,,AKADEEMIA" 9/1995, lk 18321842 ABSTRAKTSIOONID Gilbert Ryle Tõlkinud Paavo Annus Püha Augustinus ütles: "Kui sa ei küsi minu käest, mis on Aeg, tean ma seda suurepäraselt; aga kui sa seda minult küsid, siis ei tea ma, mida öelda". Mis siis oli see, mida ta teadis suurepäraselt, ja mis oli see, mida ta ei teadnud? Ilmselt teadis ta täiuslikult selliseid asju nagu see, et eile juhtunud asjad
Jällegi leiavad abstraktsed mõtlejad, et see on kõlbmatu ja ta tahab vaid mõrtsukat õigustada. · Abstraktselt mõelda tähendabki näha mõrtsukas vaid seda, et ta on mõrtsukas või võtta kliendi märkust mädade munade kohta isiklikult ning hakata teda sellepärast maha tegema. · Vastupidine abstraktsioon on aga Jeesus Kristuse ristilöömine, kus mõrtsukat ülistatakse ning peetakse teda jumalikuks. Abstraktsioonid Ryle Mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja oma, ei saa kunagi olla vaid selle mõiste uurimine, kuid ka selle mõiste uurimine tema naabermõistetega ning omakorda naabermõistete uurimine nende naabermõistetega. Siinjuures peab tähelepanema, et iga mõiste juures on ka järeldusniidid, kuidas vastav mõiste väiteid, kus teda kasutatakse mõjutab, seetõttu on filosoofilise uurimuse protseduur argumenteeriv.
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. G. Ryle ,,Abstraktsioonid" Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid liht
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest". Hiljem kandideeris edutult Edin
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõpp
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Kõik kommentaarid