, mille puhul on keeruline üks-üheselt tagasi minna reaalsete asjade, tegevuste, suhete jms juurde. Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole olemas ühte üldvõimekust. Eristatakse vähemalt seitset üksteisest sõltumatut vaimset võimekust: keeleline, loogilis-matemaatiline,
loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei ole muidugi vaja vahetada kirjakesi pealkirjadega "ofert" ja "aktsept". Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Aktsept. Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid. Статья 20. Акцепт (1) Акцепт - это согласие на заключение договора, выраженное прямым
pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei ole muidugi vaja vahetada kirjakesi pealkirjadega "ofert" ja "aktsept". Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Vastus: Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1.Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2
Väljund tähendab poliitiliste otsuste vastuvõtmist ühiskonna poolt ja on paratamatult seotud uute nõudmiste tekkega. Easton defineerib poliitikat väärtuste jaotamisena. Osa gruppe ei ole väljundiga rahul ning tagasisides (see kuida ühiskond poliitilisi otsuseid aktsepteerib) tekib uus toetus või nõudmine. Poliitiline süsteem on Eastoni jaoks inimeste poliitilise tegevuse süsteem ja/või väärtuste jaotamine ühiskonna jaoks. Väärtused on materiaalsed või ideaalsed abstraktsioonid (inspireerivad või õigustavad poliitilist tegevust). Väärtusi on reeglina vähe ja materiaalseid väärtusi kõigile ei jätku ning sellest tulenevalt ei jagata väärtusi võrdselt. See omakorda paneb aluse konfliktidele. Poliitilisele süsteemile on omane pidev pingeseisund ja tsirkulatsioon. Ning mida vähem gruppe üks või teine poliitiline otsus katab, seda suurem on üldine rahulolematus. Miks inimesed ,,Musta kasti" otsuseid aktsepteerivad traditsiooni kohaselt (läbi aegade on
getHostName()); System.out.println("IP aadress: "+ address.getHostAddress()); } } Minu nimi on: aurelius Minu aadress on: 192.168.1.69 Hosti nimi: www.ut.ee IP aadress: 193.40.5.73 Pordid Tavaliselt on hostil ainult üks Interneti aadress. See aadress jagatakse 65 536 pordi vahel. 1. Pordid on loogilised abstraktsioonid, mis lubavad ühel hostil suhelda samaaegselt paljude teiste hostidega. 2. Osa teenuseid on seotud kindlate pordinumbritega (0...1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ... Protokoll - defineerib, kuidas kaks hosti omavahel suhtlevad. Protokoll määrab: 1. andmetihendusmeetodid; 2. kuidas saatev seade annab teada, et sõnumi edastamine on lõpetatud; 3. kuidas vastuvõtja teavitab saatjat; IP - Internet Protocol
b) käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi. c) käsitlused, mis puudutavad inimese ja eriti lapse õige põhilisemaid olemuslikke, inimlikkust kirjeldavaid jooni Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid Kasvatuse suhe väärtusega Väärtuse definitsioon, väärtuste püsivus. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis. Kui ütleme, et väärtused on teatud määral püsivad, siis tähendab see ühtlasi, et väärtusi ei peeta vaid indiviidide vahetute emotsionaalsete reaktsioonide väljenduseks. Väärtustes väljendub kogu ühiskonna põhjahoovus. Aade. Võime rääkida väärtustest või kasutada sõna aade. Aadet võime defineerida kui
endast looduses samaviisi reaalset üksust nagu näiteks rakkudest koosnev organism või omavahel suhtelvaist indiviididest moodustunud parv. Bioloogilise liigi aluseks on suguline äratundmine, geneetiline, füsioloogiline ja käitumuslik sobivus. Nominalistliku kontseptsiooni kohaselt on liik kokkuleppeliste piiridega, sarnaste isendite kogum. Nominalistliku vaate järgi on reaalsed üksnes isendid, mistahes taksonid on aga inimeste poolt ette nähtud tunnuste alusel moodustatud abstraktsioonid. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogiline ehitus on olnud võrdlevas anatoomias aluseks organismi fülogeneetilise suguluse kindlakstegemisel. Arvatavasti on kõik praegu Maas elavad organismid omavahel sugulased, s t nad on ühiste eellaste kaudu fülogeneetiliselt seotud. Kuna enamikul organismidel on kaks vanemat nin vanemail leidub kunagi elanud ühine esivanem, siis kujutab fülogenees
süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1.Kirjeldamine valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
