Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud mõrvarit oma tegusid tegema ning üritavad selgeks teha, kas nn mõrvar siiski on nii k...
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida s...
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei...
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset ...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstr...
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see ...
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ain...
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus...
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Hegel toob välja, et inimesed peavad abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ning inimestel on kujunenud eelarvamus abstraktsest mõtlemisest kui madaluse ja harimatuse märgist. Ometigi Hegel toob oma kirjatöös välja, et aitab nähtuid paremini omavahel seostada, olles seega nii kasulik kui ka kahjulik, oleneb vaatleja aspektidest ja vaatenurkadest. · Soliidses seltskonnas vaadatakse viltu lihtsate asjade seletamisele, inimesed juba niigi teavad, mis on mõtlemine ja mis on abstraktsus. Seega et abstraktset mõtlemist inimestele õpetada, on vaja läheneda mõistetele sünonüümide ja analoogiliste mõistetega, et inimene ise enda peas taipaks et asjade olemus on talle juba tuttav. · Mõrvarit näeb lihtrahvas alati mõrvarina. Ei süvene asja sügavusse, mis viis mõrvari nii kaugele ning mis põhjustas mõrvaril sellise käitumise. Inimesevaatleja...
Kes mõtleb abstraktselt ? Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika oma, ,,kõik" teavad, mis see tähendab, aga samas ei taha keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu mitte labase vaid suursuguse abstraktse mõtlemisega. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest haritud inimeste jaoks on see liiga labane ja lihtne. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana, kuid inimesetundja leiab, miks on mõrtsukast vastav inimene saanud. Jällegi leiavad abstra...
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et ...
Hegel. Kes mõtleb abstraktselt? Seda, mis on mõtlemine või mis on abstraktne ei ole vaja kellelegi seletada, seda enam veel soliidsele seltskonnale. Kõik saavad sellest isegi vajadusel aru. Kuna seda eeldame, siis jääb üle leida vastus küsimusele, kes mõtleb abstraktselt? Tektsi peamine eesmärk on lepitada inimesi seoses abstratkse mõtlemisega. Seda mitte selle pärast, et see liiga madal tunduks vaid pigem, et see liiga kõrge näib, mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane vaid liiga suursugne on või siis hoopiski, et see liiga ebatavaline on millegi seltskonnas ennast tavaliselt eraldatakse ja justkui eemalejäetu olukorda pannakse nagu näiteks liiga uhkete rõivaste kandmine, seltskonnas kus see midagi ei loe ja seeläbi ennast üsnagi naeruväärseks tehakse. Abstraktselt mõeldakse vähe haritud seltskonnas, mitte haritud seltskonnas. Abstraktselt ei mõelda haritud seltskonnas sellepärast, et see...
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstr...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad...
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Hegel Vastused küsimustele 1. Esimene näide tekstis abstraktse mõtlemise kohta on lugu sellest, kuidas mõrtsukat viiakse hukkamispaigale. Lihtrahvas ei näe muid omadusi selles mehes peale selle, et too on mõrtsukas. Teine konkreetne näide on teksti lõpus turunaise kohta, kes vihastab ostja peale, kui too ütleb, et naise munad on mädad. Vihane naine näeb ostjas ainult halba ja ütleb tema kohta nii palju negatiivseid asju, kui enda arvates leiab. 2. Mõlemad abstraksed mõtlemisviisid erinevad teineteisest suuresti, sest kui üks võtab terve isiksus kokku vaid ühe sõnaga, siis teine loob oma mõtetes segase pildi sellest, milline see inimene nende arvates on. Esimeses näites näevad inimesed ainult ühte omadust mõrtsukas. Nad seostavad terve tema isiksuse ühe teoga ja ei mõista, et tegu on mitmekülgse ja omapärase inimesega, kelle muud omadused neile välja ei paista. Teises...
HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kah...
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt ...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteet...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Evelin Marjamägi 124110 TASB21 Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub...
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tun...
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eira...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Rakendusloome osakond Arts therapies: A research-based map of the field Karkou, Vassiliki & Sanderson, Patricia (2006) II ja III ptk refereering Autor: Janne Jüsmä (TKUT-1) Juhendaja: Eha Rüütel Tallinn 2012 Kunstiteraapiad ja terapeutilised kunstid Kuni 1985.aastani, mil koostati Attenborough raport, ei tehtud veel ametlikes dokumentides olulist vahet kunstiteraapiatel ja terapeutilistel kunstidel. Ometigi on oluline aru saada, mille poolest erineb kunstiteraapia kunstide terapeutilisest kasutamisest. Mõlemad praktikad kasutavad kunsti terapeutilisi omadusi. Oluline on aga rõhutada sõna teraapia ja terapeutiline erinevaid sisusi. Teraapiat ei saa läbi viia ilma spetsi...
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilm...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab...
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem mate...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkus...
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, a...
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
annaabi.ee 
